kolmapäev, 21. veebruar 2018

Võluv peletis Loki

Jälle Instagramilugu.

Kassid on nii pehmed, sujuvad ja samas nii ärksad, ilusad nii lühi- kui ka pikakarvalisena, igavaid ja koledaid kasse nagu polekski, vähemalt terveid.

Aga Instas on üks kass Loki, kelle nägu on justkui veidi deformeerunud, mistõttu ta näeb väikestiisi mõrvarlik välja, olles loomu poolest siiski pai perelemmik :D

See kontrast on nii paeluv, et mind tema pildid oma instalugudevoos alati lõbustavad ja ehk ka mõnd teie hulgast :)

Lubage tutvustada - Loki!

18.1k Likes, 68 Comments - Loki (@loki_kitteh) on Instagram: “Snaggletooth!! ❤️ #Catstagram #catsagram #cat #cats #kitten #instacat  #catsofinstagram…”

16k Likes, 119 Comments - Loki (@loki_kitteh) on Instagram: “Getting ready to conquer this weekend 😼#happycaturday #caturday #cats #catsofinstagram…”


18.7k Likes, 86 Comments - Loki (@loki_kitteh) on Instagram: “Another from her "Perched Gremlin" series ❤️#catstagram #catsagram #cat #cats #kitten #instacat…”

29.7k Likes, 267 Comments - Loki (@loki_kitteh) on Instagram: “What happened last night? 😆 #goodmorning #cats #catsofinstagram #cats_of_instagram #gato #cute…”


17.7k Likes, 72 Comments - Loki (@loki_kitteh) on Instagram: “Throwback to a creepy time 😼 #tbt #cats #catsofinstagram #cat #furbaby #adoptdontshop #loki…”


Onju vahva!? :D

See oli siis LokiTheKitteh

teisipäev, 20. veebruar 2018

Kebap King

Nagu lubatud: siin link kebabikuningas Burak Özdemir'i  üpris šokeerivale lihavardareklaamile: Link
(piltidel linki pole, need on Ctrl+PrtSc'ga võetud.





Ma usun, et see on pigem antireklaam.

Hakkasin juba mehe IG-lehel oma õõvastust väljendama, aga jälle - ei saa! 
Hakkab kohe paha.
Kustutan kiiresti valmis toksitud tähed ära - siis hakkab jälle hea.
Aga sellele lehele, kust ta video leidsin, panin kommentaariks siiski 'hapu näo'märgi :(

Täna hommikul nägin jälle sellist tekstikastikest:

748 Likes, 6 Comments - Positive Affirmations (@positiveaffirmations101) on Instagram: “#affirmations #positivevibes #positiveaffirmations #positivevibes”

ja mõtlesin, et näe, kui huvitav ...
Väga selgelt (lausa füüsliselt) tuntavalt pole halvale halvaga vastamine õige.
Seda enam, et minu protesti peale see mees küll eriala ei vaheta - 
vaadake (allpool on veel pilte) kui creepy'lt rõõmus ta on! :D
Pole mõtet ka tema tähelepanu tõmmata sellele, et isegi liha söövatel inimestel on (põhjendatult) ebamugav vaadata rõõmsalt kepslemas elusolendit, kes hiljem meie taldrikul maandub.
Pole mõtet, sest minu meelest on see video kasulik just seetõttu, et paneb mõtlema ja tekitab ebamugavust. Ma arvan, et liha võiks süüa nii vähe kui võimalik.
Nii et selles mõttes kasulik video!

Pilte muudest videotest:



Tuleb tunnistada, et need viimased kaks videot on nii isuäratavad,
et tühja kõhuga ei maksa vaadata!
Mina olen täna juba 100 grammi metspähklitega šokolaadi söönud
(tegelikult blogimise ajal sõin, šokolaadi näpuga ei puutunud, nii et pole hullu! :p)
ja mulle ei teinud see mingit kahju! :D




Naljamees! :p
:D

Üks Instagrami loovuslehekülg

Ühel Insta kunstilehel on niiiiii palju ilusaid ja huvitavaid pilte, et pean kohe jagama: see on


Kõik pildid, mida allpool näitan, olen mina leidnud sellelt lehelt, kuid kunstnikud on erinevad, nii et kui ma poole pealt hajameelseks ei muutu, püüan autoreid ka linkida :)

33.7k Likes, 221 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “Tianjin Binhai Library 📸 @lielaine 🏫 @mvrdv”

Tianjin Binhai Library 📸 @lielaine 🏫 @mvrdv
Selline raamatukogu on Hiinas!



