teisipäev, 19. september 2017

Megamõte

"What is the worth of a happiness 


for which you must strive and work?


Real happiness is spontaneous and effortless."



Sri Nisargadatta Maharaj  





Pilt: Instagram / yogadash

Lihtsalt keelduge sellest, mis ei pane teid särama, kallid!
Meie elu on ühest küljest piisavalt pikk, ja teisalt tuleb kohe uus.
Kannatada pole mõtet!




Aegade alguses oli elu ühtne, kuid sellest ühtsusest/armastusest teadmatuses.
Kõik kuulus päriselt ja ilmselgelt kokku, kasvas üksteisest välja, elas koosmõjus, 
kuid ei teadvustanud seda.
Me oleme endiselt ühtsed, kuid ... vahepeal on vaja teha selline keeruline ja kummaline protsess, et on vaja saada teadlikuks (illusoorsest) eraldiolevast iseendast, et isiklike kogemuste teravnedes taas jõuda tagasi algsesse, kuid seekord teadvustatud ühtsusesse.
Mina olen Sina! Sina oled mina!
Lõpuks jääb ikka ainult armastus :)




"Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, 
need kolm, 
aga suurim neist on armastus."
(1 Kr 13:13)

💖


Praktiline nõuanne:

(Tegelikult ... äkki olen ma sellest juba kirjutanud?

Vist tõesti olen, aga üpris ammu...)

Ühesõnaga, kui teil on oma väga lähedase inimesega mingi terav erimeelsus ja tundub oluline olukord selgeks rääkida, siis tehke lihtsalt seda, et võtate tal käest kinni. Muidugi peab ka teine inimene nõus olema, lähenege pehmelt, ma pole vägistamise poolt mitte ühegi hea asjaga, on see siis seks, andestus, mõistmis-, leppimispüüd või mis iganes. Kui te võtate inimesel käest kinni, ärge kiirustage, tunnetage seda, kuidas te vastuvõtlikkusse pehmenete. Ja te avastate, ma tõesti usun, et teil on võimatu olla ebaõiglane, liiga karm, halvustav, kui te hoiate inimesel käest kinni. Te olete ühises energiaringis ja te tunnete otsekohe omaenda keha ebamugavustundena, kui teie sõnad teist haavaksid, sest need pärispärispäriselt ja täiesti tuntavalt haavavad otsekohe teid ennast ka. (We are one!) Nii et te ei saa olla ebaõiglane, kibestunud, kalk. Teie oma (emotsionaalne) keha ei luba! Te saate sellest aru nii, et tahate omaenda mittehoolivate sõnade peale käe ära tõmmata.
Aga ärge isoleerige ennast teisest ega endast. Õppige leidma sõnad, mis teid ei sule.


Ma arvan, et ma olen sellest rääkinud seoses sellega, et dalai-laama alati oma vestluskaaslasel käest kinni hoiab ... - väga tark mõte!


Muide, isegi konfliktivaba juttu on hästi mõnus ajada käest kinni hoides! :)
Ma tean üht inimest (kes pole Mees ega VT), kelle energiat ma alati ühe sekundiga muudan, kui tal käest kinni võtan - ma tavaliselt võtan inimese käe oma kahe käe vahele, kui tahan teist aidata/julgustada/rahustada.
Ta on minust vanem, kuid muutub järsku erksaks ja vaguraks nagu kommi nägev lapsuke... :D
Ei julge õieti hingatagi, et see olukord jumala pärast mööda ei läheks :)
Väga armas! :)
Proovige ka! :)

Tuhat musi!

😘

😄

I love you!

💙

pühapäev, 17. september 2017

Septembri autoportree

Ma olen rääkinud, et tahaks igas kuus vähemalt korra oma paberpäevikusse pilti panna. 

No meil on praegu mustvalge printer, aga siia saab panna värvilised.

Kasutasin filtrit nimega 'valencia', see oli mu Huawei telefonil kohe sees, 
nii et kust saab, seda ma ei tea.


