Neljapäev, 7. oktoober 2010

Armastus...

* Kui inimene unustab armastuse pärast täielikult iseenda, jõuab ta seisundisse, kus tuntakse, et kõik maailmas kuulub armastatule ja see kõik on armastaja jaoks püha.

Tsitaadi allikat ei tea (vihik "Igasugu I").
Kuna ümbritsevad tsitaadid on joogast, siis ilmselt käib ka see lõik pigem bhakti-joogaliku jumala-armastuse, kui inimese/partneri armastamise juurde, kuid siiski-siiski... mingi kokkupuude on olemas. Ka minul on olnud tunne, et maailma väljaspool minu väljavalitut - pole; et kõik, mis mul üldse on, kaasa arvatud õhk, mida hingan, on mul tema kaudu, tema tõttu,... tema oma.

Ma loodan, et ma enam kunagi kellessegi niimoodi ei armu :), isegi jumalasse mitte :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et see tsitaat on samuti Gunnar Aarmalt, raamatust "Jooga". Ma kontrollida praegu ei saa, aga väga-väga tuttav tuttav tuleb ette - lugesin seda just nädalavahetusel. Bhakti-joogast on seal samuti pikalt juttu. Nii et klapib nagu...

Ja kuna ma juba kirjutan, siis lisan ka, et Su blogi on hingekosutav lugemine! Ilus ja rõõmus on jälgida, kuidas Sa oma teed käid. Head Sulle!

karikate emand ütles ...

Rõõm kuulda :)
Head Sullegi!
:)