Pühapäev, 3. jaanuar 2021

Salasosinad ...

 Ei saa jätkuvust lubada, kuid mul on nüüd selline vahe-astme-blog. See on tegelikult mõeldud põhimõtteliselt ainult päevikupiltidele, kuid vahel jutt kohe lendab suust, eks?!? :)

Ma ei tea, kas üleminek on sellesse blogisse, veel uuemasse blogisse või mitteblogimisse.

Teie lahkel kaasaelamisel teen seda, mis mulle iga päev õige tundub: blogin, ei blogi, blogin siin, blogin seal, blogin Iga Nurga Peal! :D Kui ikka itt tahab tulla, las ta siis tuleb - aga ega mina keelama või meelitama ei hakka :)

Armastan ennast piisavalt, et lubada endale lühike või pikk ebaselguse periood.

Armastan teid ja loodan, et te vajadusel lubate endale sama!

Hästi palju elutervet enesearmastust, mu imekallid!

💖💖💖

Teisipäev, 27. oktoober 2020

Muusika: likviidsus / voolavus


 

Mänguasi

 Nagu paljud minu blogi lugejad teavad: sõnad on ühed imetoredad mänguasjad.

Eile tutvustas Väiku mulle üht super-vahvat lehte, mis genereerib võlts-aforisme.

Ja ma lihtsalt ei saa sellest küllalt :D












Praeguse hetkeni ma panin siia iga pildi, mille see robot mulle genereeris :D - nüüd tuli alles üks igav.
Aga ma plõksin edasi :D Lihtsalt seni ma ei jätnud vahele - nüüd hakkan jätma.

Ma ei taha tegelikult selles blogis välja jätta inimesi, kes ei räägi/loe inglise keelt, aga see postitus küll jätab nemad välja. Lihtsalt ... need pole asjad, mida tasuks tõlkida :D Ja kui tõlkida, siis läheb osa napakusest kaduma - mis on nii kurb 😁😁😁










Kus laulavad ... linguistid :D




😭😭😭

Hope you likey! :)

Aforisme/afirmatsioone genereeriv robot asub SIIN.

Enjoy! 😀💖🙏



Reede, 2. oktoober 2020

Kohvitanta

 TÄIENDATUD:

Armsakesed, tänu teilt saadud info abil koostatud ettekandele ja "slaidišõule" leidis Mees meie enda väikesest Coopi poest Jacobsi kofeiinivaba kohvi, ja võib-olla on sortiment laiemgi, lihtsalt see oli viimane pilt, mida ma talle näitasin vähem kui kolmveerand tundi tagasi, tema uksest väljumise eel veel esikus :) Põhiliselt soovitasin uurima minna siniseid, eriti helesiniseid väikesi kohvipakke ja kui selliseid pole, otsida helesinist triipu, mille peal on 'decaf' või 'decaffeinato' vms.

Suur aitäh teile kõigile! :)

💓🙏💓


-----

Aastaid tagasi püüdsin ikka ja jälle kohvitamist maha jätta. Ma pole enam päris kindel, kas ma tundsin, et see kurnab mu keha või mulle tollal lihtsalt ei meeldinud teadmine, et mingi aine või selle puudumine võib mu meeleolu mõjutada. Tahaks ikka autonoomsem olla :D

Nüüdseks aga on selge, et minu kohviisu käib kõvasti üle mu kohvitaluvusest. Mõnikord olen pidanud pool Xanaxit võtma ainult selle pärast, et kaanisin 2 suurt kruusi kohvi järjest. Xanax või rahustid on minu meelest veelgi rohkem sõltuvust tekitavad kui kofeiin, nii et ... bad bad bad idea! Kuid mida ma teha saan, kui ma ka pingutades üle nelja sekundi mitte millelegi keskenduda ei suuda ja värisen üle kere? Ja noh ... lahja kohv on küll lahendus sõltuvuse vähendamiseks, kuid see maitseb jõle halvasti. Ma ikka mõtlen, et olen pigem ilma. (Kuid muudan kogu aeg meelt.)

Aga siis tuli mulle meelde, et tehakse ka kofeiinivaba kohvi.

