pühapäev, 25. juuli 2010

Õhtujutud: CHARLOTTE BRONTE "Jane Eyre"

Kaua loetud, kaunikene :)

Väikesele Tüdrukule väga meeldis, lõpupoole ta ikka lunis, et ma üle 6 lehekülje loeks ja kuna ma väga tahtsin seda raamatut enne Issakese juurde maale minemist läbi saada, siis olin nõus.

Loomulikult meeldis Väikesele Tüdrukule kõige rohkem romantiline liin ja kui Jane Rochesteri juurest minema kablutas, kui teada sai, et sellel on hull abikaasa - ja mis veel hullem - elus ka veel, siis ei jõudnud Väike Tüdruk ära oodata, millal ta selle Rochesteriga ikka kokku saab jälle (seda ma ütlesin talle ette, et nad kohtuvad taas).

19. sajandi esimese poole armunute dialoogid olid küllaltki veidrad, nii et ma ei suutnud tõsiselt lugeda ja Väike Tüdruk ei suutnud tõsiselt kuulata. Tegime teineteisele näomoonutusi ja leidsime, et see kõik on ikkagi küllaltki tobe, kui kõva häälega välja öelda.

Ma varasemate lugemistega polnudki tähele pannud, et Jane oli ... hm... jubedalt uhke selle üle, kuidas ta mõtleb ja inimestest ja maailmast aru saab. Selline targutav-moraliseeriv (mina näen läbi, mõistan paremini, mis teiega toimub) kõne tekitas kõhedust.
(Teenija Hanna ütleb: ärge minu peale pahane olge, et ma teid kerjuse pähe minema kihutada kavatsesin. Jane vastab: aga ma olen siiski, ja teate, mispärast - njää njää njää njää njää ;) ....)

Ja eks religioossus oli tollal igapäevaeluga nii läbi põiminud, et ma pidin 'liiga palju' jutlusi ja palveid lugema. Vaikselt loed, libiseb pilk üle, aga seda kõike välja öelda oli suht kummaline :)

Huvitav oli see, kuidas Jane vaidles teda endale misjonäri naiseks palunud St. John Riversiga. Mees ütles, et Jane pole armastuseks loodud ja peab sellega leppima ja temaga India paganaid ristiusku pöörama tulema, et ta elul mingigi mõte oleks. Jane leidis, et kui ta kodus loeb ja õpib, siis on ta elul täiesti küllaldane eesmärk. Ja kuna Jane oli nii tubli alati, siis sain ma aru, et 150 aastat tagasi ei arvanud keegi, et kui sa tööd ei tee, siis jääd lolliks; et oli täiesti aktsepteeritav veeta oma päev lugedes, õppides, jalutades. Enam nii pole. Kahju! :)

(Siiski - too eelmine juudiraamat, mis ma hommikul läbi sain: seal oli ka pere, kus mees veetis oma päevad talmudit või toorat või mõlemat õppides, ja naine pidas peret ülal, sünnitades 11 last, kellest vist 7 suri. Hurraa! Mees istub sünagoogis ja tuleb pärast rasket mõttetööd koju lapsukesi valmistama, ja on sealjuures nii palju tähtsam ja lugupeetum kui tema pidevalt rase ja tööd rabav naine. Kas on olemas hullemat elu??? Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.)

Kuid kui Jane vigase Rochesteriga abiellus, oli ta rahulik ja rõõmus ja leebe ja üldse palju 'normaalsem' :)

* Olla koos tähendab tunda end vabana nagu üksinduses ja rõõmsana nagu meeldivas seltskonnas.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui Väikesele Tüdrukule romantiline liin meeldis, siis usun, et talle meeldiks ka Austeni "Uhkus ja eelarvamus":) Paras eneseteadvuse ja ettevõtlikuse vaim lisaks ka:D

karikate emand ütles ...

Mõte on ju peen ;)
paraku pole meil seda raamatut kodus ja ma ei taha laenutada paksu raamatut, mida ma muudkui pikendama pean. Minu kiiks.
Kuid paari aasta pärast vast loeb ise... Ma siin mõlgutangi mõtteid, millal see unejutu-lugemine lõpetada... Aga kuna talle see traditsioon ikka nii meeldib, siis paar aastat vist loen veel... Natuke naljakas on - nagu hammastega lapsele toidu pudiks tegemine :) Kuid pedagoogid ja psühholoogid arvavad, et ettelugemine on hea ka siis, kui laps juba ise loeb...