Laupäev, 31. jaanuar 2015

Reklaam minu blogis?

Olen täna mitmel netilehekülje näinud mingit rohelist krõnksu, mille link viib reklaamile "kuidas kiirelt raha teha" vms - ja nüüd nägin seda ka oma blogis sõna all "kuidas".

Mõistagi pole ma miski sellise teenusepakkujaga diili teinud... Ületasin ennast ja tuulasin Internetis probleemi otsides ringi ja paistab, et mu arvutisse on sisse pääsenud "mittesoovitav programm" - mitte küll viirus, aga midagi häirivat siiski. Väidetavalt oleks pidanud saama seda eemaldada programmide listist, aga minul seal sellenimelist programmi polnud. Aga kasu oli sellest ikka - oli üks teine programm ka, mis mulle mitu korda päevas näkku hüppas - selle sain nüüd küll maha võtta.
Asjaga tegeldakse! :)

Väga loodan, et teie neid (ega ka mingeid muid) reklaame mu blogis ei näe.


Muidu olen ikka tõbine - kui see on seesama viirus, mis VT'l nädala alguses oli, siis ma oskan vaid pead vangutada: see laps on maniakaalselt tubli, kui ta sellise enesetundega koolis käis.
Samas, kolmapäeval ta hakkas mul joogamati peal nutma... nii et ma ehmatasin ja ajasin ta minema -ta ise oleks edasi teinud. Ulluke!



Jaaaaaaaa.... kassipilte :D


Nii suur, nii kallis!



Pisike, unine, laiguline



Hitler



Kaisu-kiisu


Külmkapikass



Kuidas isa, nõnda poeg :)



Leidis pesa...



Unekott



Silmakirjulik kass



Soe ja mõnus


Irvikud-kiisud


Koristajad



Märg kass



Pisik



Veel pisem...


Nigu nuku!


Kamuflaaž

Pildid Izismile.com

Luuletus

Luuletus räägib sellest, kuidas armastajad läbi erinevate elude taas kohtuvad ja kuni pole kohtunud, teist igatsevad ja ootavad.

Selle luuletuse väljakirjutamise ajal pidasin ma seda vaid poeetiliseks kujundiks - nüüd aga olen ise ka kindel, et armastajad kohtuvad üha uuesti ja uuesti, võibolla erinevates rollides teineteise suhtes, aga emotsionaalne side surmaga ei katke ja see viib alati taaskohtumisteni.

Mõttekäik võibolla koperdab mõnes kohas, aga rütm mitte - see rütm ja emotsionaalne sisenduslikkus mulle selle loo juures meeldiski ja meeldib praegu ka.

Autorit ei tea, luuletuse pealkirjaks on mul justkui kirjutatud AC - mul pole õrna aimugi, mis see on.


Kord ammu öösel oli õhus liiga palju äikest
mis valgustas me koobast ja meid kahte inimest
& loodus kaitses end ta lõi meid kahte karvast väikest
me läksime meist teiste juurde jäi vaid tühi kest

Veel sajandeid ma tajusin sind kuskil oma ligi
me kõigi elul polnud enam otsest vajadust
& teadsin maailm pole enam kauaks ometigi
ma lootsin et võid kaitsta mind ja tundsin puudust sust

& mõnikord kui öine äike taastas minus pinge
& maailm oli must ma jälle mäletasin sind
su viimne karjatus taas hetkeks lõikas mulle hinge
ma taas ei uskund et sa olid maha jätnud mind

Ma ootasin sa tulidki sest ma ei saanud ilma
sest midagi meil väga oli vaja mõlemal
nii väga vaja et ma enam eal ei vaadand silma
ja polnud enam tarviski siin musta taeva all

Tee oli ees ja polnud teist me käisime ta läbi
su ilusasse näkku oli raiutud su hind
siis jälle lahkusime ja mul oli öelda häbi
et sada tuhat aastat ma ei olnud näinud sind



Reede, 30. jaanuar 2015

***

Olen kuidagimoodi haigeks jäänud.
VT oli tegelikult esmaspäevast kolmapäevani täitsa tõbine, aga käis ikka koolis. Andsin talle Actifedi nohusiirupit ja kolmpäeva õhtul jäi ta selle uimaseks tegeva toime tõttu juba pool kaheksa õhtul magama. Kell sai üheksa, mina astusin lauluga oma toast välja vaatama, et kuhu ta jääb - meie õhtune kallitund! - ja siis märkasin, et ukse alt valgust ei paista. Laps magab! Seisin seal natukene aega imestunult paigal ja läksin siis hambaid pesema.

Täna olen ise juba kaks korda magama jäänud ja kurk valutab koledasti... tobedasti uimane olen ka, aga ikka pidin end veelgi ohmakamaks rõõmustama, kui VT oma hinnetelehte näitama tuli - nimelt kirjutavad nende kooli õpetajad lapse kohta kommentaare.

Nii tore on neid lugeda ja ma kirjutan siia ka:

ajalugu/ühiskonnaõpetus: Sinu peale võib alati loota! Ajaloohuviline ja laia silmaringiga!
eesti keel/kirjandus: Oled omanäoline ja loominguline. Kirjutad väga häid loovtöid.
inglise keel: Suurepäraste teadmistega tütarlaps. Alati sõbralik, viisakas, hoolas kõiges.
kehaline kasvatus: Tore, edasipüüdlik, hoolas ja alati positiivse suhtumisega!
kunst: alati väga tubli
käsitöö ja kodundus: Oled väga püüdlik ja hoolas, kõikides oma tegevustes ääretult põhjalik.
loodusõpetus: Tubli, püüdlik, hoolas tütarlaps.
matemaatika: Oled väga tubli ja püüdlik, Sul on väga tugevalt arenenud enesekontroll.
muusika: Väga hoolas, tubli laulja.
prantsuse keel: tubli töö ja vastavad tulemused. Tubli, tundides ole julgem ka suulistes vastustes.


Huvitav, et sel aastal on VT tõesti eriti keskendunud ja hoolas ja töökas olnud - enam pole ühtegi korda kostnud virinat, kui õhtune õppetöö kestab kaks tundi või kauemgi - ja õpetajad on seda ka kohe märganud, tuues püüdlikkuse sageli välja.
VT teeb tööd tõesti nii hoolikalt ja pingsalt, et see rabab mind.
Mina olin õppetöös unistaja ja viilija.
Mees teeb tööd ka hästi pingsalt ja kasutab aega efektiivselt, aga ta vajab pause! Vähemalt kodus töötades on nii ja eks ta ongi ülekaaluka osa oma elust töötanud kodust.
Aga kui VT pidi tänaseks õppima, mis on NATO ja ÜRO jne, siis ta igaks juhuks õppis pähe ka kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuigi seda polnud palutud teha. Ta igaks juhuks teeb pigem veidi rohkem. Uskumatu laps! Ja ta juba kolmandast klassist peale räägib, et talle on tema haridus oluline ja ta on õnnelik, et ta saab õppida, kuna maailmas on nii palju lapsi, kel sellist 'privileegi' pole.

Hmmmjah!


Pommiauk keset tahvlit


Eksam Afganistani ülikoolis


Aga ma usun, et mu tee on nüüd niipalju jahtunud, et saan mee sisse segada!
Suu teeb lurr ja nina lörr...
:p

Neljapäev, 29. jaanuar 2015

Kaks luuletust

Saan kenasti aru, et luuletuste jaoks ei ole kõigil aega ja arvatavasti pole sedalaadi postitused kuigi populaarsed, aga loen praegu üle oma teist keskkooli ajal üles kirjutatud luuletuste kaustikut ja mõni meeldib ikka veel väga...
Imelik, et keskkooli ajal kirjutasin kaks kaustikut täis ja siis ülejäänud 17 aasta jooksul on üksainus kaust täis saanud :D

Tänased luuletused on Timo K. Mukka raamatust "Maa on patune laul", mis räägib külapervertidest :D, ei, tegelikult lihtsate inimeste lihtsast 'armastusest'. Mõnede peatükkide vahel on vabavärsis luuletused, milles jutustatakse omaette lugu - lugu armumisest ja kirepalangust. Noor naine lõõmab aeglasemalt ja sügavamalt, vanem mees armub vuhinal ja tema vuhin saab suve lõpuks otsa. Midagi pole parata, süda jahtub. Naine ei suuda seda uskuda, püüdleb mehe poole, kuid mees keerab selja - tema süda on nüüd sama külm kui surm, mida hüljatud tüdruk igatseb. Tal on kahju, aga nii see on.
Ma kirjutan ümber kaks viimast lugu.