Meie peres käib poes Mees, nii et ma palusin tal kohviriiulid üle vaadata. Ta ei leidnud, ja pärast seda olen ma ise kaks korda neid riiuleid läbi kammimas käinud, aga meil Mehega on sama probleem: pea ei taha haarata nii kirjut pilti ja nii paljusid kirjakesi. Kuid on üpris võimalik, et meie väikesevõitu poes pole kofeiinivaba kohvi.

Ja muidugi tuleb appi internet!

Leidsingi kofeiinivaba kohvi, ainult, et ... see maksab neli korda rohkem kui tavaline! :D

250 grammi maksab 9 eurot! :D

Tegelikult on hind mõistetav: nendest ubadest tuleb kofeiin välja saada, tööd on nendega palju rohkem. Ime, et keegi üldse kunagi selle peale tuli, et hakata otsima võimalusi kofeiin kohviubadest välja nõiduda.

Olen märganud, et kui ma kell 6 tõusen ja oma hommikusi asju teen oma toas, siis kell 7.30 mõtlen ma juba kohvivannist, nii et olen proovinud nüüd kell 5 tõusta ainult selleks, et enne meditatsiooni ja joogat tass kohvi juua, et kohviisu pööraseks ei kasvaks. Paar päeva sain hakkama, aga siis hakkasin suurest ärevusest juba kell 2-3 ärkama ja kogu päevaplaan läks aia taha. Vahel püüan kella 6-8 vahele kolme tunni asjad mahutada, kuid mulle ei meeldi end tagant kiirustada... Praegu mul ongi veel kolmapäevane päevaplaan ja päevik täitmata, mõtlesin selle täita "järgmisel päeval", aga järgmine öö on viimasel ajal olnud samasugune :D - pean midagi paremat välja mõtlema!

Öösiti üleval olles võtan ma arvuti kaissu ja vaatan mingit lobasarja, lootes, et igavus paneb mu magama ... Eile ja täna öösel vaatasin Bachelorette'i. See on nii mõttetu sari, et terve päeva munen maha, panen selle taustaks mängima, sest ma tahan, et see läbi saaks ja mulle ei meeldi asju pooleli jätta 😭




Alustassi asemel on nüüdsest salvrätt 😭


Esmaspäev ja teisipäev lõpetatud kujul:







Lähedalt ka natuke ... :)





Kusjuures ... praegu tuli mulle meelde, et viljakohv on ka olemas! Lapsena jõin seda haiglas ja vanaema juures ohtra piimaga kogu aeg. Eks ma hakkan selle järgi ringi vaatama, kuigi ei kujuta ette, kas ma esimesest lonksust kaugemale jõuan - maitse pole üldse meeles, äkki on väga jube!?! :D





Kolmapäev, 30. september 2020

Lojaalsusest ja leplikkusest

 Mees on mul hästi lojaalne.

Ma tohutult armastan seda tema juures - ja teised ka :) - ta on tõesti armastatud inimene :). 

Ta ei valeta endale (ta on kaugelt kõige autentsem inimene, keda ma iial tundnud olen) - ta lihtsalt ei näe halba inimeste juures, kes on talle meeldinud. Kui talle külmi fakte esitada, siis ta langetab oma väikese nina ja mõtleb, et kõigel on põhjus. Võtab mitu aastat järjest halba käitumist, et ta kord 'auru all' ütleks, et ta kunagi märkas midagi halba inimese juures, keda ta 'üldiselt hindab'. Tal on näiliselt lojaalsuse "roosad prillid", kuid ma tegelikult ütleks, et tugevusest tekkinud usaldusvõime -- teiste väikesed nõrkused ei riku tema heaolu, sest see toetub talle endale.

Tema hiina horoskoobiaasta on Koer - äkki on asi selles?

Minul, muide, on Hobune ja eestlane arvab, et hobune on töökuse sümbol, kuid hiinlaste jaoks on hobune vabaduse ja isemeelsuse sümbol. Vastandid nagu, eksju?! Huvitaval kombel hiinlased ütlevad, et Koer ja Hobune moodustavad harmoonilise paari. Ma mäletan, et horoskoobi järgi üldse ei sobinud mulle Roti-aastal sündinud inimesed ja mu ainuke roti-aastal sündinud peika tõepoolest tekitas mulle traumasid, millest ma tänaseni paranenud pole :D (Ta oli veel Ambur ka, mis samuti Kaladega üldse ei sobi, tark, külm, kaalutlev, arvestav, brrrrrr!. - Mitte et ma grammigi horoskoopidesse usuksin :D , aga ... on jäänud silma (ja meelde, ilmselt) siiski!)

