laupäev, 31. august 2013

Lohisedes

On üsna ilmne, et mu blogimise kihk on kadunud. Mitte kunagi ei tule enam pähe mõtet, et vohh, sellest peaks küll blogima. Püüdsin paar nädalat meenutada, miks ma üldse kunagi blogisin, aga ei suutnudki. Vaat, kui esimest blogi alustasin, olin kodune emme, väga eraklik ja Mees töötas Tallinnas - mul polnud suurem osa ajast kellegagi rääkida ja siis võib tekkida vajadus eneseväljenduse järele. Aga miks ma teist blogi alustasin? Hmm...

Igatahes, et endale ja oma blogile viimane võimalus anda, püüan justnimelt regulaarselt blogida - ütleme kuu aega, ja kui siis meeldima ei hakka, siis lähen pikemale pausile.
Alakem!

*

"Alakem!" on Eha Lättemäe luuletus, mille VT aktusel esitama peaks. Luuletus on vaat selline:

Oma sammude varjust  usun päikesesse.
Pääsuke päevalind, nõnda ma lähen ...

 Ei ole küllalt poolest õunast ja kuningriigist, poolesajast aastast.
Tead küll, milles on küsimus.
Olen siin ja nüüd, kaugelt tulnu.
                                        Alakem.
                                   

Mitte just kõige lihtsam luuletus ettekandmiseks.
"Tead küll, milles on küsimus."
Mäh?

Igatahes, kui õpetaja selle luuletuse meile meilile saatis, lugesin selle VT'le ligi 10 korda ette, et ta 'valesid asju' rõhutama ei hakkaks, kuid ütlesin, et ta võiks paluda ka õpetajal endale seda ette lugeda, sest emme paraku ei saa poindile pihta.

VT vist ei palunud, aga igatahes õpetaja kirjutas mulle, et VT luges väga ilusasti.

See õpetaja on nunnu ja emotsionaalne, ta on kuidagi tavalisest isiklikum. Ta kasutab iga võimalust minul kui toreda lapse emmel tuju heaks teha :) ja kiidab VT'd, tunnustades ta häält, iseloomu, olekut, arukust ja mida iganes. Selle kiire ja asjaliku kirjavahetuse sisse, kus ta uuris, kas VT on linnas ja kas ta oleks nõus lugema aktusel, ja mida, kus ja millal harjutada, lisas ta motiivikese sellest, kuidas ta just tuli koosolekult, kus direktor lasi ekraanile eelmise õppeaasta suurimaid õnnestumisi, ja esimene nende seas oli VT võit üle-Eestilisel 4. klasside ettelugemispäeval. (Seda kandis üle Vikerraadio ja VT'ga tehti tore intervjuu, mida üks minu Vikerraadiot kuulav sõbranna kuulis lausa 3 korda - seega suur asi :D).

Nii et VT on põhimõtteliselt kooliaastat juba alustanud ja ma mõtlesin, et aeg minulgi tubliks hakata ja oma toreda blogimishobiga jätkata, pisar silmas, kuni meeldima hakkab, haha! :)

*

Muidu on VT ikka selline emme kalli-pall. Ta räägib, et tahaks olla beebi, et saaksin teda kõhukotiga igal pool kaasas kanda. Natsa kurb ja muret tekitav.

Psühholoogid vist ütleksid, et laps elab välja minu enda salasoove ja hirme - st tegelikult olen mina see, kes kardab temast lahkuda ja tema elab selle hirmu välja. Mõtlen ikka selle peale ja otsin endas märke sellest, et püüan VT'd enda külge aheldada. Võibolla ma tõesti tunnustan mõnikord tema liig-kiindunud väljendusi... Sageli aga naljatan ja näitan, et minu meelest pole aeg liigseks härduseks. Siis VT süüdistab mind südametuses, ja selles, et ma ei armasta teda nii palju kui tema mind. Ma ei oska selle kohta midagi öelda...

*

Täna öösel ärkasin poole kahe paiku ja kuulsin, kuidas keegi naine läks rõdule nutma. Tõusin voodis istukile ja kuulasin ehmunult. Kui nuuksumine lõppes, kuuldus mõnda aega veel nina löristamist, siis jäi jälle vaikseks... Huvitav, et see naine tuli nutma rõdule, mitte ei läinud kööki või vannituppa... Aga võibolla seal olid prussakad ja need ajasidki ta nutma...? ei tea...!

