teisipäev, 18. aprill 2017

Mõtlematu


:)

Memento mori


Elusuurune mustast obsidiaanist kolju
opaalist hammastega.

Päris spooky! :p

Siit: Instagram / Gem Skull Sculptures And Jewelry

esmaspäev, 17. aprill 2017

Solitude

Leidsin ühe mõnusa artikli Tiibeti budistlikust erakmungast Shabkar Tsogdruk Rangdrolist (1781-1851), kes esmalt õppis, siis koopaeraklust harrastas ja lõpuks ringi kolas ja inimesi tüütas õpetas.
Mõned päevad varem leidsin temalt imeilusa laulukese, aga selle salvestasin kusagile, kust see nüüd üles leidmist ootab :P

Shabkar developed ten "benefits of living in isolated places," based on the "King of Samadhi" sutra:
  1. one's activities will be fewer
  2. one will be far removed from noise and distractions
  3. one will be free from quarrels
  4. one will be free from harm
  5. one will not let obscuring emotions increase
  6. one will not create causes for discord
  7. one will always enjoy perfect tranquility
  8. one will keep one's body, speech, and mind under control
  9. one will live in a way that is conducive to liberation, and
  10. one will quickly reach complete freedom.

"There is no way to fully describe the benefits of solitude," concludes Shabkar.  

Allikas: siin.

Oo, üksildased mägikoopad - millal mina kord teieni jõuan ... :D

pühapäev, 16. aprill 2017

Dharma Bum

Kuna VT spordikott läks katki ja mina tõin talle poest liiga koleda asemele, siis läksime täna koos Eedenisse uut kehalise kasvatuse kotti ostma. Ühe koha peal oli tee liiga kitsas, nii et kõndisime üksteise järel, st mina ees, VT järel.

Kui tee jälle kõrvuti kõndida lasi, ütles VT: "Mul on jalad ja tagumik nagu ühtlased, aga sul on peenike-peenike-peenike jalg ja siis järsku - bdgpfhhh! - pekiplahvatus tagumiku koha peal!"

OMG :D

Tänan, tütreke!
:D

neljapäev, 13. aprill 2017

Sushid püsti!

Väiku tegi sel nädalal prantsuse keele eksami: esmaspäeval kirjaliku osa ja täna suulise.
Sel puhul tõin talle jälle sushit! Ta on juba mõnda aega selle järele igatsenud.
Aga edaspidi püüan kusagilt selle matikese hankida, mille abil ise teha saab.
Ma pole ausalt öeldes väga osava käega, aga ... ma mõtlen alati nii, et kui ma panen söödavad asjad kokku, siis tulemus ju lihtsalt peab süüa kõlbama, kui see ka väga nägus pole :D

Ma pole mitte kunagi aru saanud, mida ameerika filmides tähendab, et keegi ei oska süüa teha. Et võetakse amps, tehakse hirmus nägu pähe ja võibolla sülitatakse suutäis isegi salvrätti. Et mis seal nii jubedat saab olla? Inimesed joovad isegi lahjendajata viina! :D Kuidas on võimalik makaron juustuga teha söögikõlbmatuks? Unustades makaronid enne ära keeta? :D

Mul endal on hästi vähe asju, mida ma ei suuda süüa. Meelde tulevad tšillipipraga oad - ma ei saa värsket ingverit ja ükskõik millist tšillit süüa. Ükskord ostsin kogemata punaste ubade konservi tšilliga. Mõtlesin, et kui juba ostsin, siis pistan kinni ka, kuigi ei maitse. Pool purki sõin ära ja olin kolm tundi külma higiga kaetult põrandal pikali tundes, et kohe oksendan, aga kahjuks ei õnnestunudki... Aga pekk kartuli või leivaga - no problem! Klimpidega mannapuder on üks õudne asi, aga kui muud poleks, siis ma ütleksin endale, et klimbid on keetmata jäänud nisuterade klomp ja poleks hullu. Nisuteri ma olen närinud küll... ma tean, millisena ta kasvab ja puha :D