(Tahan siinkohal lohutada oma Roti-aastal sündinud lugejaid: asi pole loomuses, asi on sobivuses. Ma ei tea miks, aga nii minu kui Mehe sõbrad ei uskunud meie suhtesse. Nagu tõesti..., mõlemal poolel sõna otseses mõttes oiati ja pööritati silmi! Mehe sõbrad arvasid, et ma tahan Meest lihtsalt tema suhtelise tuntuse pärast mingis ringkonnas, ja minu sõbrad arvasid, et ta/Mees pole piisavalt "kuninglik"/"peen" minu jaoks. Kuid nüüd ei saa keegi enam salata, et me sobime 💕 - mis iganes põhjuse keegi selleks leiutab.)

Ustavusest kena illustratiivne näide :D







See ... "raamat", on meie raamaturiiulisse sisse ja sealt välja käinud juba umbes viimased 5 aastat just sellisel kujul 😭, kusjuures mina pole kordagi lugenud. ("Punane oktoober"??? - kaant pole!) Mees nagu ... mitte ainult mentaalselt ja psühholoogiliselt, vaid ka füüsiliselt elab raamatute sees :D

Ja meil on kümnete kaupa selliseid ära nätsutatud, kaanteta, purunenud ja kadunud lehtedega raamatuid - selle ma lihtsalt võtsin praegu köögilaualt pildistamiseks, ja juba viisin tagasi :)

Kõrval on viimane serviisi-alustass. Kolm kohvitassi on järel, aga mitte ühtegi alustassi enam ... Ma nii armastasin neid ... tillukese ilu-killukesena oma elus ... Aga nõusid peseb meil Mees ja ... ta tõesti lööb killud servadest välja ja praod sisse. Meil pole terveid fajanss-nõusid (?) (ehh, portselani ammugi mitte :D). Olen sellegipoolest õnnelik ja tänulik, et ta oma äpardustest hoolimata on nõus, et nõudepesemine on tema jaoks sobiv ja vajalik igapäevane treeningprogramm. Eks me edaspidi ostame paksust plastmassist nõud - trenn jääb samaks aga katki ehk enam ei lähe! :) Aga mul läheb natuke aega, kuni saan selle viimase alustaldriku prügikasti visata, sest olen vist veidi lojaalne sellele unistusele :D

 Pisike leinaperiood mulle, paluks! :D

Olen kokkuhoidliku raamatuarmastajana hakanud ostma raamatuid inglise keeles, sest esiteks on need eestikeelsetest odavamad, teiseks on neis originaalirütm (KUI originaal oli inglise keeles, muidugi) ja viimaks - pärast insulti Mees ei saa enam inglise keeles lugeda. St nagu saab, aga see võtaks tal tavalisest 7 korda rohkem aega. Tegelikult trükkimise/arvutis kirjutamisega on samamoodi: ta saab küll, lihtsalt 7 korda kauem läheb insuldieelse ajaga võrreldes. Aga kui raamat on inglise keeles, siis ... ma ei pea muretsema, et selle kaaned kaovad või mõnel leheküljel on supipritsmed 🤣🤣🤣 Ta ei puutu neid, see on garanteeritud! :D

Praegu närib mind lause "jahtivate südamete" raamatust:

"The way I need you is a loneliness i cannot bear."

😭😭😭😭😭😭😭

Ja ma olen õnnelik teades, et Mees ei aevasta sellele leheküljele ega tilguta sinna suppi mitte kunagi :D 

Sellegipoolest olen nii uhke, et Mehe raviarst/neuroloog ütles, et Mees on ka nende jaoks üllatav edulugu. Ma panen selle suuremalt jaolt enda arvele :) Ma sain aru, et arstid ei pane enda arvele, kuid enam-vähem "meditsiinilise ime" arvele. Mina arvan, et see olin ikka mina, kes lõi hõbedase pilveserva 😃

Kaklema ei hakka :)  Keegi ei tea, mis, miks ja kuidas miski füüsilises ajus ja mittefüüsilises teadvuses toimub/toimib. Lihtsalt ... meie pere arvab, et imeline tulemus sai tulla ainult armastusest ja leplikkusest.

Mida teilegi soovin 😀💖🙏


Esmaspäev, 28. september 2020

Dark Energy & Black Matters


Nii kena on vahel mõnda "kaasvõitlejat" näha, hehe :)

Võib-olla mitte kõige paremini väljendatud, aga ega minagi oska oma jutte rääkida nii, et keegi omamoodi aru ei saaks. Mingil määral ikka loodame kuulaja tervele mõistusele ja heasoovlikkusele :)

Ja eks ma saan ise ka aru, et ausus on pigem tugevate inimeste võimalus ja pole nii lihtne neile, kes südamest kardavad, et kui nad väljendavad ebapopulaarset mõtet, siis hakatakse neid rumalaks pidama. Seda enam, et see pole ainult hirmukujutlus, vaid täiesti reaalne võimalus. Tean ise ka inimesi, kes lähevad väga ärevile, kui väljendada nende poolt väljendatule vastupidist arvamust - see on nende jaoks korraga oht ja väljakutse, millele ei saa enesekaitse või vasturünnakuga reageerimata jätta. Kuigi võiks arvata, et igaüks saab aru, et meie arvamused on seotud meie kogemuste ja psüühilise ülesehitusega ning kuna need on meil kõigil erinevad, siis on eriarvamused midagi väga loomulikku, näivad paljud inimesed siiski mõtlevat, et eriarvamuse puhul ühel on õigus ja teine eksib, ning kardetakse olla see, kes eksib. Samal ajal võiks maailma kirjumirjusust hoopis nautida :) Mina olen meeldivalt üllatunud, kui keegi minu jutu peale ütleb, et tema näeb olukorda hoopis teistmoodi - see tõotab põnevust! Aga ma vaidlema hakata küll ei tahaks, lihtsalt ... kui inimesed viitsivad arutleda, kuidas nad oma arvamuseni jõudsid, on seda alati huvitav kuulata ka siis, kui mu enda kogemused ja loomus on juhtinud mu teisele mõtterajale. Kuid muidugi pole inimeste ülesanne mind lõbustada ja minu maailma avardada, kui neile tundub oma arvamuse välja ütlemine kasutu ja mõttetu :D

Kui me hakkame inimestelt nõudma mingite liikumiste toetamist (Instagramis ikka on neid: kõik Black Lives Matter toetajad peavad musta ruudu üles panema; kõik eimäletamida toetavad naised peavad sel päeval valget kandma jne ja kui sa seda ei tee, siis saadad sa sõnumi, et ei toeta kõnealust liikumist!), siis lõpuks ei tea enam keegi, mida inimesed tegelikult arvavad ja millest hoolivad. Aga keegi ei taha cancel culture ohvriks langeda ja see on täiesti mõistetav. Rääkimata sellest, et mõned inimesed kannavad märgatavaid rahalisi kahjusid, kui neile nende ebapopulaarsete väljaütlemiste tõttu lepingud üles öeldakse või uued projektid ära jäetakse. Kõik peavad avalikult selja keerama, kui oled öelnud midagi sellist nagu: "Kleiti kandev mees on ikkagi mees!" ja see ... inimene :) human bean ... tõstab sotsiaalmeedias hädakisa. Isegi täiskasvanud inimesed ei mõtle vahel, et see, et keegi solvus, ei tähenda ilmtingimata, et talle liiga tehti. Kui minu jaoks on kleiti seljas kandev mees ikkagi meesterahvas, siis sellest ei muutu maailmas mitte midagi paremaks, kui ma sotsiaalsele survele alludes lihtsalt ütlen, et saan aru, et mu mõtlemine oli küündimatu ja vabandan, kuid omaette mõtlen edasi, et "aga ta on siiski meesterahvas!" On oluline, et me saaksime elada niimoodi, et meie mõtted, sõnad ja teod oleksid kooskõlas, muidu me kuidagi nagu ... fragmenteerime ennast ja kaotame selguse.