VT tehtud paberist roosid.


*

kolmapäev, 7. august 2013

Mälu korrigeerimisest

Lugesin Scientific American'i artiklit neurofüsioloogilisest mälu korrigeerimisest. Ehk siis seda tehakse füüsiliselt, aju närvirakke stimuleerides, mitte hüpnoosi teel. Kui me näeme, millised ajurakud mingi mälestuse meenutamise puhul aktiveeruvad, siis pääsemegi mälestuse kallale nokitsema - näiteks närvisignaali edastust blokeerima või hoopis 'mälupilti' kunstlikult aktiveerima..

Õnneks ma selle meetodi tulemuslikkusesse eriti ei usu.

Mõneti tundub ju positiivne, kui saad unustada vägivaldsed vanemad, läbikukkunud tööprojekti või vägistamise, mis mõjuvad õnnetundele ja eneseusule, või hoopis luua kunstlikke positiivseid 'mälestusi' aga samas -
hüpnoterapeudid ja psühhoanalüütikud näevad vaeva nimelt selleks, et välja kaevata varjatud mälestused, sest need mõjutavad meid ikkagi ja tekitavad arusaamatuid hirme või fiksatsioone. Hüpnoterapeudid lähevad lausa eelmiste elude kallale, kui praeguse elu kogemused ei selgita, miks inimene tunneb hirmu ja ärevust või teeb endale miskil kombel karuteeneid... Millegipärast on oluline oma valusad kogemused läbi töötada, mitte unustada. Ikka on oluline kooskõla tõega, kooskõla iseendaga, integrity.


esmaspäev, 5. august 2013

Need vahvad vanasõnad

VT küsis Mehelt vanasõna töö kohta ja issi ütles talle sellise:

"Tee tööd, nii et kere väriseb - söö leiba, nii et perse käriseb!"


VT aga on meil selline peen preili, kes hakkab pahandama juba sõna "pagan" kasutamise peale, nii et see vanasõna oli tema jaoks täiesti kasutuskõlbmatu. Sõna 'perse' kuuleb meie kodus ainult televiisorist.

Ilmselt aga tekitas see temaski piisavalt elevust, nii et ta tuli ja rääkis selle mulle sosinal edasi 

pühapäev, 4. august 2013

Kunstnikud ja luuletajad...

Eile käisime VT'ga mäkdoonaldsis üle väga pika aja


VT kvalifitseerus veel 'lapseks' ja sai endale õhupalli :D

Tagasiteel torkas ta selle pulga mulle tagataskusse ja ma lollitasin kõndides, nagu tõstaks see iga sammu juures mu tagumikku taeva poole. Ühtäkki purskab VT naerma nii, et kukub või käpuli ja ma saan aru, et ta on juba ammu mult selle palli taskust ära võtnud, ja mina kõnnin tagumikku hüpitades ringi nagu ulluke :D

Pall lendas meil pulga otsast ära, ristmikule. Kuna me enam väga väikesed tüdrukud pole, siis polnud meil mure palli, vaid pahaste autojuhtide pärast. Pall veeres ühe seisva auto ette ja kui tuli roheliseks läks, sõitis auto selle katki. AGA - ta viivitas enne sõitmahakkamist ja kui pauk käis, viipas käega näitamaks, et tal on kahju. NIIII armas! Pigem olnuks tal põhjust meie peale pahane olla.

Kui koju tulime, siis vaatasime filmi "Amelie", VT tantsis mulle :D ja me joonistasime teineteist.
Tantsu ja portreepilte VT ei lubanud siia panna. Me ei oska kumbki joonistada ja portreed tulid üpris peletislikud :D

Aga panen siia VT joonistatud Corps Bride / Laibast Pruudi pildi - see laibake tuli küll väga tõetruu välja, nagu see nukk seal animafilmis oli.




VT Laibast Pruut meenutas mulle, kuidas tulin juuni lõpus isa juurest maalt ja leidsin Mehe laua kõrvalt printeri pealt huvitava mapi.