Aga veel tahtsin kirjutada sellest, et mulle on viimase kuu aja jooksul tundunud, et Instagram kuidagi haagib mu ise jälgima inimesi, kes võiksid mulle huvi pakkuda. Kogu aeg tundub, et olen mõnd kontot vähemalt üks kord juba 'unfollownud', või siis mäletan küll, et tema hakkas minu täiesti tühja kontot jälgima - ilmselgelt soovides lihtsalt minu tähelepanu oma kontole tõmmata, aga ma arvasin, et ma EI hakanud seda jälgima. Mind hakkab iga päev mitu inimest Instas jälgima (no 5 ikka), ja iga päev võtab sama palju inimesi end maha, sest nende soov oligi vaid endale tähelepanu tõmmata. Ja see on ok. Aga tõesti, viimasel ajal on mul tunne, et näen oma feedis kontosid, mida ma pole tahtnud vastu jälgima hakata. Üks joogamees hakkas kahe nädala jooksul neli korda mu konto jälgijaks ja sama palju võttis maha ka, kui mina tagasi ei follownud, et siis end uuesti märgatavaks teha. HULL! 0_0
Aga täna nägin harilikku tibi oma feedis, mäletan, et tema hakkas mind jälgima ja mina teda mitte. Mõtlesin nagu ikka, et äkki olen ma erakordselt kobakäpne, aga kui end tema kontolt unfollowsin, siis nägin, et ta konto on privaatne. Ja ma 100% kindlasti pole ühtegi privaatset kontot jälgima hakanud, sest kes olen mina, et heita pilk teiste inimeste privaatsesse ellu.

Juba ülepäeviti võtan end mõnelt kontolt maha, mida ma enda meelest ei tahtnud jälgima hakata ja ei hakanud ka...

Kuna kommenteerin suht palju, siis saan aru, miks mulle nii palju  (l)ootusrikkaid jälgijaid tuleb, kes end mõne päeva pärast minu jälgijate hulgast maha võtavad - inimestele on jälgijate arv ja kommentaarid olulised. Mõni, kes saab ligi sada kommentaari ja mitu tuhat laiki iga postituse peale, vastab ikkagi enamikule kommentaaridest eraldi, mis on Eestiga ja blogidega võrreldes ju täiesti tavatu - eestlasest blogija ei pruugi mitte midagi öelda oma kahe kommentaari peale ja me keegi ei pea seda imelikuks. Eestlane olla on ikka rahulik ja hää! :D Kui elad mujal ja ei ütle "suurimad tänud!!!" iga heasoovliku kommentaari peale, siis peetakse kohe upsakaks :D

Aga kui keegi instagrammer loeb ja on sama asja üle omaette imestanud, et millal ta veel seda või toda täiesti kogemata jälgima hakkas, siis teadke, et te pole üksi! :D

Musiiid! :)

*

Džiisus, jälle üks jutt ununes täitsa rääkimata.

Kuna mul pärast duši all käiku nahk alati kipitab - hoolimata ohtrast ihupiimaga lödistamisest, siis käisin täna apteegis vaatamas, kui palju need apteegidušigeelid siis kallimad on tavalistest. No ikka jube palju kallimad olid, neli kuni jumal teab kui palju kordi! Jääb ära! Ma katsun nii hakkama saada, et enne duši alla minekut hõõrun end mandliõliga sisse ja pärast kasutan tavalist ihupiima. See ei võta nahakipitust ja sügelust päriselt ära, aga on oluliselt parem kui ainult dušigeel ja ihupiim.

Aga ostsin oma hommikused rohud välja, 112 päeva normi, ja see maksis 1,27. Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda - alles taheti Cipralexi eest mult ligi 70 eurot (nüüd on mul sama toimeainega aga teise nimega rohi). Selgus, et mul on 100% ravimisoodustus nüüd!
Ei noh, see on küll lahe! :)

kolmapäev, 12. aprill 2017

Telesarjad

Ma siin õhtuti ikka pikutan arvuti kaisus ja vaatan Internetist mõnd sarja ja nüüd olen kenasti bindžimata hakkama saanud, yay! :D

Aga üks sari on kummitama jäänud ja tahaks seda põgusalt tutvustada, sest mina polnud sellest küll mitte midagi kuulnud - tuli lihtsalt sci-fi sarju otsides ette, nimelt The OA.

Algab see nii, et järsku ilmub välja 7 aastat varem kaduma läinud noor naine. Kaduma minnes oli ta pime - nüüd äkitselt näeb. Ta on oma kadununa veedetud aja osas üpris kidakeelne ja annab vahel vastuseid, millest ei saa aru, mida ta silmas peab ja kas ta pole ehk vahepeal suurest šokist mõnevõrra juhmistunud. Tasapisi hakkab lugu hargnema ja see on üks äraütlemata iseäralik lugu tõepoolest. Muusika toetab loo kulgu suurepäraselt ja annab sellele sügavust. Viimase osa ajal tuli isegi nutt peale - see oli nii ilus lihtsalt - ja ma tegelikult eriline nutusilm pole, ainult uudised ajavad nutu peale, aga neid ma juba ammu ei vaata :D

Veel teeb sarja eriliseks kaasstsenarist ja peaosaline Brit Marling. Tema on igas rollis selline ebamaine tegelane, tundub, et maailma mustus libiseb ta pealt lihtsalt maha. Ilus ja huvitav tüdruk.
Seda sarja küll soovitaks, kuid praegu on vist saada ainult esimene hooaeg (8 osa), ma ei tea, kas teine hooaeg on üldse kusagil eetrisse jõudnud juba.

Päris sci-fi see nüüd just pole, pigem mystery, aga näis, kuhusuunas teisel hooajal asjad käänavad.





Teine sari, mille ka ilusasti lõpuni vaatasin, kõik 4 hooaega, oli Continuum.
See on ajarändude, eetilis-moraalsete küsimuste ja vastutusega tegelev sari.
2077. aastast sopsab koos revolutsionääridega 2010. aastasse üks naissoost korravalvur, kes püüab siin revolutsionääride minevikumuutmisplaane nurjata, aidata kaasaegsel politseil kaasaegseid kurjameid tabada, ja siiski tagasi oma aega, oma pere juurde saada.
Siin on palju toredaid tehnikavidinaid ja ma pole veel ära tüdinenud sellest, kui ebaloomulikult kiiresti telesarjade IT-geeniused kogu info tänavakaameratest ja muust andmekuhjast välja kougivad :D, kuigi see on absurdne. Lisaks toredad nutikad vidinad ja leiutised, millega politseitädi tulevikust tuli, nagu arvutikiip peas, mis ise analüüsib silmaga nähtavat ja annab olulistest leidudest teada, näeb läbi seinte ja analüüsib vestluspartneri bioloogilisi signaale, et teha kindlaks valetajad :D
Nii tore, kui politseil olekski sellised abivahendid!
Või noh, võib-olla ka mitte, sest teatavast kipuvad sellised asjad rikaste pättide pättuste tegemise abivahendiks saama kiiresti...

Tegemist on Kanada sarjaga ja peategelaseks jälle imeilus naine - Rachel Nichols.





Eile õhtul hakkasin vaatam sarja Sense8, aga ma olin vist juba nii unine, et suurt ei mäleta :P
Seal on kaheksa eri maailmanurkades elavat tegelast, kes mingil põhjusel näevad üksteisest ja ühest hullumeelsena näivast, nende kõigiga kuidagipidi seotud tädist ilmutusi-nägemusi. Kas sellele ka piisavalt huvitav mõte leitakse, ma veel ei tea :)


Aga The OA'd julgen küll soovitada, see on midagi üsna teistmoodi :)
Continuum on täiesti tavaline sci-fi-polizei-sari. Täitsa kõlbab vaadata ja on paar tõesti vahvat tegelast, aga ei midagi erakordset.

teisipäev, 11. aprill 2017

Pudi

Mulle nii meeldib see ülehoolitsev e-aeg, kus arstiaja kohta selle lähenedes teavitus saadetakse.
Kolmapäeval (homme) kell 12 on mul aeg, eile tuli selle kohta e-kiri ja täna, hetk tagasi, tuli mobiilisõnum ka veel.
Vanasti mul tekkis aja lähenedes üha kindlam veendumus, et olen selle niikuinii endale valesti üles märkinud. See ebakindlus kasvas nii suureks, et paar tundi enne arstiaega hakkasin ma mõtlema, et pole üldse mõtet minnagi! :D Aga niipea kui mõtlesin, et helistaks siis registratuuri ja küsiks üle, tekkis jällegi tunne, et kuidas ma siis ikka valesti kirja panin! :p
Hakkan riietuma - jälle mõtlen, et nagunii sai valesti kirja, parem oleks mitte minna ja lolli mängida seal arstikabineti ukse taga :D

Aga nüüd - saan ühe kirja, võrdlen märkmeid - kõik õige!
Saan teise kirja - jälle, hoolikalt võrdlen oma märkmiku andmeid sõnumi sisuga.
Kõik õige! Eksimisvõimalust pole.
Huhh! :D


Ja veel mulle nii meeldib VT kool!
Õpetajad räägivad sageli seiku ja kogemusi oma elust, mida mulgi kodus huvitav kuulata :D
Ja kui ma eile soovitasin Väikul lugeda "Krahv Monte Cristot" selgus, et kaks õpetajat on juba lastele seda raamatut tungivalt soovitanud, kusjuures kumbki polnud emakeele-kirjandusõpetaja!

- - -

VT küsis minult eile, et kuidas see saab niimoodi olla, et mõnede oma sõpradega pole vahel mitte millestki rääkida, kuigi nende elud on ju nii teistsugune maailm, millega tutvudes saaks iga nurga peal "ohhoo!" imestada, aga mind tunneb ta läbi ja lõhki ja ikka jutustame iga päev ja kogu aeg on huvitav.
Hee, ma pole ise nagu selle peale kunagi mõelnudki, et kuidas me siis muudkui jahvatame ja jahvatame - teemad ja arvamused peaksid ammu juba 'otsas' olema...
Küllap siin on ikka lihtsalt avatus ja usaldus mängus, et teistega jutt otsa saab...
Jälle punkt avaluse kasuks! On huvitavam!

- - -

Ma vaatan, et me kõik oleme hakanud omletti erinevalt sööma.