47.6k Likes, 282 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “Ceramic Skull Makeup 🌺 By @the_wigs_and_makeup_manager”

Ceramic Skull Makeup 🌺
By @the_wigs_and_makeup_manager


27.6k Likes, 553 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “Write ‘Eye’ in your language if its not English! By @pierre.yovanovitch”

By @pierre.yovanovitch

Selline silmaime! :)
Kunagi kusagilt lugesin ütlemist, et inimesed armastavad vääriskivisid, kuid looduse kõige kaunimad kalliskivid on meil endal olemas: meie silmad. Seda pilti vaadates kohe peab mõtlema, et see on tõsi mis tõsi! :)

26.8k Likes, 322 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “Who wants these? 🎨😍 Shared by @leiartista”

Pole vaja joonistama hakatagi - juba on kunst käes! :)

Shared by @leiartista


Mulle väga meeldib, et sellel lehel ollakse väga vabameelsed sellega, mis kunst on.
Ka loodus teeb kunsti, eks!? :)
Näiteks sellist:

28.4k Likes, 179 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “How -50 feels like ❄️ @anastasiagav”

How -50 feels like ❄️ @anastasiagav
Miinus viiskümmend kraadi kusagil Venemaal ...


39.9k Likes, 462 Comments - ART | Love, Learn, Art 🎨 (@art_spotlight) on Instagram: “Going Green 🥑 by Martin Poole”

Going Green 🥑 by Martin Poole
(Sellel linki pole).
Krõmps-krõmps! :)

Muide, see pilt tuletas mulle meelde ühe üliveidra video, mida ka jagaks ... usun, et leian selle FB messengerist üles, kuna saatsin selle Vennale mõned päevad tagasi ja kui leian ja see on veel üleval, teen sellest eraldi postituse.
Selle peategelaseks on üks Türgi lihavõlur. Täiesti uskumatu kui mahlased ja isuäratavad tema toidud on, liha on ikka selline, et võtad kondist kinni, raputad natuke ja liha kukub plötsti maha.

Aga veider on selle mehe üle näo naeratav nägu ... see on kuidagi ... creepy!


Ma pole tema konto jälgija, aga hiljuti jagas mingi muu leht tema videot, kus ta esmalt kepsutas rõõmsasti mingi mullikaga ringi (ikka suur naeratus näol) ja siis serveeris maitsva liharoa ... see oli beyond creepy!



Aga ega midagi, lähen otsimaie.


Ja veelkord: selles postituses jagatud pildid leidsin mina lehelt Art_Spotlight.






laupäev, 17. veebruar 2018

Mutionu maja

Täna pidi Issake nii umbes pooleks tunniks läbi astuma - on korraks läbisõidul.
Läksin ilusasti vara magama, et kenasti välja puhata - ja ärkasin öösel 1.30!
Sest see on ju nii kohutav - peaaegu talumatu - et pooleks tunniks tuleb külla mu isa, kellega ma olen alati väga hästi läbi saanud! Täiega sööb unevõimaluse ära, mis siis, et 4 unetabletti sai võetud. Kolmest unetunnist on ju küllalt (arvab ilmselt mingi osa minust)!

Vaatasin YouTube'ist dokumentaalfilme kanalilt Real Stories ja siis hakkas pea rämedalt valutama. Kõige õudsemad valud algavad mul kuklast ja viimastel aastatel jääb tavaliselt mitu-mitu kuud selliste peavalude vahele, lapsena olid need küll väga sagedased ja teismelisena igapäevased. Selliste valude vastu ei saa kunagi vähem kui 8 tableti 500milligrammise paratsetamooliga ...


Aga see-eest --- täna öösel sain äkitselt aru, mis on see seletamatu tunne, mis takistab mind mõnikord kodust välja minemast või suhtlema nõustumast ja mul on hea meel, et pärast kümmet aastat on mul oma saikile lõpuks mingi muu vastus kui see, et "ei, minu meelest ma ei karda midagi..., ma ei tea, mis see on!"

See on selline ootamatult ilmuv emotsionaalne seisund, mis tõkestab sind, kui oled nõustunud tegema midagi, mida su 'tegelikkus' või olemus mingil põhjusel tegelikult õigeks ei pea. Su mõistus ütleb, et tuleb ära teha, aga kui tegemise aeg kätte jõuab, siis käsi ei tõuse. Sellist asja nagu tahtejõud pole sinu sees järsku lihtsalt olemas! Krõks ja kadund!

(Selle tunde puudumine on sageli suure materiaalse edu saladus :D)

Vanasti oli kombeks kassipoegi uputada. Usun, et mõnedki uputajad avastasid alles järve ääres, et ei suuda seda teha ja lasid väiksed mäuksud metsa peale laiali, kuigi seal võis neid oodata pikaajalisem hirm, külm ja surm. See pole mõistuslik otsus, käsi hakkab lihtsalt tõrkuma ja kõik.

Või siis palub hea sõber enda eest politseile valetada - sa lubad, aga kui aeg käes, ei saa sa valetamisega hakkama. Kuigi armastad oma sõpra ja hoolid temast. Pead alla andma, kuna miski sinus ei lase lihtsalt valetada. Sa ei saa - ja kõik!

/Džiisus ... Mulle torkas pähe, et mul on see tegelikult vastupidi - mul keelatakse rääkida, aga mina ikka räägin! :D 
Ma ei saa aru saladuste pidamise mõttest ... Kõigil on ju hea, kui me kõike teame - siis me oskame arvestada juu!??!??!?! 
Ilmselt on asi selles, et ma ei saa aru häbenemisest, olles ise täiesti häbitu ... seda on mulle kohe mitu inimest öelnud ... nende hulgas VT. Kui ta on paremas tujus, nimetab ta minu häbitust "sa elad süda peopesal kõigile pakkuda".

Ime et ma üht viimase kolmveerandaasta stressorit olen siin blogis varjatuna hoidnud, sest ma armastan Probleemset Isikut ja ta nii kenasti palus ja ma saan täitsa aru ja ükskord, kui keeld vananeb, siis ma niikuinii räägin :)))/


Enda pealt mäletan väga hästi, kui Vend ja Z hakkasid tõesti lahku minema, ja ma ühel hetkel ei suutnud Z'd enam näha, kuna lahkuminekumelus oli just tema see, kes muutus destruktiivseks ja hoolimatuks. Ma arvan tänase päevani, et Z oli imeline kingitus isegi mulle, sest avardas mu maailma hästi suure kärinaga ja ma tegelikult ise tunnetan pigem Z teguviisi loomulikkust. Tema elas ennast välja, Vend oli mõistlik, pingutav (+pinges), aga see tegi võimalikuks upsakas olemise.
Ja see on midagi, mida me ei tohiks olla.
Kui me tunneme end ülbe ja upsakana ja meile tundub, et võime kellelegi ülalt alla vaadata, siis on meiega lood väga pahasti. Pole võimalik käituda nii hästi, et oleks õigustatud teistele inimestele ülalt alla vaatamine. See on tundeelu äärmiselt kahetsusväärne rike! :D
Ei no ... tegelikult, tõsiselt. Pead hell olema enda vastu, kui leiad end upsakana ... - oled väga katki!
Ja oleks parem endale tunnistada, et oled katki ning tunnistada oma valu ja sellega tegeleda. Asi pole kunagi teise käitumises, kui meie tormitseme. Asi on selles, et tekkinud olukord käib meil üle jõu. Tähelepanu tuleb suunata endale, mitte üleolekutunde tekitajale.
Kuid lähemate suhete puhul oleks hästi hea, kui me - olles enda jaoks raskuspunkti selgeks mõelnud - saaksime seda jagada ka inimesega, kelle käitumine või suhtumine meis selle üleoleva-ennastõigustava vastikustormi tekitas.
Kui sa oled suur, tark ja tugev, siis on teiste inimeste suhtes pigem embamise ja kaitsmise tunne - täitsa ükskõik, kui 'lollid' nad on - me teame, et me ei tea nende reaalsusest midagi.
Sellest tundest on alati õige lähtuda, seda ei tule maha suruda.
Pole võimatu elada tundega, et iga inimene on ime/jumala esindaja, millega me ise üks oleme. I'm just sayin'  ...

