Neljapäev, 28. oktoober 2010

Tänan kuts...

Käib koolivaheaeg, kuid Väike Tüdruk on olnud haige.
Eelmisel neljapäeval tõmbas H-H tal pärast ujumistundi duši all ujumismütsi peast ära - nalja pärast, muidugi. Väikesel Tüdrukul oma juukseid ära kuivatada ei õnnestunud ja mina ka ei märganud, et ta nii märg on. Kui teda bussis seljast ukse poole lükkasin, tundsin alles, et turi on justkui niiske. Kodus avastasin, et märg on ka müts ja selg jopest alussärgini. Loomulikult jäi ta öösel haigeks ja oli mitu päeva 39-kraadi-kandis palavikuga voodis.

Selge see, et bussiga polegi mõtet basseinist ära tulla.

Kuid tund lõpeb esmaspäeval 16:15 ja neljapäeval 16:00, nii et enamik lapsevanematest peaks niikuinii tööl olema, nii et on arvestatud, et lapsed oskavad ja lähevadki ise bussidega koju. (Koolibuss toob lapsed ujulasse, aga mitte kooli juurde tagasi). Ja tõesti on lapsi, kes marsivadki üksi minema... Nii vaprad ja tublid lapsed - Väike Tüdruk selleks küll valmis pole. Kuid linn ja kool kohustavad lapsi ujumas käima ja seega mõningaid neist paratamatult ka kartlikult linnapeal kolama.

Kuid jala koju minnes on ikkagi külmetumise probleem, nii et põhimõtteliselt sunnib linn (ja kool) kaks korda nädalas tööluusi tegema või lapsele taksot kutsuma.

Need poolikud heateod on alati kuidagi kentsakad... Ma ikka räägin, et kui ma viin pimeda memmekese autotee keskele, siis olen ma pannud ta hullemasse olukorda, kui ta kõnniteele jättes ja üldse abistamast keeldudes. Nüüd annab linn tasuta ujumistunnid, kuid kui palju muret vanematele, seoses laste ühes tükis ja tervetena kojusaamisega!

***

Paar päeva tagasi käis Väikesel Tüdrukul sünnipäevalisi: minu sõbranna KN oma kahe lapsega. KN ikka kutsub ennast ise sünnipäevale/külla :-) - kuidagi liigutav!

Armas oli üle pika aja (minu meelest - aasta!) näha, et tema on ikka samasugune, aga lapsekesed muudkui kasvavad ja kasvavad... Esimest korda tunnistas Väike Tüdruk 4,5 aastase L'i mängukõlbulikuks lapseks ja hullas temaga :-), varem on ta L'i vaadanud kui tüütut titat. Nii et esimest korda üle aastate sain ma KN'ga 'suurte inimeste juttu' rääkida, kui tüdrukud omavahel mängisid ja väike poiss KN süles tudus.

Kui KN ära läks, ütlesin: "Aitäh tulemast!"
"Aitäh kuts..." ütles tema - eks talle meenus poolelt sõnalt, et ma polnud ju kutsunudki. Khm.

Kuid ma ei saa kutsuda, kuidagi.
'Kohustus' inimesi külla kutsuda ajab mu meeleheitele...
Ei tea, miks.

Kommentaare ei ole: