GIACOMO LEOPARDI "Mõtted"

LR 2008 / 3-4

Tõlkinud Maarja Kangro.

Vaene põdura tervisega itaallane õppis end juba teismeeas küürakaks ja mõningatest hapudest armumistest hoolimata ei jõudnud (oma sõbra sõnul) elu seeski ühegi naisega seksida. Tohutult tark ja andekas poeet oli schopenhauerlikult depressiivne ja inimeste suhtes kibestunud. See aga ei takistanud teda vaimukaid mõtteid kaunilt kirja panemast. Tema pikki poeetilisi lauseid oli vist küll raske tõlkida, kuid Maarja Kangrol on see suurepäraselt õnnestunud.

VI
Surm ei ole halb, sest ta vabastab inimese kõigest halvast ja võtab koos hüvedega ära ka ihad. Vanadus on kõigest halvast ülim, sest ta võtab inimestelt ära kõik naudingud, jättes himud alles; ja ta toob kaasa kõik valud. Sellele vaatamata kardavad inimesed surma ja ihkavad vanaks elada.

XV
Cheilon, keda mainitakse kreeka seitsme targa hulgas, nõudis, et tugeva kehaga mees olgu kommetelt malbe, sest sel moel, nagu ta ütles, tekitaks too teistes pigem austust kui hirmu. Südamlikkus, maneeride malbus ja peaaegu alandlikkus pole kunagi üleliigne nende juures, kes ilu, taibukuse või mõne muu maailmas väga ihaldatud omaduse poolest on üldsusest ilmselgelt üle; sest liiga raske on süü, mille pärast nad peavad andeks paluma, ning liiga metsik ja vintske on vaenlane, keda nad peavad lepitama: üks neist on üleolek, teine kadedus. /.../

XX
/.../ Pean silmas pahet teistele oma teoseid ette lugeda või deklameerida - see iidvana pahe oli sajandite eest veel talutav häda, kuna teda esines harva; ent tänapäeval, kus loomine kuulub kõigile ja ülimalt raske on leida kedagi, kes poleks kirjanik, on sellest saanud taud, avalik nuhtlus ja inimelu uus katsumus. Ja see pole mitte nali, vaid tõsiasi, et selle pahe tõttu on tutvused kahtlase väärtusega ning sõprus ohtlik, ja pole aega ega kohta, kus süütu inimene ei peaks kartma, et teda rünnatakse ning teda kohapeal või siis kuhugi mujale tirituna hakatakse piinama lõputu proosa või tuhandete värssidega; enam pole ettekäändeks soov tema arvamust kuulda, millega tavatseti pikka aega sääraseid ettelugemisi välja vabandada; nüüd on ainsaks ja avalikuks eesmärgiks autorile kuulamisega rõõmu teha, lisaks möödapääsmatutele kiidusõnadele hiljem. /.../
:-D
Jah, tänapäeval pead ette vaatama, et kui kellegagi sõbruned, siis ta kindlasti ootab, et loed tema Facebooki ja blogi ja twitterit ja kõike värki... :-)

XXXIV
Noored usuvad väga sageli, et mõjuvad armastusväärselt, kui nad mängivad kurvameelseid. Ja küllap võib kurvameelsus, kui see on teeseldud, lühikest aega ka meeldida, eelkõige naistele. Ent tõelise kurvameelsuse eest põgeneb terve inimsugu; ja kaugemale vaadates ei meeldi ega too inimestega läbikäimises edu mitte miski muu kui rõõmsameelsus, sest lõpuks, vastupidiselt sellele, mida arvavad noored, ei armasta maailm, kes siin ka ei eksi, mitte nutta, vaid naerda.

LXV
Pikemat aega on meeldiv üksnes nende inimeste seltskond, kelle puhul me peame tähtsaks või meeldivaks seda, et nad meid hindaksid. /.../

LXXII
/Lootus petab inimesi,/ kes nähes, et kellegi lugupidamine nende vastu on kadunud või kahanenud, püüavad seda kergitada teenete või meelehea jõul, mida nad tollele teevad. Lugupidamine pole teenete hind, pigem on ta, erinemata ses suhtes sõprusest, nagu lill, mis korra puruks astutuna või närtsinuna enam uuesti ei puhke. Ent sellest, mida me võime nimetada alanduseks, ei kasva muud vilja kui veelgi kahanev lugupidamine.

CX
Huvitav on tõdeda, et peaaegu kõik inimesed, kes on palju väärt, on oma maneeridelt lihtsad; ning et peaaegu alati peetakse lihtsaid maneere vähese väärtuse märgiks.

Läbinisti väga huvitav raamat!