///Ahh, jälle vahejuttu: kusagilt juba vähemalt kuu aega tagasi lugesin, et kellegi psühhoterapeudist onu oli rääkinud, et suhtel on on alati lootust jätkuda, kui pole välja kujunenud põlastus partneri suhtes. Kui me tunneme põlgust oma partneri vastu, pole enam midagi kokku lappida. 
... Ikka tõuseb meelde ...
Tundub veenev!///

Ja ikkagi, oma väikeste tütarde juurest lahkunud ja pidevat unustuspidu pidav Z oli see, kellele ma otsa vaadata ei saanud, sest tema tütred olid nii tillukesed ja väga igatsesid emmet. Ja Vend oli pakkunud, et üürib Z'le tema lemmiklinnas Viljandis korteri, kus Z saaks lastega olla, kuni Vend töötab ja nädalavahetused oleks Vend veetnud lastega ja lasnud Z'l pidutseda. Kuid selleks hetkeks tahtis Z ainult pidu ja vabadust.

Ma ei saanud selle olukorraga hakkama ja kuigi olin ise ta külla kutsunud, avastasin alles siis, kui ta juba Tartus oli, et ma ei saa/suuda teda vastu võtta (eks kutse ja tuleku vahepeal oli ka igasugust jama juurde juhtunud).

Vaat, täpselt seesama tõrge, et ei saa ja kõik, on mul sageli ka kodust väljumise ja suhtlemise ees.
Nagu see oleks VÄGA VÄGA VÄGA vale, mida ma nüüd hakkan tegema.
Sisemus mässab! Teeb liikumatuks, suretab mu välja nagu oleks robotiaku tühjaks jooksnud suurest pingest.
Ja ma olen täiesti kindel, et seda tõrget TULEB kuulata, isegi kui me selle põhjusest ja dünaamikast päriselt aru ei saa.

Nii et näksigu seda! :D Saik, ma mõtlen.
Olen kogu aeg rääkinud, et see pole hirm. Ma ei karda välja minna. Ma ei karda inimesi. Ma lihtsalt ei saa. Võibolla on asi lihtsalt selles, et see kurnab mind. Võibolla saja aasta pärast on täiesti ilmne, mis seisund see selline on.

(Ma nüüd tunnen end peaaegu pioneerina LOL :p)

Ma tean, et olen rääkinud, et armastan väsinuna vaadata krimidokumentaale, kuna need on alati hästi selgelt, piisavalt aeglaselt ja äärmiselt rahustava häälega räägitud lood :D
Aga ma ei tea, kas ma seda mainisin, et neid vaadates mõtlen ma alati, et ka mina võiksin olla see kurikael, kes hakkab arvama, et tuleb kellegi kael kinni pitsitada, et 300 dollarit saada, kui ma väga endast mööda elaks ja väga pikka aega. Või näiteks medõde, kes salaja vanurite tilgutisse 'elukustutavaid aineid' lisab, sest puudu on arusaamine, kas elu on siis õigupoolest oluline või pole ... Ma usun, et enamik neist vihkab ja põlgab iseennast ja tahaks tegelikult ennast tappa aga kannab selle teiste peale üle.

Ja muide, samas on lugusid ka "kurjamitest", kes võtavad tellitud mõrva eest raha vastu, aga ohvriga silmitsi seistes avastavad enda suureks üllatuseks, et nad ei suudagi seda teha!!!
Vaat siis! Nemad pole veel katki murtud.
Nad ikka veel kusagil sügaval usuvad, et elul on mingi mõte ja väärtus.
Kui elad pidevalt püüeldes, pingutades ja kompromisse tehes, ilma armastuseta, ilma usuta armastuse 'ilmumisse', siis elu pole enam tähtis. Ei enda ega teiste.

Ma pole 100% kindel hetkel, aga mulle tundub, et inimene, kes teistest ei hooli, lõpetas endast hoolimise juba palju varem. 
Noo, ehk ...: oma teiste tänasiste mõtteavalduste taga ma täitsa seisaks, aga seda ma pole veel läbi tunnetanud, esimese ropsuga tundub see küll nii ja siia alla käivad minu meelest ka kõik sotsio- ja psühhopaadid ja nartsissistid. Üks asi on tegelik enesehinnang ja teine on (ka enda ees) etendatav enesehinnang.
Kui sa pole ärgas, on lihtne ära kaduda selle "fake it till you make it" mängu sisse. Mõned inimesed on distsiplineeritud ja tasakaalukad, ning nemad saavad tõesti hakkama, aga kõik ju pole! See kahjuks siiski pole nii, nagu tugevad inimesed arvavad, et sa võid käituda nii nagu otsustad. Ja et halvasti käituv inimene on teinud otsuse nii käituda.
Näiteks mina olen näinud stressi kasvades sellist üllatavat asja, et mingid nõmedad mälestuskillud, millele pole aastaid mõelnud, lihtsalt hakkavad stressiperioodil meenuma ... nagu ... 40 korda päevas! Siis läheb elu rahulikumaks ja need mõtted/kogemused jälle ei meenu aastaid ja sa oled täitsa kindel, et need lood on läbi seeditud ja minevikku jäänud. Ja siis jälle stress ja tere hommikust, nõmedad mälestused! Hahh! See aju oma nõmeda keemiaga! Bhfff! :D

---

Oma tavapärase musiemotikoni asemel jätaks täna teid enda eest musitama eriti nummi suukorviga kutsa! :D Tilluke video Instagramis.


Byyyeee! :)

reede, 16. veebruar 2018

Üks saikoloogiline vaatepilt

Valentinipäeva puhul pakkus YouTube mulle suhtedraamasid :D
Üks neist kutsus avama ja oli selline mõnus!..., mingis jutusaates intervjueeriti "lahkuminekuspetsialiste". Ma ei tea, kes oli see USA mees, aga selles saatelõigus põhiliselt sõna võttev Esther Perel on Belgiast pärit psühhoterapeut. Ta rääkimisstiil oli nii mõnus jälgida, ise ka ilus inimene ja ... vaatasin seda saatejuppi lausa kolm korda (viimasel korral tegin espetšiaalselt teie jaoks märkmeid ;).
Nii et pakun ka teile vaatamiseks.



Kes vaadata ei viitsi või inglise keelest aru ei saa, siis räägin paar oma lemmikkohta.

(Eelsõnaks veel:
Mulle meeldib ausalt öeldes, kui inimesed 'lahmivad' selles mõttes, et teevad mingi rohmaka kaheksjaotuse, mille peale miljon erandit kohe kisa tõstaks, kui jutuotsa oma kätte saaks. Kuid need on sellised rusikareeglid, mis kehtivad nii sageli, et elu on kergem, kui sa nendega arvestad.
Kui vestleja on nii delikaatne, et hakkab kõigist halli-roosa-beeživarjunditest rääkima, siis pole jutul otsa ega äärt ja lõpuks ei saagi midagi öeldud.)

Tema siin ütleb, et valetavad nii mehed kui naised, kuid nad teevad seda erinevalt.
Mehed kipuvad valetama suurustades, hoobeldes, juurde pannes - naised aga vähendades ja maha salates.
See tundus stuudiopublikule nii nutikas tähelepanek, et Perelit tunnustati aplausiga, mis teda üllatas ja naerma ajas :D

Truudusetuseks saab tänapäeval lugeda nii paljusid asju, et sellest on saanud üks segane supp.
Mis siis teeb truudusemurdmise nii valulikuks reetmiseks?
Põhimõtteliselt otsus teha midagi, mida pead partneri eest saladuses hoidma.
Täitsa loogiline.

Samas on truuduse ja monogaamia mõiste ajas muutunud.
Kunagi abielluti, kuniks surm meid lahutab - nüüd ollakse abielus, kuni armastus üle läheb.
Vanasti abielluti ja siis seksiti esimest korda - nüüd abiellutakse ja lõpetatakse teiste inimestega seksimine.
Vanasti tähendas monogaamia seda, et terve elu veedeti ühe partneriga - nüüd on monogaamia see, et oled eri eluperioodidel erinevatele partneritele truu.

Miks inimesed petavad?
See tekitab nii meestes kui naistes uue energiapuhangu ja virgutava elav-olemise-tunde.
See on tunne, mida inimene vajab enda sees.
Ei pea olema nii, et suhtes on midagi halvasti - inimhing tihtipeale ei talu tuima rühkimist läbi elu.