***

Minu armas see tuleb randu pidi mu juurde
Minu armas see tuleb, kui kutsun
Mu huulte ja kaela viisisid tunneb mu maa ja mu rand
Minu armas see lapsena saabub ja tunda tahab.

Oh armas mu armas
minu hurmav lind nõnda küsib.
Muu olen kui arvad
Olen teine kui tead sa
Olen võõras kui otsid olen surnud kui käid
mind otsides külast külla

Minu armas see vajub vette ja nutab
Ära armastust hülga
Ära ole nii uhke
Ära kihuta mind enda juurest - sinu oma ma olen
olen kõik mis sul on - oled kõik mis mul on...

Minu armas see nutab nõnda
laulab laulude laulja udusse sõudes ära
Oma armsa ma hülgan
Oma armsa ma annan
Minu lind mu järele ujub...


***

Oh mu nooruke neitsi, kas oled sa siin
sa ju udu sees ujud
Tule siia ja istu mu paati

/.../

Kuhu läinud on abajalt luik
Kes mu rohused rannad küll viis...
Oma armsa ma rannale lasen
Oma mäed olen tühermaaks teind
Oma armsa ma paadist tõukan.
Minu armsama rind on nii üksi
ja mu kallis langetab rindadelt käed 
ja kätel püüab mu juurde

Oh mu kallis
süda on külm
ja sammal kasvab mu kätel
Minu reied mullas hajuvad põrmuks
Ja haua peal rist juba pehkinud on.
Olen maa
Olen muld kuhu tahad.


...lahkumine...


Kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Pildikesi raamatusõpradele












Allikad: Izismile.com & Pinterest

Käsitöiselt

Ostsin paar aastat tagasi suure 60*80 cm sulepadja, et voodis istudes selga millegi pehme vastu toetada. Paraku ei õnnestunud mul sellele püüri leida. Ega ma eriti vinge poodides-tuulaja pole ka.
Niisiis jätsin selle padja rahuga paljaks lootuses, et ma pole nii räpane, et see väga ruttu haisema läheks :D

Aga hiljuti nägin suure ja laia Interneti peal sellist õpetust, kuidas oma padi niks-naks riidesse mässida.



Kuna mul pole õmblusmasinat ega masindamisoskusi, tundus see mulle väga lahe.
Võtsin voodilina ja mähkisin oma padja ka niimoodi sisse.







Ma ikka loobin ja tõstan seda patja sinna-tänna, aga see lipsuke püsib ilusti. Väga mugav viis patjade ilmet vahetada ja kangas jääb ju kenasti alles, et sellest kunagi hiljem näiteks seelik teha :D või no minu puhul - mulle jääb lihtsalt varulina ka alles.
Olen selle nipiga väga rahul, nii et mõtlesin, et jagan - äkki läheb mõnel vaja.



Mulle meeldib tegelikult tikkida, aga see padi on liiga suur... üldse... mulinee on tänapäeval nii kallis, et ei raatsigi tikkida. Mina teen mulineeniidi pooleks ja nõelun kolme kiuga, sest vahel tuleb nii hull tikkimisisu peale...

Selle isu kustutamiseks tikin aeg-ajalt mingeid tillukesi ruudukesi. Hiljuti tegin kahevärvilise kindamustri 4-värviliseks ja hakkasin tikkima väikest ruudukest, millega pole midagi peale hakata, kui see valmis saab... Pealegi... mulle ei meeldigi ristpistes padjad :D, ainult tikkida meeldib :D




Assoo, ja tegelikult heegeldasin endale kaks paari susse ka. Ilma jalata on nad kuidagi õnnetud ja lössis nagu õhust tühjaks lastud, aga ma ei hakanud koos jalaga pildistama, sest on jaanuar ja mu jalad on mõnusasti talvekarva kasvanud :D



Teisipäev, 27. jaanuar 2015

WILLIAM SHAKESPEARE "King Richard the Second"

Ehk siis Shakespeare'i näidend Inglismaa kuningast Richard Teisest, kes valitses aastatel 1377-1399, kuid näidendis keskendutakse vaid tema valitsemise ja elu viimasele kahele aastale (1398-1399).
See on kolmeteistkümnes näidend minu paksus raamatus. Eelmine oli komöödia "Tõrksa taltsutus" ja tema jantidest hakkan ma juba tüdinema... ma ei tea... need on nii üksluised ja magedad. Tragöödiad ja ajaloolised draamad on märksa huvitavamad ja oluliselt kaunimad. Selles näidendis polnud ka lahingute kirjeldusi, kuigi tapmisi loomulikult ikka... :D
Ma loen neid näidendeid ja ei saa üldse aru, miks keegi oli nõus kuningaks hakkama? Nii palju kukutamisi ja intriige, reetmisi! Kui mina oleks tol ajal kuningliku perekonna pojaks sündinud, siis ma oleks kohe Prantsusmaale kolinud ja seal tillukeses majakeses hiirvaikselt lukustatud ukse taga elanud ja öelnud, et mul on sotsiaalfoobia, misantroopia ja... düsenteeria ka veel :D  Et ma ei hakka mitte mingil juhul mitte kunagi mitte mingit kuningavärki ajama. Ainult kokatädile ja ülemteenrile näitan ennast.

- Richard II -
Nujah.

Näidend algab sellega, et kuningas Richard II juurde tulevad kaks aadlikku õigust nõudma. Kuninga onupoeg Henry Boilingbroke (tulevane kuningas Henry IV) süüdistas üht teist meest ühe kolmanda mehe mõrvas ja kuninga raha pihtapanemises - raha oli olnud mõeldud kuninga sõjaväelaste tarvis.
Kuningas tüdis sellest kemplemisest ja saatis mõlemad maalt välja - süüdistatu igaveseks ja Henry Boilingbroke'i 6 aastaks. Ülikud olid jahmunud, sest Henry B polnud midagi teinud. Küll aga oli teada, et Henry B on inimeste hulgas populaarne.

Henry Boilingbroke'i isa John of Gaunt (ei mina tea, mis tema tiitel oli ja kuidas teda eesti keeles nimetada tuleks), kes on kuningas Richardi onu, jääb haigeks ja kuningas hõõrub rõõmsalt käsi, sest järeltulija on maalt välja saadetud, mistõttu kuningas saab tema maadele ja varadele käpa peale panna. John of Gaunt surebki ja kuningas asub sealt tulnud varade abil korraldama sõjakäiku Iirimaale ja Walesi. Aga rahvas nuriseb, et see vara kuulub ikkagi Henry Boilingbroke'ile.

Kuningas Richard lähebki sõjaretkele ja jätab Inglismaa valvamise oma teise onu, Yorki hertsogi kätesse. Kuna raha on tal ikkagi vähe, tõstab Richard veel lihtrahva makse ja trahvib ülikuid vanade pattude eest ja rahvas nuriseb juba õige valjusti.

Prantsusmaal aga hakkavad ülikud veenma Henry Boilingbroke'i, et ta läheks ja nõuaks oma valdused ja vara tagasi ning - temagi veri on kuninglikust soost - teda toetataks isegi Richard II kukutamisel. Henry laseb end veenda ja läheb Inglismaale tagasi. Paljud sealsed ülikud tulevad vudinal tema poole üle. Kui taevast on näha märke kuninga surma või kukutamise kohta, asub ka lihtrahvas Henryt tunnustama, sest Richard olevat nii või teisiti 'kadunud mees'.

Richard kiirustab nördinult tagasi. Henry ütleb algul, et kui Richard talle tema maad ja varad tagastab, siis tunnistaks Henry teda oma kuningana. Lõpuks aga otsustab, et parem hakkab ikka ise valitsema ja saadab Richardi mingisse lossi (ma arvan) koduaresti. Richardi naine, endine kuninganna aga saadetakse Prantsusmaale.

Henry kroonib end kuningas Henry IV'ks.
Tema hinge piinab hirm, et Richard võiks kuidagi tagasi võimule tulla.
Üks agar ülik tahab Henry soosingusse pääseda ja läheb ja tapab Richardi ära.
Henry tunnistab, et tal on rahulikum, kui Richard on surnud, kuid samas poleks ta mingil juhul soovinud osaleda Richardi mõrvas, mõrv on talle vägagi vastukarva. Ta läheb palverännakule, et oma hinge sellest patust puhastada.