Nii et "tere kena septembrikuud!" :p



Eee, jah, mõte teha pilti oli spontaanne, 
mistõttu mul on jalad juhtumisi lootosistmes
(no mõte tuli keset joogat)
ja see näeb veider välja, aga noh ...

laupäev, 16. september 2017

Tähitu taevas

Mõned kuud tagasi sattusin sellise kuulsa sarja otsa nagu Twin Peaks.
No kultuskultuurile tahaks ikka väikse pilgu peale visata, nii et vaatasin ära kaks esimest hooaega, filmi "Fire Walk Wiht Me" ja nüüd mõned päevad tagasi lõpetasin ka 3. hooaja, mis valmis alles nüüd, 2017. aastal (ma muide ei teadnud seda vaatama asudes ja imetlesin nende oskust inimesi vanemaks teha :D :D :D, ainult mobiiltelefonid panid mind üllatuma :D, et kuidas nad teadsid, kuidas see värk 25 aastat hiljem olema saab :D).

Ei olnud täiesti minu maitse, aga muljet siiski avaldas ja kummitama kindlasti jääb.

Täna jõudsin oma "Pooleli" kausta tühjendades artiklini Twin Peaksi 3. hooaja muusikast ja taas-leidsin selle megasensuaalse ja igatseva laulu ... Pakun, et see võib vabalt tekitada kuutõbisust ja kassiahastust :D, mulle kõlab see hüljatuselaul nii sensuaalselt. Selle kohta öeldaksegi vist, et "ajab pöördesse"! Mõtlesin selle repeat-peale panna ja joogat tegema hakata, aga ma pean vist ette vaatama, et ma oma Jooga-Matit ära ei vägista :D :D :D (igaks juhuks: joogamatist käib jutt) :p

Rebekah Del Rio "No Stars"

reede, 15. september 2017

Korduvat mõttepudi asotsiaalsusest, vastutustundetusest ja pingutamisest

Ausalt öeldes kriban siia seekord asju, millest kõigest olen rääkinud, kuid täna keerlevad need mõtted peas nii, et parem oleks need sealt välja saada.


Kui inimene pingutab, soovib ta selle eest saada tasu.
Hea tulemus ei ole tasu, kui inimesel endal on sellest tulemusest poogen, kui ta teeb oma tööd ülemuse, õpetaja või abikaasa soovide, ootuste ja vajaduste tõttu.
Seega pingutamise eest inimene peab saama ka midagi sellist, mis talle endale oluline on.
Kui seda ei toimu, jõuab inimene kriisi.
Enamik inimesi ei saa kunagi aru, et kriisi põhjus on ebaautentsuses: sa elad elu, mida sa ei väärtusta, sa oled inimene, keda sa ei hinda ega armasta; sa oled see tubli inimene enesereetmise hinnaga.
Sellest kriisist õpetab psühholoog inimese väljuma endale valetamise teel.
Inimene julgustatakse uuesti saavutustena nägema tema jaoks ebatähtsaid asju, nimetama rõõmustavaks asju, mis inimesele tegelikult rõõmu ei tee ja seadma eesmärke, mis sageli inimest ennast üldse ei kõneta.
See on ajupesu, mida tehakse sooja südame ja parimate kavatsustega.
Inimene õpetatakse ühiskonnas funktsioneerima nii, et ta valetab endale, et on rõõmus, et saavutas selle või tolle (mini)eesmärgi.
Näiteks: inimene on depressioonist voodihaige ja arst õpetab teda rõõmu ja uhkust tundma nende kordade üle, mil inimene voodist siiski välja tuleb. Kuid kui see inimene ronis sealt välja kohutava vaevaga, seda olukorda ja ennast vihates, siis on "selle üle rõõmustamine" endale valetamine - see on pigem enesesundimisele allaandmine kui edulugu. Sind lihtsalt pannakse mõtlema, et loogiliselt võttes sa peaksid enda üle uhke olema ja küllap sa võid nõustuda, et sa vist siis oled, jah, sest kuidas sa pole, kui ise ka saad aru, et peaks. Eriti kui seda "jahhi" sult kuude kaupa taga nõutakse. Tegelikult nõustud sa rõõmustama selle üle, et tegid midagi, mida sa üldse ei tahtnud teha (= enesereetmine). Sa lihtsalt väsid ära sellest psühholoogile "pideva pettumuse valmistamisest" ja põgened tagasi tööle, kus väsid vahelduseks teistmoodi.
Või näiteks küsitakse sult: Aga kas töölkäimise juures on ka mingeid plusse, näiteks palk/raha? Kuidas inimene saab öelda, et raha pole talle oluline :D, on ju ikka, muidu ta ei langeks depressiooni vaid jalutaks lihtsalt vilistades teda vaevanud töölt minema. Nii et inimene ei saa vastata, et raha pole talle oluline.
Kuid see on vale. (See?) raha ju täiesti ilmselgelt ei ole kaugeltki piisav tasu (selle?) töö eest, muidu inimene saaks hakkama. Võib olla nii, et mitte ükski raha ei asenda rahu, mida inimene tegelikult soovib.
Psühholoog paneb sulle sõnad suhu ja 'aitab sul endale eesmärgid seada' (tegelikult inimene sageli lihtsalt loogika abil punnitab välja, mida ta PEAKS selles olukorras oma eesmärgiks seadma) ning mis on järgmine asi?: sa oled seadnud eesmärgid, nüüd mõtleme välja sammud, mida nende eesmärkide saavutamiseks teha!
Veel punnitamist sõnade ja mõtete kallal, mis inimeses endas mingit vastukaja ja optimismi ei tekita...
Kui sammud on välja mõeldud, tuleb hakata neid samme mööda astuma, sest miks sa nüüd selles etapis sõrad vastu seadma peaksid? :D See poleks loogiline! Sul on eesmärgid! Sul on vahendid! (= sa oled oma varasemate järeleandmiste lõksus!)

Ja ongi inimene autentsusest eemale juhitud. Trallallaa ja plaksu-plaksu... :(


Kas on inimesel võimalik olla õnnelik, olemata autentne?
Ma tõesti ei tea ... - ma loodan küll, ausalt öeldes, neid inimesi on ju nii palju, kes ei mõtle 'oma südamega/kõrgema tarkusega' ja teevad ja mõtlevad reipalt seda, mida peab. Nad arvavad, et nad vihkavad laisku ja lolle, kuid tegelikult nad vihkavad iseennast. Inimene, kes ennast või enda elu (salaja) ei vihka, ei saa ka kedagi teist vihata.


Kas saab õnnetu olla inimene, kes on autentsust hoole ja armastusega praktiseerinud ja loobunud uskumusest, et teiste inimeste hea enesetunde või ühiskonna ootuste nimel peab ta olema ja tegema  isiklikult tema jaoks mõttetuid, energiat ja elurõõmu röövivaid asju?
Või kas me peame olema/elama kibestumises ja täitma vastutustundlikult oma väsitavaid ja ebameeldivaid kohustusi, ehk elama ebaautentsusest tekkinud kriisis, kust välja ju ei pääsegi, kohustused, mille hulgas on mõne inimese jaoks ka vastuvõetamatuid, ei kao mitte kunagi mitte kusagile!? Endale oma soovide, hinnangute ja meeleolude kohta valetades saab seda sisemist konflikti lihtsalt summutada. Kuid inimene ei arene niimoodi iseendaks ja kas on üldse mõtet elada millegi muuna?
Samas - ta funktsioneerib. Ühiskonnale ja tema perele on see hea, kui nad midagi paremat ei tea.
Arukas inimene mõistab, et elu on täis kompromisse.
Julge ja autentne inimene näeb, et põhimõtteliselt saab ka ilma kompromissideta. Kui autentsus on kõige tähtsam asi sinu elus, siis pole probleemi. Olen kindel, et teistele pettumust valmistada saab ka armastavalt ja kaastundlikult :D

Selline mõttekäik on ühiskonna ja kaasinimeste suhtes absoluutselt vastutustundetu ... ja enda suhtes ... ainuke hooliv ja vastutustundlik lähenemine mu meelest.


kolmapäev, 13. september 2017

As if you were worried...

Hei, beibs, just checking in :)

Ei mingeid suuri muutusi - või tegelt nagu on, aga mitte minu omad ja umbes sedalaadi, et vist ei sobi neist rääkida, aga mul endal on kõik sama: ma ei tee suurt midagi ja tunnen end samas supersuure kingitusena maailmale :D
Jep, minu argipäev: tee vähem, ole rohkem/suurem.
Tee/ütle seda, mis sa oled.
See, mis ma teen, kasvab minust ja olukorrast välja kuidagi orgaaniliselt, ma ei pea kaalutlema, kõik on õige, kõik on hea, kõik kasvab ja õitseb ja seda täitsa ise, ma ei lükka tagant. (Hehe, muide - mu isa vastab küsimusele "Kuidas läheb?" alati "Kuidas lükkad, nõnda läheb!," mis tähendab seda, et kui panustad, saad tasu, kui laisutad, siis ei saa ka :) ). Aga mina nagu lihtsalt olen ja tasu tuleb nii et aina hüple ja plaksuta heameelest :)
Võibolla mul on madalad ootused :D, aga ma ise küll nii ei tunne.
Või oota, tegelikult - KUNA ma ise ei pinguta, siis ma ei oota midagi, ja kõik mis üldse tuleb on ÜLE OOTUSTE :D