Petmisest on võimalik üle saada ja kõige olulisem asi selleks näib olevat, et 'paha peal' käinud partner ei marginaliseeriks petetud partneri valu. Et ta ei püüaks oma teo tähtsust vähendada ega vastusüüdistustega rünnata. Põhimõtteliselt ta peab jagama haavatud partneri valu ja seda temaga koos kandma. See ei tähenda muide, et ta peab kahetsema oma seiklust! Ta võib olla aus selles osas, mida see talle andis. Aga ta peab mõistma ja tähtsaks pidama valu, mida tema tegu ta partnerile tegi - siis on suhtel veel lootust.



Ma mõtlen, et võibolla polnudki see jutt nii huvitav - mulle lihtsalt meeldis vaadata, kuidas see naine reageeris, ärksalt, avalalt ja tundlikult ilma kokutamise ja vingerdamiseta. Arukas ja meeldiv inimene :)
Byyye! 😘


neljapäev, 15. veebruar 2018

Suts pilte


Oma laua korrashoidmisele olen ma mõneks ajaks käega löönud.

Mis te arvate, mis raamatut ma (jälle) loen? :)

See algab nii: 
"So you're all set for money, then?" the boy named Crow asks in his characteristic sluggish voice."




Mulle kingiti kunagi selline päevik, kus iga aasta 365 (või 366) päeva kohta on üks küsimus.
14. jaanuari küsimus on: kas sa oled järgija või liider.
2016 vastasin, et valin, keda toetan ja siis olen toetaja hoopis.
2017 vastasin, et järgija.
2018 on minust järsku liider saanud omast arust :D





Igasugused väikesed märkmeplokid ...

Alumisel kolmes suuruses lehed allkirjadega: notes, scribbles, nonsense :)


See rippuv asi on uur, kett pole näha.
Ostsin selle Õele kingiks aga kodus nägin, et sellel saab küll seierite asendit muuta, aga - see ei käi!
Ongi vist lihtsalt kaunistuseks mõeldud ...
Eks ta oli kahtlaselt soodne ka - 6 eurot :)
Igatahes ma seisvat kella ei hakka kinkima, 
toppisin selle kettipidi raamatute vahele ja vaatan ja rõõmustan ise :D


Ükskord toodi meile värvilisi juustusid ...


Need nägid välja nagu plastiliin ...


Ma armastan hirmsasti friikartuleid ...
õnneks teised meie peres neid ei taha, nii et ma saan alati terve ahjupannitäie endale.
Kuna nii suurt taldrikut meil pole, kallan need ahjuvormi (pildil) või tainasegamiskaussi.



Kord kingiti mulle kaks ülihea kvaliteediga vesivärvimärkmikku.
Paraku ei saanud mina aru, et need just vesivärvimiseks on ja kribasin sinna tintekatega asju ...


Alles siis, kui hakkasin Instagramis joonistavaid inimesi jälgima nägin, 
et nad kasutavad selliseid narmendavate servadega pabereid ja
ostavad neid umbes nii, et kolm 15*15cm suurust lehte, sest need on nii kallid ...

Noh, parem hilja, kui mitte kunagi, eks?

Ja kuna ma joonistada ei oska, siis tötsutan sinna vesivärve ja kirjutan tsitaadid peale.


Ee ... kui välguga teen, jäävad värvid valed, kui välgu maha võtan, jääb tekst uduseks.

(ilma välguta)


(välguga)

Ongi pildid otsas! :)


Aga tahtsin veel jagada sellist vahvat mõttetera Wayne Dyerilt: 


Eks ma olin sellest va külgetõmbeseadusest arusaamisega hirmsat moodi kimpus.
Olin kindel, et nii see nüüd küll ei käi, et visualiseerid midagi või mõtled keskendunult millelegi
 ja tõmbad selle niimoodi oma ellu.
Inimesed üldse ei teagi, mida nad tegelikult vajavad ja nende soovid on omavahel konfliktis.

Aga selle mõttega, et sa ei tõmba oma ellu mitte seda, mida sa tahad või end arvad tahtvat, 
vaid seda, mis sa ise oled - sellega olen küll täiesti nõus.
See on küll viis külgetõmbeseaduse toimimiseks.
Sa pead olema see, mida sa tahad.
Sa pead elama seda elu, mida sa tahad.
Teekond ja eesmärk olgu ühtsed.
There is no other way.

Bye-bye! 😘







kolmapäev, 14. veebruar 2018