Kuna Mehel mitte kunagi pole midagi uut ja huvitavat, sobrasin selle kohe läbi.

Selles olid erinevas vanuses laste joonistatud looduspildid.






Ilmselgelt polnud need VT tehtud, seepärast küsisin talt, mis need on?

Ta ütles, et issi töö juures oli mingi kampaania, mille raames lapsed joonistasid...


Kui Mees koju tuli, otsustasin teda veidi narrida ja nentisin:
"Näen, et oled siin veidike joonistanud...?"

Ja tema vastab mulle ilmsüütu tõsidusega:
"Kuule, mõtlesin jah, et oleks aeg end kunstis teostada.
Esimese näituse materjal on juba koos!"

...ja naeratab rõõmsalt ja häbelikult...

:)
Nii nunnu!

Meenub, et just selliste naljade pärast peavad mõned inimesed mu Meest halvaks suhtlejaks. Nende arust pole võimalik aru saada, kas ta teeb nalja või elabki sellises maailmas. Pean ütlema, et üldiselt kipuvad need rumaluste pea-aegu-uskuma-jääjad olema naised.

Näiteks üks kord, kuid meil veel VT'd polnud, rääkis Mees ühel sünnipäevapeol, et 'karikate emandale' hirmsasti meeldivad lapsed ja ta käib meie kodu lähedal lasteaia aia taga neid pidevalt vahtimas. "Mõnikord ei piirdu ta ainult vaatamisega," seletab Mees, "vaid soodsat juhust kasutades varastab mõne lapse ära ja toob meile koju. Algul olid kasvatajad kangesti pahased, aga nüüd on nad juba harjunud ja teavad, kust otsida, kui mõni laps jälle kaduma on läinud."

No kesse usuks sellist juttu!?

Aga naised üle laua jäid vaikseks ja silmitsesid mind ettevaatuse ja pisukese kaastundega, nii et pidasin vajalikuks vahele segada ja õiendasin, et Mees teeb ju nalja.

Ja kas nad ohkasid kergendunult ja naeratasid? 
EI! 
Nad vaatasid Mehe poole, et tema kinnitaks mu sõnu. Nad arvasid, et ehk ma lihtsalt häbenen ja salgan. Tüdrukust, kes võõraid lapsi varastab, võib igasuguseid valesid oodata, onju!
:)




reede, 2. august 2013

Veel veidi...

... kultuuride- ja muudest 'kokkupõrgetest'.

Mõni aeg tagasi kirjutasin Õe Hindust peika ja Venna austraallannast naise kommete erinevusest meie omadega võrreldes ja paar asja jäid kummitama.

***

Hindu eriti alkoholi ei tarbi. Nende religioon seda taunib ja tema vanemad ei tarbi seda kunagi. Kui Hindu klubitama läheb, siis toimub see tavaliselt täiesti ilma alkoholita, aga kui tal on ikka väga ulakas tuju, siis ühe longdringi või siidri ikka joob :D
Kui sünnipäeval klaase kokku lüüakse, siis ta ikka lonksab ka, kuid sageli jääb klaas tühjaks joomata.
Hindu vanemate teada ei joo ta kunagi midagi alkohoolselt, see on hindu noorte kiivalt varjatud saladus mille hoidmiseks pigem valetatakse, kui vanem otse küsib. Kuna südametunnistuspiinad alko-tarbimise puhul on nii suured ja valetada ei meeldi kellelegi, siis võtab see suhtumine üldiselt isu ära.

Ka Õde on tema kõrval täiesti alkovabaks muutnud. Mäletan, kui pakkusin talle mingit punakat-hapukat õllejooki... äkki granaatõunalisandiga, ja ta tõesti polnud nõus maitsmagi.
Ja siis tuli mu sünnipäev ja ta tuli mulle külla juustude, viinamarjakuhja ja veiniga. Kingitus oli veel ka, kuid kõige enam liigutas mind see, et ta jõi koos minuga selle veini ära...

Ja kujutage nüüd ette Hindu šokki, kui ta nende suhte algul Õelt uuris, kuidas tal alkoholiga suhted on ja Õde teatas talle ilmsüütult, et üldiselt ta ei joo, aga mõnikord isa ja õega läheb pralleks :D





***

Isegi meie individualistlikus kultuuris on kombeks oma väljavalitut mingil hetkel vanematele tutvustada.
Eesti on ju nii tilluke, et see ei tekita erilist probleemi.

Traditsioonilisemates hindu perekondades valivad võsukesele abikaasa siiamaani vanemad. Ja sageli need abielud õnnestuvad, sest mõlemad pühenduvad väga oma kaasale ja perekonnale. On absoluutselt normaalne ja tervitatav, kui mees ütleb sõpradele, et ta siiski ei tule nendega õhtul välja, sest naine palus tal endaga koju jääda. Loomulikult on naine tähtsam! Kõik kiidavad selle heaks, keegi ei hakka mõnitama, et mis pehmo sa selline oled.

Ka Hindu ema tahaks juba Õde väga näha, aga sellega on üks probleem.
Nimelt, kuna Hindu juba elab Õega kokku, pole mu Õde 'aus naine'. Ja kui läks nii, et hakkasid tüdrukuga enne pulmi kokku elama, siis oma vanematele seda allakäinud naist tutvustada lihtsalt ei sobi.

Selleks, et Hindu ema majas vastu võetud saada, peab Hindu Õest kõigepealt abielunaise tegema - siis on jälle kõik korras :) ja Hindu ema ootab seda pikisilmi. Armukesi aga vastu ei võeta, see ei sobi, see alandab vanemaid ja nende koda.





***

Õde räägib, kuidas teda ajab närvi noorte austraallannade stiil. Praegu on moes kanda kõrgeid platvormtallaga kontsakingi ja nii lühikest kleiti või seelikut, et Õde ei tea, kuhu nägu keerata. Ta turtsub, et tal pole mingit isu tänaval teiste häbememokki vahtida.

Vennanaine Z aga on elanud aborigeenide linnakeses, kus lood on hoopis teised. Liibuvad, paljastavad ja seksikad riided olid väga out, sotsiaalne surve oma kehaga eputamise allasurumiseks oli väga tugev - terve linn hakkas sinust kohe halvustavalt rääkima ja sind pika pilguga mõõtma, kui minikleidi ja kontsakingakestega kodust välja tippisid.

Kui Vend oma naise esimest korda Eestis basseini tahtis viia, ilmnes ootamatu tõrge: Z polnud nõus bikiine kandma, tema oli harjunud ujuma T-särgis. Tema linnakeses, mis asus lahesopis, oli mõeldamatult edev bikiinides ujuda, see oli kaugelt liiga flashy ja epu! Kõik oleks hakanud rääkima, et oled lits. Z ei suutnud uskuda, et MITTE KEEGI ei käi meil siin T-särgiga basseinis ja see võib isegi keelatud olla. (Vähemalt Auras on küll kirjas, mida ei tohi kanda, aga ma ei mäleta, kas T-särk sellesse nimekirja kuulub - näinud ma küll pole, et keegi T-särki kannaks).

Z räägib, et aborigeenid ei abiellu, kuid üldiselt elatakse koos sellega, kellega sul viimased lapsed on :D
See ei tähenda, et mehed iga kenama tüdruku järel ei lippaks, eriti kui keegi uus linna tuleb.
Naised valvavad mehi kiivalt ja sekkuvad kohe, kui neile tundub, et sa nende mehega liiga lahkelt räägid.
Z ütleb, et kõik noored piigad peavad õppima noormeestele ägedalt peale käratama, sest kui sa pole äärmiselt resoluutne, lausa hirmuäratav, siis poisid sind rahule ei jäta ja teiste tüdrukutega tuleb sellest jube jama :D

Kord tuli Z'le teisest linnast sõbranna külla ja muidugi olid kohalikud poisid kangesti elevil. Ju see sõbranna oli veidi meelitatud, sest kuigi Z kinnitas, et sõbranna ei vestelnud kellegagi pikalt, rääkimata muust-tõhusamast tiivaripsust, läks üks 'meheomanik' nii närvi, et varitses oma kahe sõbrannaga Z sõbrannat ja nad andsid talle niimoodi kolki, et vaene tüdruk pidi haiglasse minema.





***

Vaat, sellised tillukesed jutud täna hommikul :)

*

Pildid: weheartit.com