kolmapäev, 6. juuni 2018

Ehhellõu there ...

Rääkisin Väikuga siin mõned päevad tagasi circa 6 tundi järjest jutukesi hingedest ja inimestest ja sain aru, kui väga ma olen kaugenenud elust sellisena, nagu näevad seda 100% inimestest minu ümber.

Mul kulus kaks päeva, et see omaks võtta.
Pean silmas, et kaks päeva tegelesin just selle asja seedimisega ja ei teinud midagi muud.
Mage, mõneti :D

Eks ma vist pean teise blogisse üle kolima, enam-vähem.

Seda ette nähes see kunagi tehtud saigi :)

Isiklikumad tekstid on sildi all 'päevik'.

Bye, muskad, ja ärge unustage ennast vägapalavalt armastada! 💜
Ei ole mitte midagi tähtsamat!
I'm rooting for you!





PS:
Ma ei ütle, et ma siin üldse enam ei blogi, aga ... ei näe väga sedamoodi välja.

Eks kui tahan, siis ikka tulen ja lobisen ..., kuid tunnen, et pean maailma rahule jätma, sest sellel on põhjus, miks see on selline nagu see on, ja ka sellel on põhjus, miks mina pole selline, enam ...

Näiteks:
me vastutame nii paljude asjade eest, meil on sadamiljon kohustust, kuid üheks viimastest jääb energia, mis me maailmale välja saadame endast. (Materiaalsema väljundina: meie sõnad, tunded, pilgud, kehakeel.)
Ning see peaks olema täpselt vastupidi.
Kõigepealt peaksime kindlustama, et oleme puhanud, õnnelikud, küllastunud ja värsked, ning siis alles hakkama täitma oma 'kohustusi'.
Meie esimene kohustus peaks olema meie olemise vahetu energeetiline väljund, selle kvaliteet.
Aga kes nii mõtleb???
 Ma TEAN, et neid inimesi on - ja väga palju rohkem, kui arvavad need, kes mu siinset teksti napakaks peavad, aga tundub vale rääkida seda blogis, mida alustas 8 aastat tagasi minust nii erinev inimene ... :)

Ma arvan nii, et kui siin kuude kaupa midagi ei toimu ja teil mingi huvi järsku tekib, siis klikkige mu profiili kaudu *ilusate ja huvitavate* asjade blogilingil ja sealtkaudu 'päevikut' jne, küll te hakkama saate, musid ja kallid! xoxo :)

reede, 1. juuni 2018

There is nothing to gain


Trying to become something is the first mistake you make. Trying to overcome your problems is the second mistake you make. Even trying to understand reality is a mistake. The only thing left to do is to let go of everything else you've got, your fears, your frustrations, your concepts, your ideas, your ego. Everything must be given up. There is absolutely nothing to gain. There is absolutely nothing to gain due to the fact that you are that already.

 ~ Robert Adams



On väga lihtne endaga 100% rahul olla: ära tee endale liiga.

Ütle välja, kui oled väsinud, segaduses, haavunud.

Kui sa seda välja ei ütle, jääb sulle endale mulje, et 'teised' tegid sulle liiga, aga tegelikult oled see sina ise. Kui sa suud lahti ei tee, vastutad halva enesetunde eest 100% üksi. Ja kibestud.

Ära tee endale niimoodi liiga!
Sa ei saavuta ennast alla surudes ja 'vägistades' mitte ühtegi eesmärki, mis su ellu päriselt rõõmu toob. Rõõmu toob ainult iseendana elamine - see on ainus 'eneseteostus', millel tõesti on tähtsust.





"The most important kind of freedom is to be what you really are. 

You trade in your reality for a role. 

You trade in your sense for an act. 

You give up your ability to feel, and in exchange, put on a mask. 

There can't be any large-scale revolution until there's a personal revolution, 

on an individual level.

 It's got to happen inside first."


Jim Morrison

neljapäev, 31. mai 2018

Kannatustest

"Kas kannatused on tõesti vajalikud?
Jah ja ei.

Ilma oma kannatusi läbi elamata puuduks sinus inimlik sügavus, alandlikkus ja kaastunne. Sa ei loeks praegu neid ridu. Kannatused purustavad ego koore ning seejärel saabub hetk, mil nad on oma eesmärgi täitnud. Kannatused on vajalikud seni, kuni sa mõistad nende ebavajalikkust."

ECKHART  TOLLE  "Meelerahu hääl"



Huvitav jah, et kuigi meile tundub, et "hing on haige", on see tegelikult meie ego, mis haavudes muljuda on saanud.

Ebamugavust tundes on hea, kui see on meeles ja saab endale öelda: "Oi, näe, mu väike egokene läks nüüd ärevile," ja sellele mõttes pai teha nagu lapsele :)

End sahmimise ja oma tähtsate arvamustega samastavad inimesed ikka vahel liialdavad ja asuvad võitlusse selle eest, mida nad endale kasulikuks ja õigeks peavad. On normaalne sellest tagasi põrkuda, kuid lõpuks tuleb ikka lihtsalt oma rida ajada ja jätta teised inimesed arvama, mida iganes nad hetkel arvata tahavad. Sellel pole absoluutselt mitte mingisugust tähtsust, mida keegi teine arvab või meie ise arvame.



Lugesin eile Teal Swani blogist, et ta hakkab oma neljandast abikaasast lahutama. Ootasin seda uudist juba palju-palju kuid, sest Teali instagramifotod olid muutunud veidi sõjakamalt eksponeerivamaks, mitte sensuaalsemaks vaid seksuaalsemaks. Osa naistest hakkab suhte halvenedes 'end liputama' lootes näidata 'äravajuvale' partnerile, millest too on ilma jäämas. Mulle mõjub selline asi lausa ähvardavalt, veidi rõvedaltki, ja ma oletan, et ka enamik mehi selles olukorras tunneb võõristust suurenemas. Aga mis parata. Ei saagi oodata, et inimene suhtel niisama soikuda laseb ja midagi ette võtta ei ürita.

Teine asi, miks ma arvasin, et suhe logiseb oli, et Teal, kes muidu on jäägitu autentsuse eest võitleja, väljendas aeg-ajalt arvamust, et suhtes ei ole arukas seda endale lubada. Sa pead arvestama teise vajadustega ja enda omi võimalusel kärpima. Mina seda ei usu, samas - ma tõesti olen kohutavalt halb teeskleja, nii et kui mina üritan entusiasmi või jututuju teeselda, siis ei peta see kedagi ära. Kui ma ausalt ütlen, et vabandust, ma kohe üldse ei haaku praegu ja pean ära minema, ei solvuta, saadakse aru. Kui ma aga üritan kuulata ja noogutada, kuid endal on hoopis muud mõtted peas, siis teine solvub! Sest ma oma käitumisega petan teda! See on solvavam kui see, et vajan vaikust ja tekki üle pea, millel pole tema jutu ja isiksusega mitte midagi pistmist.

Inimesi on võimalik õpetada mitte solvuma, kui me 'vabandame', et seisame enda vajaduse eest. Meile peale käies teeb teine ju sedasama - meie vajadusest mitte hoolides seisab ta oma vajaduse eest. Isekus on loomulik ja inimlik. Kui teine ei tee meie tahtmist - miks meil siis teda üldse vaja on? :p

Ja tegelikult polegi.

Lihtsam ja loomulikum on oma vajadused ise üles leida ja täita. Me ei tohiks teiste selga panna meie heaolu eest hoolitsemise koormat.

On kurb vajada midagi nii ebapüsivat ja isemeelset, liikuvat, muutuvat ja vaba, kui on teine inimene. Paraku ei saa me oma vajadusi ka lihtsalt tühistada, kui selgub, et need toovad meile kannatusi.

Küll see inimene olemine ikka on hämmastav ...

kolmapäev, 30. mai 2018

Quote


"Nobody will protect you from your suffering. 
You have to endure it. 
You have to live through it and love it and move on and be better for it and run as far as you can in the direction of your best and happiest dreams 
across the bridge that was built by your own desire to heal." 

- Cheryl Strayed,


teisipäev, 29. mai 2018

Uus rekord

Ostsin purgi pirnisiidrit ja mult küsiti isikut tõendavat dokumenti :p

Ei kandnud roosat kleiti täna!
Mul olid (pikad) teksapüksid, plätud, hall t-särk ja punase-valgekirju tuunika pepu peitmiseks. 
Punase-valgetriibuline riidest 'märss' oli ka ...
Ei midagi liiga lapsikut mu meelest ...

Terve järjekord mu taga naeris, kui ma protesteerisin, et olen 40 ...
ja mehed minu kõrval arvasid, et kui ma seda üksipäini ostetud ei saa, siis äkki vajan ka ärajoomise juures abi ...

Hee! 
Ma nii abitu siiski pole! :p 

esmaspäev, 28. mai 2018

My Precious is lost!

Pesin hambaid ja mõtisklesin, et polegi enne tähele pannud, kui maheda maitsega meie uus hambapasta on.

Tegin endale korraga kaks kruusitäit kohvi ja kuuma vee.
Vee jõin ära ja koorekohvi juues hakkasin mõtlema, et midagi on väga imelik.
Sain aru, et imelik on maitse - lahja lobi!
Kohe väga imelikult lahja.

Koukisin voodi kõrvalt korvist lõhnaõlipudeli, nuusutasin: jep - ma ei tunne lõhna! See on kallis parfüüm, Paco Rabanne Black XS, ja mina tunnen ainult midagi mõrkjat ja midagi hapukat.

Mul pole nohu, pole palavikku, pea ei valuta ... täitsa veider!
Võibolla olen ikka mingi viiruse saanud, mis hiljem välja lööb, aga see hetkel täiesti põhjendamatu ja salapärane lõhna-/maitsemeele kadu on kindlasti kõige põnevam asi, mis minuga viimastel kuudel juhtunud on :D

Sellepärast väike blogitekst suursündmuse auks! :D

Ja pealegi tegin paar nädalat tagasi fotod, millel see lõhnaõlipudel peal on. Ei viitsinud kirjutada teksti, mille jaoks need fotod tegin, aga nüüd saan need siia panna :)







'Ofitsiaalne' pilt ka:

Image result for paco rabanne xs


Tegelikult mulle väga meeldiks, kui mu lõhnataju igavesti minema koliks, kuna mul on selline teooria, et siis sööb inimene õigemat toitu. Näiteks kui veresuhkur madalamale langeb, siis inimene ei mõtle kummikommidest vaid õunast ja banaanist. Mina mõtlen kohe tugevamaitselistest maiustustest ja kui eriti nõrk on olla, siis maasikaliköörist. Magus alkohol annab minu kogemuse järgi kõige kiiremini energialaksu, mis ka kestab kauem kui ainult kommist saadav energia.

No põnev kohe - mis nüüd hakkama hakkab? :D





pühapäev, 27. mai 2018

Püha-päevitus

Täna hommikul sattusin kord taas Nisargadatta Maharaj tsitaatide peale ...

Vaat, pole ime, et ma teisi asju enam lugeda ei saa ... Kõik muu jääb nii kahvatuks ta kõrval ...

Isegi VT, kes kõiki mu FB Messengeris jagatud tsitaate algelisteks ja elementaarseteks nimetab, ütleb NM kohta, et ta peab tunnistama, et see on parem kui muu lapsik jama, mida ma tavaliselt välja kirjutan :D

Kolm esimest:

*
As long as you identify yourself with them [body and mind], you are bound to suffer; realize your independence and remain happy. I tell you, this is the secret of happiness. To believe that you depend on things and people for happiness is due to ignorance of your true nature; to know that you need nothing to be happy, except self- knowledge, is wisdom. 
~ Nisargadatta Maharaj


*
All that happens is the cause of all that happens. Causes are numberless; the idea of a sole cause is an illusion. 
~ Nisargadatta Maharaj

Ja see on põhjus, miks pole vaja väga piinata ennast põhjuse leidmisega, kui oled endale ebamugava reaalsuse manifesteerinud. Me kipume otsima ühte põhjust: miks nii juhtus? Mida me valesti tegime?
Aga põhjused on kirjumirjud ja läbi põimunud. Võta reaalsus lihtsalt vastu ja vaata, mis sa sellest teha saad. Relax and allow.


*
Now keep quiet. 
Do nothing more, just keep quiet. 
Stop, be silent. 
~ Nisargadatta Maharaj




Hakkasin ükskord duši all mõtlema, et nüüd olen igasugust head-paremat kenasti täis, et osa oma heast karmast võiks küll surres 'teisale kantida'. Küll ma aga kogun jälle, kuidas saaks see teisiti minna?

No idamaa religioonides peetakse seda võimalikuks: bodhisattvad sünnivad, elavad õilsat elu ja võiksid kenasti nirvaanasse jalutada, kuid nad otsustavad, et eksistentsi läbihammustamine käis neil nii kenasti, et nad tulevad ikkagi tagasi teisi toetama, sünnivad uuesti, annavad surres oma pälvimused vabaks nagu katuselt alla saputatud kotitäie raha - võtku, kellel on õnne/head karmat läheduses olla.

Vähematel memmedel on see ehk ka võimalik? Ma bodhisattvaks ennast ei pea :D
(Ma ei pea ennast üldse kellekski ja see on mõnus! :)  )

See mõte tundus nii loogiline, kodune ja omane, nagu mõnikord juhtub ... hakkasin lausa mõtlema, et olen seda ehk varemgi teinud? See seletaks, kuidas minusugusest silmakirjalikust, pugejalikust ja kadedast lapseks sai suhteliselt egovaba tädi.