"Emme, kas sa saaksid järgi vaadata, millal muusikaõpetaja sünnipäev on?"
Noh, kooli kodukal on see info olemas ja ma vaatan.
"See on juuli keskel, täitsa suvel."
Väike Tüdruk kõõlub mõtlikult seina najal.
Mina küsin... mnjahh... naljatades: "Mis siis on? Tahtsid talle lilli viia või?"
Siis näen Väikese Tüdruku kohmetust näost, et nii ongi, ja küsin imestunult: "Miks?"
Imestunult selle pärast, et esiteks - muusikaõpetaja pole klassijuhataja, ja teiseks - alles eelmisel aastal oli Väike Tüdruk väga mossis, et peab laulukooris käima. Muusika pole kaugeltki Väikese Tüdruku lemmikaine - ta tunneb end selles saamatuna, kuigi laulda talle üsna meeldib. Arvasin, et see vastumeelsus peab olema natukenegi õpetajale üle kandunud.
Aga ei.
Väike Tüdruk selgitas, et ta näeb, kuidas õpetaja nendega pingutab. "Ta peaks ka selle eest midagi saama," arvas Väike Tüdruk täiesti liigutava kaastundlikkusega.
Mul on, oh..., nii hea meel, et ta selline tähelepanelik ja südamlik lapseke on.
Täna-homme on 'südamlik lapseke' aga veidi tõbisena kodune - kooli läheb alles kolmapäeval.
Mul vist tema sünnipäeva kandis pole kannatust blogida ---
aga panen siia vanu fotosid temast, kus ta on 2-, 3- ja 4-aastane :)
Nüüd on ta nii palju suurem, aga ikka sama armas... :)
2 kommentaari:
Tõesti armas tirtsuke-tsirguke :) Aga õpetajale piparkooke viia? Jõulud ju ukse all? Või midagi säärast, ah? :D
//E.
Näis, ma millegipärast ei taha kiirustada sellise 'maailma-vigade-parandusega'. Aga kui Tüdrukule see olukord ikka jätkuvalt nii ebaõiglane tundub ja ta soovib isiklikult midagi ära teha, siis jõulud pakuvad tõesti võimaluse :)
Postita kommentaar