Täna tegin midagi enda kohta väga tavatut: sain teadlikult kokku inimesega, keda tean vaid blogi kaudu. Nimelt arvas Sinilind, et ta võiks tuua meile koduaia õunu ja mina, kes ma üldiselt end kõikvõimalikest kohtumistest välja vingerdan ja ei suuda taluda mõtet, et keegi minusuguse soperdise pärast autoga kusagile kõrvalepõike peab tegema ja sellega jäädavalt kaotab kasvõi 10 väärtuslikku minutit oma elust, leidsin, et Sinilind on blogi järgi otsustades küllalt armas ja ohutu tegelane, et tema pakkumine vastu võtta :-DKuna mina blogin fotodega, siis tundis Sinilind mu kohe ära ja naeratas mulle juba autot parkides... - sellest tundsin mina tema kohe ära :p
Oli teine lahke ja nobe nagu Õunahaldjas :-)
Mina sain õunakotid ja andsin vastu kuldse medali (Kalevi oma, teenete eest ikka... :-D - ma olen ebausklik: ei tohi võtta midagi, ilma mitte midagi vastu andmata).
Sinilind kiirustas laulma (päriselt ka) ja kinni ma teda püüdma ei hakanud, kuigi oleks hea juhus olnud - mõelda, meelitada Sinilind mingi õunajutuga pea-aegu koju kätte :-D
Saime ka ebaküdooniaid ja Väike Tüdruk, kes pole neid varem näinud ega maitsnud, on neist vaimustuses ja palub iga poole tunni tagant luba uut võtta...
*
Aga enne 'kohtama' minekut istusin magamistoa põrandal ja otsisin riiulist endale uut raamatut äsja läbi saanud "Krokodilli" asemel. Nägin seal raamatut, mille kohta arvasin, et olen seda kunagi juba lugenud.
Teen selle suvalisest kohast lahti ja loen:
* Keegi ei tohiks uskuda, et on õppinud elama, enne kui ta pole õppinud pidama puhtaks silpidevulinaks lahkeid abipakkumisi ükskõik kelle poolt
... ja nii edasi :-D
Mulle on niimoodi sülle kukkunud kodumaised õunad igatahes abiks küll. Nii et teinekord tasub vist alla suruda hirm kokutama ja koperdama kukkuda, ja pakutud õuntele järele minna :-D
6 kommentaari:
Mul hakkas paljast lugemisest juba suu vett jooksma. Ebaküdooniad on ju nii hapud. Kuidas on neid võimalik niisama süüa? Mina panen ikka kas suhkru või meega seisma, aga niisama süüa...
Isver ma ei või, sa oled lihtsalt niiiiii armas inimene! :)
Ma ei suuda ka mõista, kuidas on võimalik ebaküdooniaid niisama paljalt süüa, ainuüksi mõte sellest tundub jubejube :) Aga ma ise olen neid teinud sisse koos apelsinidega ja jube hea marmelaadi saab.
Ups, Minni, Sul läksid esimeses lauses mõned tähed sassi - ma eeldan, et Sa tahtsid öelda:"... sa oled lihtsalt nii ABLAS inimene!" :-D
Ma arvan, et ma hoidiseid tegema ei hakka. Mul oli oma aed viimati 9 aastat tagasi ja sealtpeale pole ma isegi kurke teinud. Aga tee sisse saab ebaküdooniat panna ja Väike Tüdruk tahtis proovida, kas sellega saab 'eba-sidrunivett' teha :-D
Ups, ega ikka ei läinud küll :D
Icic, vaatan mina, et tuleb Karikate Emanda lehelt palju külalisi.. ja mina just postitasin nii kahemõttelise pealkirjaga teksti :D :D Oleks teadnud, et kiitma hakatakse, oleks veidi viivitanud, sest mis mulje nüüd esmakülalistel jääda võib :)
Aga head isu ja oli tore kohtuda! Ja neid kollaseid talveõunu on puu veel täitsa lookas, nii et ehk korra saab ühe õunatreti veel sellel aastal teha.
Bwahahaha :-D
Nii naljakas! kuigi tean omast käest, kuidas sellised positiivsed 'äramärkimised' kõhedust tekitada võivad.
Ja mõelda, et Sa panid veel oma pildi ka juurde... - sellised need tänapäeva õunahaldjad välja näevadki ;-)
Postita kommentaar