Ma ei suuda kiusatusele vastu panna ja räägin ühe nalja. Mu vennal oli FB's pilt selili põrandal laiutavast pikakarvalisest üleni mustast kassist, kellel asendi tõttu ei tundunud mingit selget kuju olevat ja kogu selle pimeduse "keskel" helendasid kaks oranži silma ja pildiallkiri oli: 

Black Matter Lives! 😹😹😹

Kui ma räägiksin selle jutu ingliskeelses Instagramis, nimetataks mind tõenäoliselt südametuks ja vastutustundetuks. Oh, well! 🙄 Kuidas saab keegi solvuda nalja peale, mille üheks osaks on kass?! :)


Tänased päevikuleheküljed (poole päeva pealt)






... ja 'musti lehekülgi' kuu alguse poolest, mis on mulje hiljem üha enam meeldima hakanud :)








Bye, luvz! 🌞💖🙏

Reede, 25. september 2020

Hambaid ei näita :D

 Olgem ausad - mitte keegi meist ei soovi jõllitada isegi oma kõige armsama inimese "toidumulku" :D.

Mõned aastad tagasi (minu ajaarvestus käib: enne Meest; enne Mehe insulti; pärast Mehe insulti ja see oli PÄRAST, sest Mees tuli minuga kaasa, kuna ma olin väga ärevil, kuid tal oli Halb Päev ja Väga Raske kõndida) läksin hambakirurgi juurde, minnes mööda omaenda hambaarstist, kes oli "parandamisele" pühendunud, et eemaldada oma friiking shhhh piimahambad, mis sügelesid ja valutasid juba miljon aastat. Miks mul veel 35-aastasena olid piimahambad suus? Lihtsalt, nende all polnud jäävhambaid, mis oleks piimakad välja lükanud. See on geneetiline: mu Issakesel, Vennal ja Õel on sama: alumises lõualuus kummalgi pool hambakaart viiendat jäävhammast pole. 8 esimest on olemas, aga alumises lõuas järgmisi pole ja mu Vend ja Õde kaotasid  oma piimakad palju aastaid enne mind. Issake keskkooli ajal.

Juba väga palju aastaid enne nende tüütult klammerduvate piimahammaste eemaldamist hoiatasid erinevad hambaarstid mind, et ma PEAN panema nende asemele kunsthambad, sest kui ma seda ei tee, hakkavad mu olemas-olevad alumised esihambad kohe lahku nihkuma!

Ja teate mis --- ma 87% uskusin neid!

Lihtsalt, kui need piimahambad mulle tõesti tüli hakkasid tegema, ei tundunud mulle, et ma majanduslikult ja psüühiliselt olen sellises kohas, et ma tahaks osta kaks 300-eurost lõualuusse kruvitavat hammast oma suhu. Nii et ... suurepäraselt mäletades kogu seda juttu, kuidas siis, kui ma piimakad ära lasen võtta, hakkavad kõik mu alumise lõualuu hambad lahku sõitma, otsustasin ma loomulikkuse kasuks. Las on nagu on, las tuleb, mis tuleb!

Minu meelest on sellest möödas umbes 6-7 aastat (ausalt, ma arvestan aega ainult Mehe insuldi järgi) ja ................ mu alles-olevad hambad on täiega tihedad. Need pole 1/10 millimeetrit ka lahku nihkunud. Hambaniit ei lähe nende vahele. Ma pole kaugeltki sealmaal, et uskuda, et inimesed/spetsialistid tahavad hirmutamisega lihtsalt raha teha, kuid ... ma olen nii õnnelik, et ma säästsin meie perele 600 eurot, sest "harvad hambad" tundusid mulle liiga väike probleem muude võimalike rahaga seotud probleemide kõrval. Ja lõpuks ... polegi mingeid "harvu hambaid"! Aastad on möödas ja hambaniit sinna vahele ei lähe, endiselt!

Võimalik, et mul oli alati meeles ka selline asi, et ... minu 100% maailma parim (soe, aeglane, verbaalne ja hell) hambaarst nähes, et mul on suus kaks piimahammast, kutsus ortodondi(? no mingi tont oli!), kes ütles mulle, et ma peaksin need laskma välja tõmmata ja alumist hambarida klambriga kokku tõmbama; selgus, et mu esihambad on tihedalt vaheliti ja klambrid ei mahu sinna vahele .......... ja teate, mis ta mulle ütles?? ..... ta ütles, et ma peaksin oma esihambaid juba ennatlikult ettepoole painutama!!!!!!!! Mu hambumus oli suurepärane, kuid alumisi hambaid operatsioonijärgselt kokku tõmbavad klambrid poleks ära mahtunud, nii et ma oleks pidanud oma esihambad 'juba ette - ette' lükkama!!!??? Pliiiz! Mul oli suurepärane naeratus ja juhtumisi ma juba tundsin tüdrukuid, kes Häbenesid oma 'ettepoole hambumist' - neid narriti jänesteks! Seda teades ma polnud nõus, et mu esihambad painutatakse ette, et alumiste hammaste kokkusurumise-klambritele ruumi teha.