Ja ikkagi... mul on selline tunne, et ikkagi teie suuresti aitasite mu siia kohta kunagi. Ma poleks saanud ise ja üksi.
Täitsa ausalt.
See, mida mu blogilugejad minu ja meie pere aitamiseks raskel ajal tegid, andis tulemusi ka näiliselt asjassepuutumatutes eluosades.
Aitäh teile, ikka veel ja iga päev. Ja kui te armastate ennast pooltki nii palju kui mina teid (iga päev!), siis olete küll omadega mäel, ma arvan. Ja teie olete ka kingitus maailmale, pole kahtlustki.

#gratitude_overload

Love you, beibs! 💖

kolmapäev, 6. september 2017

Loovus

Ma näen küllaltki regulaarselt unenägusid, kus ma ootan last.
Olen mõelnud, kas see tähendab midagi?
Hiljuti lugesin artiklit kõige sagedasematest unenäosümbolitest ja nende tähendusest ning nagu ma arvasingi, sümboliseerib lapseootus loovust, loovat eneseväljendust.

Aint et ... mul on selle loovusega alati olnud nirud lood :D
Ainus väljund on see blog siin, muidu ei ma joonista, ei tee käsitööd, võimalusel ei tee süüa :D, ei ehita ega meisterda, patsi ka korralikult punuda ei oska. Täielik kobakäpp. Kui mul on palutud aidata mõnda ruumi jõulukarva ehtida või kujundada mõnda plakatit, on kõik tulemuse suhtes rahulolematud :D - isegi kui ma olen hoiatanud, et saan sellega hakkama nagu 5-aastane laps.

Aga viimase poole aasta jooksul on mu lapseootuseunenäod veidral kombel muutunud.
Absoluutselt igas sellises unenäos ootan ma nüüd oma KOLMANDAT last. VT ja veel üks tüdruk mul juba on - nüüd ootan poissi.

Ei tea, kas mu alateadvus väsis ära selle teise lapse saamise loost ja arvas, et pärast kõiki neid aastaid tuleks juba kolmandat oodata? :D


esmaspäev, 4. september 2017

Tõde ei tee mitte ainult vabaks vaid ka õnnelikuks

It is always the false that makes you suffer, the false desires and fears, the false values and ideas, the false relationships between people. Abandon the false and you are free of pain; truth makes happy, truth liberates.
Sri Nisargadatta Maharaj


Roogi kõik võlts, kombe, tava, kujuteldavate kohustuste, teiste inimeste ootuste ja mulje pärast tehtu oma elust välja ja vaat, karlumpsti, oledki õnnelik.
Ehk siis jälle lauluke teemal 'ainult asotsiaalid on õnnelikud!'

Mõnikord mulle tundub, et mul on tekkinud uus sõltuvus: eheduse ja tõe sõltuvus.
Ilma ei saa enam kohe üldse mitte kuidagi, mitte kunagi ja mitte kusagil.
Selline sõltuvus võib inimesele elus palju probleeme tekitada :D
Ometi on selle poolt pakutavad hüved nii meeldivad, et mul pole mingit kavatsust end korrigeerida, distsiplineerida või doosi vähendada.



Metsiku inimese teekaaslased :D
Pildi autorit kahjuks ei tea.


---

Suts hiljem:

Ma komistasin umbes viiendat korda tsitaadi otsa, mida ma enda meelest olen jaganud, aga millegipärast on see kustutamata jäänud, nii et mina ka ei tea...

Aga selle teema juurde sobib nii hästi, et ma panen - saagu või topelt.

One of the most commonly overlooked

 spiritual practices 

is daring to be completely honest with everyone you 

encounter. Some may say others cannot handle their 

honesty, but true honesty is not a strategy or a

 weapon of any kind. It is the willingness to be open

 and absolutely transparent in sharing how any moment

 feels in your heart. It has nothing to do with

 confrontation, accusation, or any form of blame. True

 honesty is the willingness to stand completely exposed,

 allowing the world to do what it may, and say what it

 will, only so you may know who you are - beyond all 

ideas.




Matthew Kahn