Vaat, selline lugu, aga mulle juhtumisi tõesti meeldis. Neid tema jante lugedes ma olen mõelnud, et kuidas sel sellil küll klassikuks saada õnnestus? :p  Ajaloolised draamad-tragöödiad aga on tõesti ilusad.



Esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Jalalabane teadus

Kahjuks jälle "ingliskeelsed pildid", aga ma mõni aeg tagasi mainisin jalalabade masseerimist sooja õliga, ning et sellelsamal labasel jalalabal on punktikesed, mille kaudu saab mõjutada kogu keha ja nüüd leidsin midagi seda illustreerima.

Siin siis kaks kaarti, leitud Pinterestist.








Varbaid tasub ka sikutada ja kindlasti ka külgedelt pigistada.

Massažeerige terviseks! :p

Jõu- ja ilunumbrid

- pinterest -
VT kehalise kasvatuse õpetaja oli nii kena ja ütles paar nädalat ette, et varsti peavad kõik lapsed hindele esitama kolm akrobaatilist numbrit, näiteks sild, spagaat, hundiratas, tiritamm.
Paraku pole VT'l ei jõudu ega painduvust...
Ütlesin talle, et kardetavasti peab ta leppima 'kolmega', mis talle üldse ei meeldinud, kuna jaanuari hinnete keskmine oli tal vahepeal lausa üle 'viie' (see on võimalik seetõttu, et plussid hinde taga tõstavad hinnet 0,1 punkti võrra, nii et 5+ läheb kirja kui 5,1 ja 5- läheb kirja kui 4,9).
Niisiis on ta nõustunud minuga 15 minutit joogat tegema õhtupoolikutel.
Eile oli meil esimene tund.
Nii palju lõkerdamist!
Loodan, et ta siiski jätkab neid veerandtunnikesi minuga, sest juba pärast seda pisikest aega oli näha, et sild tuleb paremini välja - varem ei saanud ta pead maast lahtigi!

Olen muide ise ka väga jäiga seljaga, kuid juba keskkooli lõpus hakkasin end painutama, kuna mul on alati olnud selline ennemuistne arvamus, et meesterahvas võiks soovida olla tugev ja naisterahvas võiks olla nõtke.

Olen aeg-ajal ikka püüdnud VT'd veenda, et jooga kulub talle igati ära, aga isegi kui ta on hakanud seda minuga tegema, siis paari-kolme nädala pärast, kui tohutuvingeid tulemusi näha pole (ja nii ruttu pole, kui teed vaid 15 minutit), tüdineb ära.

Looda siis veel, et eeskujust piisab :D - mina hakkasin joogat tegema juba enne tema sündi ja ta on
- izismile.com -
igas vanuses mind võimlemas näinud.
Luhta on läinud ka lootus, et kui ta joogat teeb, siis ta ise tunneb, kui mõnus see on. Nii paljud jooga-propageerijad lubavad seda, et alusta ja ole mõned nädalad järjekindel ja siis sa juba ise ei raatsi loobuda, sest jooga annab nii mõnusa tunde.

Siiski pean teda valvama ja meeles pidada, et ka joogat tehes on väga võimalik end vigastada ja olen seda ise ka paar korda teinud. Ükskord tõmbasin omal miski liigese jalas ära - need paranevad nii hirmus aeglaselt - ja kõige tobedam lugu oli, kui püüdsin teha mingit plankingu moodi harjutust, ainult et selles tuli keharaskus panna rusikas kätele, sõrmed vastu maad. No mina olen peene kondiga ja mul hakkasid randmed valutama. Kuid ma mõtlesin, et vohh, nüüd treeningi nad tugevaks! Viis nädalat hiljem sain aru, et ma ei jaksa enam kahe käegagi kohvitassi suu juurde tõsta ja kandsin kaks kuud randmete ümber rõhksidemeid, et valust lahti saada.
No pain, no gain! - on üks rumalamaid ja julmemaid ergutuslauseid, mida inimene endale või kellelegi teisele öelda võib.

Üldiselt ma püüan VT soovidesse mitte sekkuda, kuid seda on mul küll raske mõista, et ta ei raatsi kulutada 15 minutit oma päevast, et naiselikum olla :D

Pühapäev, 25. jaanuar 2015