Ja polnudki vaja, nagu ma nüüd olen näinud!


Moraali selles loos pole ...

Minu jutu mõte pole, et ärge usaldage arste.

Osa neist siiski elab väga mehaanilises maailmas ja see käib ka psühhiaatrite kohta. Neil on kõige siiram kujutlus, et iga inimene on õnnelik, kui ta on "võimalikult normaalne" ja nad teevad kõik, et juhatada inimest 'normaalsuse rüppe'. Sest neil pole arusaamist autentsusest. Nende parim on 'normaalne', mitte 'autentne'. 

Meil võib olla unistus, et psühholoog/psühhiaater Peaks teadma meist paremini, mis meiega toimub. Kuid minu psühhiaater (alates aastast 2008) püüdis mitu aastat mulle selgitada, et ma olen "kõigeks võimeline". Olen liigutatud, et ta muutis oma juttu pärast minu viimast töökohta, sest ta on pigem külm inimene. Kui külm inimene sind toetab, siis see on päris suur tugi :D


---


On täiest pöörane, et pärast nii suurt ja pikka pausi vaatab sellesse orkaani-blogisse ikkagi mitu korda rohkem inimesi kui mu autentsuse-uinamuina-blogisse :D

Seal olen ma näidanud oma päevikuid, sest need meeldivad mulle ja teate mis? - ma jälgin Instagramis kusagil 600 kontot ja kui psühholoogia-fenomenid kõrvale jätta, siis - inimesed armastavad teiste inimeste päevikupilte + märkmikud, pliiatsid, tindid :). Olen mõelnud sellele, et blogimise asemel lihtsalt oma päevikupilte Instagrami lükata, kuna seal on inimesed, kes Armastavad sama, mis mina, kuid ma tean, et 'laikidesadu' oleks minu jaoks terror. Isnta-päevikud on VÄGA erineval tasemel, aga isegi kõige koledamad/lapsikumad, mida ma olen näinud, saavad umbes 16 laiki - ma ei liialda! Ja mina ei taha 16 tülitamist. Ma oleksin traumeeritud, kui iga kord, kui ma telefonist kella vaatan, oleksid seal mingid laigid ja kommentaarid. Kui ma seda praegu kirjutasin, hakkas mu turi tulitama ja kurgus "nöörima" 🤣. Nii et ... ma ei saa teha päevikukanalit Instagrami. Ma olen "vaba inimene" nagu ütles Arabella oma isale, mille eest ta sai oma esimese kõlava kõrvakiilu :D



Aga jah, eilne varahommikune päevikupilt ja tühjad, täitmist ootavad leheküljed, mis meeldivad mulle nii väga, et ma pean ennast koguma, et neid üldse täita :D



"Loneliness is how solitude is perceived without self-care" - Matt Kahn





Ja tänane - täidetud:


Kasutu jutt, kuid ma jäängi seda üle rääkima:
meie parimad abilised on meie emotsioonid.
Mõistus ei ütle, kuhu MEIE peaksime minema.
Mõistus ütleb, mis vbl heal juhul "Inimkonnale" hea on.
Meie emotsioonid juhatavad meile teed meie isikliku tõe juurde.
Tuline endasseusk on meile kasulik isegi siis, kui me kaotame need inimesed, kes kombe või suguluse pärast seni meie kõrval on olnud.

On hea lõpetada klammerdumine kujutlustesse ja anda enda kõrval olevad inimesed vabaks -- kasvõi ennast hävitama!

Meie teekond on pikk ja meie hetketõde on parim suunanäitaja.
Mis iganes meid häirib: me peame ennast mõistma, mitte hävitama/hukka mõistma.
See on tee Kõige mõistmiseni.

Bye, luvz! 💖