Mees: 2 muna, majonees, leib-sai kõrvale.
Mina: 1 muna basiilikupulbriga, hapukoor, kaks viilu leiba kõrvale.
VT: 3 muna, kaks viilu kuiva leiba.

- - -

Avastasin endale kimbu eelarvamusi.

Mõtlesin üle pika aja oma kunagise naabritüdruku peale, kellel nagu ei läinud eriti hästi tollal, Mina kolisin tema kõrvale alles 15aastasena, tema oli mõned aastad vanem, aga kuidagi tõrjutud kohalike seas millegi pärast, mis jäi varasemasse aega. Ta sai lapse ja peika ei andnud üldse näole ... Siis elas ta veidi eemal mingi alkohoolikuga...
No vaat, lõin tema nime FB'sse nagu iga stalker teeb ja nägin, et ta tütar on nii suur ja ilus ja elavad Soomes ja mõtlesin just, et näed kui tore, neil läheb siiski hästi, kui nägin, et tütar on oma FB tutvustusse pannud mingi piiblilõigu tähise (st lõik ise polnud kirjas, aga midagi sellist nagu Matteuse 12.23) - ja ma kohe mõtlesin, et oi, paistab, et midagi on siiski pahasti.
Hakkasin ise ka selle mõtte üle imestama ja sain aru, et mul ongi selline arvamus, et kui tänapäeval noor inimene on aktiivselt ja avalikult kristlane, nii et see nende Insta ja FB kontodel välja paistab, siis on nende elus midagi vussis, nad on 'alahoolitsetud', 'vähearmastatud', hirmunud ja/või kurvad.


Teine mõte:
homoparaadid täiega rikuvad homode mainet, jättes neist mulje kui kerglastest liputajatest.
Samamoodi rikuvad veganite mainet teiste inimeste pitsapiltide all räuskajad, kes hakkavad raevukalt rääkima lehmade vangistamisest, vägistamisest ja nende laste röövimisest ja tapmisest.
Ma mõtlen vahel, et kas need inimesed ikka üldse on tegelikult veganid, või nad lihtsalt leidsid mingi sildi, mille all ennast teistest paremaks pidada ja teisi halvustada? Võiks arvata, et kui inimesel on nii väike kontroll oma emotsioonide üle, siis ta ei suuda kontrollida ka seda, mida ta suhu paneb.

VT klassiõed vaatavad seda prooviabielu-saadet ja VT on siis ka vaadanud - kusagilt Internetist.
Ta ütles, et üks tüdruk seal armus esimesse kolmest prooviabikaasast ja temaga koos olemise ajal sõi kõike, aga kui saabus teine, kes on elukutselt kokk, siis tüdruk avastas järsku, et ta ei söö igasuguseid asju, nii et kokapoiss ei saanud teda oma oskustega õnnelikuks teha. Aga kui piiga korra purjutas, siis vitsutas küll vorstikesi, nii et seda nägu :D
Mulle tundub, et need raevukad veganid peavad olema sama tüüpi piprad! :D


Aga teleka vaatamisest veel selline lugu, et mul kukkus kunagi teleka tagant juhe ära ja ma ei märganud. Mõtlesin, et hea küll, telekas läks katki ja mitu päeva hiljem tolmu pühkides alles sain aru, milles asi. Püüdsin juhet tagasi panna, aga selleks oleks tulnud telekas ette kallutada ja mul polnud piisavalt pikki käsi, et õlaga telekat toetada ja juhet sinna tagasi toppida.
Mõned nädalad hiljem võtsin oma kolmest puldist (telekas, videomakk, digiboks) patareid välja ja tõmbasin juhtmed pikendusest välja, et ma nagunii ei vaata.
Ja üleeile tõi VT oma kolm pulti ka minu tuppa. Et tema ka pole paar kuud telekat vaadanud ja pole mingit isu seda ka tegema hakata. Nii et võtsin ka tema omadel patareid välja ja tassisin aga kõik puldid esikusse karpi, teleka aga viisin elutuppa. Panin budapildi jälle keskele, teen kunagi ka pilti, aga täna on väga pime ja ma tahaks seinale kleebitud asju veidi ümber tõsta, kuid pole veel otsustanud, kuidas - ei leia vist sümmeetrilist paigutust, millest on kahjuvõitu :)

Vaatasime, et kui tahame sama kiiret ja tugevat internetti, siis pole eriti vahet, kui me telekanalitest ametlikult loobume, nii et paketi jätame ikkagi samaks, kuigi nüüd üldse keegi telekat ei vaata, need pole enam isegi elektrivõrku ühendatud. Välja arvatud köögi oma, tegelikult... Ei tea, kas ma ulatungi seda välja tõmbama...? Peab vaatama.

Vaat, selline elu meie metsas :)