Aga paar päeva tagasi taipasin, et need niisama vist ikka ära ei kao ja guugeldasin 'punnid juuksepiiril'. Vastuseks tuli kohe, et halb šampoon. Just, et mõjub ka kaelale ja turjale. Mõelda vaid! Poleks arvanudki...
Aga tõesti - olen umbes 9-8 aastat pesnud Tigi toodetega, aga nüüd on varud otsas ja kolm kuud tagasi hakkasin kasutama Garnier Fructise šampooni, mis mulle muide kunagi plikapõlves sobis jällegi...
Nujah, aga kolme kuu kogemuse vastu ma vaidlema ei hakka ja viskasin oma pooliku šampooni-palsami joonelt prügikasti ning täna marssisin siis Kaubamajja Tigit otsima.
Muide, Tigi on just see, mis paljudele allergia tekitab!
Nii et õrnatoimeliseks ei saa teda kuidagi nimetada, aga alles ta töötas ja mul pole aega ega raha otsida, mis veel sobiks.
Ja kui ma juba Kaupsis olin, siis täiendasin ka muid kosmeetikavarusid: nagunii oli vaja näopesukäsna, juuksevärvi, ripsmetušši... Ja varuks ostsin veekindla ripsmetuši, veekindla, halli värvi laineri Manhattanilt - ja tasuta sain Maybelline'i musta geellaineri.
Muide, Tigi shampoon ja palsam maksid eraldi 15 ja 17 eurot ja mina haarasin need kenasti kätte, kui tuli üks klienditeenindaja (keda ma algul umbusklikult põrnitsesin), kes näitas mulle, et praegu on müügil soodsad komplektid: 17 eurot - ja mõlemad on sees.
*
Kuna oli tuuline ja sadas vihmakest, tulin tagasi bussiga.
Kui seda ootasin, lähenes mulle üks kollane krišnaiit ja tahtis raamatut müüa.
Mina tahtsin osta, sest viimati kui krišnaiit tahtis mulle raamatut müüa, oli Mees koos minuga ja ajas vaese selli lõrisedes minema. Tahtsin seda heaks teha :)
Ostu-müügijutu vahele ajasime muud loba ka, ja see käis umbes nii.
Tema: "Are you a student?" (oled sa üliõpilane)
Mina: "Nno!" (muigan natuke)
Tema: "Are you a teacher then? you look smart enough to be..." (oled sa siis ehk õpetaja? näed piisavalt arukas välja küll...)
Mina: "Nnooo!" (Muigan, irvitan) "I'm a housewife, actually." (olen koduperenaine, tõtt öelda)
Ja mida vastas mulle krišnaiit?
"Nooooo!!! u serious?" (Ei või olla, nalja teed vä?)
...
"Don't forget to smile!" (ära unusta naeratamist!) ütles ta mulle lõpetuseks...
Hm.
Raamat siis - "Väljaspool sündi ja surma".
Mul oli ükskõik, mis raamat oli. Mõtlesin ju osta nagunii. 4 erot andsin - 2 selle ja 2 eelmise raamatu eest, mis ostmata jäi... Teadagi, kelle eeskuju või geenide tõttu Väike Tüdruk end kohe vastutavana tunneb, kui osaleb kogemata kellegi kurvastamises (pean silmas seda, et ta arvab, et kuna muusikaõpetajal on tema klassiga raske, oleks temast ilus õpetajale lilli viia; so liigne vastutuse- ja süütunne.)
Viirukipulga sain kauba peale.
Küll ma loen ka...
Täna hommikul saingi ühe Osho läbi...
Väikesele Tüdrukule otsisin kolmest kohast Tähekest, aga polnud kusagil...
Viimase poe ajakirjaletist aga leidsin Sartre'i "Seina" - Loomingu Raamatukogu väljaande, 4,45.
Ostsin ära.
Aga ma hoidsin ju 15 eurot kokku selle Tigi komplekti ostuga, nii et pole ju hullu! ? ! ?
*
Pildistasin ka oma väga vanu villase voodriga nahkkindaid... Kui need ära lagunevad, siis analoogsed oleks ka täiesti kohustuslik ost... Need on nii megapehmed ja soojad - armastan neid :)...
11 kommentaari:
Mu arust on need eesti "puhas loodus" tooted ka täitsa head. igatahes paremad kui see poolas toodetud toodang, mida igal pool müüakse ja reklaamitakse.
ühegi teise firma kreeme pole ma juba aastaid kasutanud, nende kurgikreem on kõige parem, aga mul pole kunagi kuiv nahk olnud ka.
šampoone olen neid fruktiseid ja asju proovinud, aga mulle tekitavad nad lihtsalt kõõma.
Nüüd, kus me kokkuhoiurežiimil oleme, kasutan mina ka Puhta Looduse kreeme. Esialgu midagi kohutavat juhtunud pole :D... Nende silmakreem tundus küll mõttetu, nüüd ma silmakreemi ei kasutagi. Šampoone pole julgenud proovida millegipärast... võibolla pean ikka julguse kokku võtma...
Tänased kosmeetikaostud on minu jaoks abs elementaarsed - ma ei saaks aru elust ilma laineri ja ripsmetušita. Ma usuks, et mul oleks täielik õigus tekk üle pea voodis istuda kogu ülejäänud elu (mis jääks lühikeseks, kuna kööki ma ei läheks ju), kui ma teatud kosmeetikavahendeid osta ei saa, nii et selles osas pole mul mingeid süümekaid. Aga Tigi on, jah, praegu sutsu lux...
sa oled nii hele. mul on näos värvi rohkem kui keskmisel eestlasel ja ma värvin silmi haruharva, toonimiskreem on mul oma nahast heledam, mis tüüpilisele eestlasele on ikkagi liiga tume. lainerit ma polegi kasutanud, pliiatsiga olen midagi joonistanud ja lauge joonistan aeg-ajalt ... heledamaks, aga siis ma näen juba enda jaoks väga pidulik välja :D
Täpselt nii! Kes on jumekam, võib rahulikult meigita ringi jalutada, aga mina olen ilma meigita ja juuksevärvita üleni hall nagu uppunu, jumala eest! :D
Isegi kui olen korralikult solaariumis käinud ja ise pean end täitsa vinks-vonksuks :D, leidub ikka keegi, kes mulle hellalt ütleb: "Te olete/Sa oled nii kahvatu ja läbipaistev!..."
Mulle endale tundub ka, et näen välja nagu - vesi.
Lõhnatu, maitsetu, nähtamatu... kõlbab vaid kloostrisse ja surnuaeda :p
Väga armas on mu meelest see "2 selle ja 2 eelmise raamatu eest".
Mina lõpetasin enda meikimise aastal 2008, tundus lihtsalt ühtäkki väga tüütu ja mõttetu. Nüüd on palju vabam olla, saan iga kell silmi hõõruda kui isu tuleb :) Ja nutta ning pisarateni naerda saab ka vabalt, ilma, et muretseks silmavärvi pärast. Vabadus on hästi hea...
Ka mul on möödas üle aasta meikimise lõpetamisest. Ei tegele karvaeemaldusega samuti. Meil on mehega nii loomulikkusel põhinev suhe, et niisuguseid trikke ei ole tarvis. Ma ei pea end just imeilusaks ja terve välimusega inimeseks aga leian, et nii on õige - näen haige välja, sest olen haige. Kui olen terve, näen terve ja ilus välja, sest tervis ongi ilu. Haigus aga on ravimiseks, mitte peitmiseks. Kahju, et vahel seda unustama kipun - peaksin tõesti rohkem enda ravimisele keskenduma - olen ka inimene ja mullegi meeldib end petta, kuigi ma ei taha seda teha.
Tänan huvitavate kommentaaride eest! :)
Ma ise pole veel valmis loobuma soorollidest meie peres, aga meikimisest loobumisega ma justkui hakkaks 'inimeseks', selle asemel, et olla 'naine'...:) Ja mulle tundub küll tõsi, et mees tunneb end naise õnnelikkuse eest vastutavana ja kui naine näeb välja väsinud või haige, siis tunneb mees end läbikukkununa. Aga kindlasti annab see tohutult vabadust juurde, kui meikimata ringi käima harjuda. Küllap jõuan minagi kunagi sinnamaale... :)
Minule lihtsalt meeldib meikida, näiteks silmalaugude toonitamine on minu jaoks täpselt samamoodi aksessuaar nagu kõrvarõngad või käekott (ja tegevus sama loomulik, kui hommikune hambapesu - ma meigin ka siis, kui tean, et kogu päeva istun üksi arvuti taga)... Eks ma olen natukene visuaaliale orienteeritud, muidugi - ma arvan, et mehed võiksid ennast ka rohkem meikida.
Tigi mulle ka meeldib, kuigi on veel paar sarja, mida heal meelel kasutan (sulle ei soovita, Eestis pole müügil näinud)
Ma kasutan sama šampooni! Aga palsam on teine (Brunette Goddess) Tigi oma. Ja siis on mul veel mingeid lokilistele juustele Tigi-asju. Ja mulle ka Garnier tooted ei sobi (olen paari kehakreemiga proovinud). Ja hoolimata oma tumedatest juustest lähen ma talvel ikkagi selliseks halliks (isa oma armsal moel ütleb selle kohta "näost hall nagu hanes*tt"). Aga noh, siis on vähemasti kevadel vaheldus, sest solaariumisse ma eriti ei jõua ja liiga tumedas toonis jumestuskreem näeb kah kehv välja...
Oudekki,
ma ka meigin nagunii, kui ka välja pole vaja minna. Surts lõhnaõli ja nägu pähe - see on lihtsalt meeleolu loov hakatus päevale. Õues käin ma tegelikult juba täiesti 'närtsinud' meigiga, aga kuna jalutan nüüd poole kaheksa paiku õhtuti, siis pole hullu :D Meigin end hommikul enne kella üheksat ja enne õhtust jalutuskäiku olen jõunud selle meigiga dushi all käia (pärast koristustöid ja trenni) ning magada (pärast lõunasööki) :D Vatipulgaga pühin suuremad plekid-triibud maha, aga uut meiki teha ei viitsi :p
Tafkav,
jumal küll, kus ma selle 'hanes.ta' üle naersin... :D
Minu isa nimetas mind ikka Kahvatuks Krahvinnaks :D (eks ka muidugi pilgates ja mitte tunnustades :p).
Postita kommentaar