Reede, 8. oktoober 2010

Vedanta

* Idamaa õpetajad ei püüa oma õpilastele kunagi midagi tõestada. Kes pole tõe mõistmiseks küps, sellele ei aita ükski tõestus.

* Inimene otsib visalt õnne, suurendab oma vastuvõtlikkust, võimet olla õnnelik, taipamata, et samal ajal madaldab ta oma valuläve – suurendab samavõrra oma võimet olla õnnetu.
Usun, et seda on paljud märganud, et kui oled emotsionaalne, siis ikka nii halvas kui ka heas mõttes. Nii et kui otsid emotsioone, siis saad nii head kui ka halba ja lõpuks võib vist öelda, et oled nullis. Sama siis, kui püüad elusse ebaemotsionaalselt suhtuda – jääd ka nulli. Mõnele sobib see suurte kõikumiste tulemusena saadud null rohkem, teistele jälle pidev ’nullisolek’. See on nagu pendel – kui ta kiigub kaugele paremale, siis peab ta ka kaugele vasakule kiikuma. Ei saa nii, et pendel liigub vaid keskele alla, neutraalsusesse, ja pöördub siis paremale tagasi.

* Kosmilise teadvuse momentidel tekib peaaegu kõikemõistmise ja kõiketeadmise tunne, veendumus, et sa oled olemas alati, nii minevikus, olevikus kui tulevikus; samuti lootuse, rahu ja kindlustunde saavutamine.
Olles kord üle elatud, jätavad need elamused inimese uude hingeseisundisse. Inimene ei muutu enam endiseks. Enamasti on jääknähtusteks suurem leebus ja heatahtlikkus, kannatalikkus ja hingerahu, mis ümbritsevatele inimestele võib jääda täiesti arusaamatuks.

Kaustikust "Igasugu I", pealkirja alt "Vedanta".

Kommentaare ei ole: