Vahepealsed arengud

Nujaa...,
mul jäi Väikese Tüdruku mobiilitajäämine ikkagi hingele kripeldama, ja kui olin end välja puhanud, otsustasin hea õnne peale teha veel ühe katse ja paluda mõnes teises poes müüjal vaadata Nokia X2 mänge - et ehk selle sees on Bounce Tales mäng olemas.
Lootsin ma seda ainult selle pärast, et mudelite nimed ja ka välimus on nii sarnased.

Varuvariandina vaatasime Mehega Internetipoodidest, mis maksavad soodsaimad nutitelefonid. Et äkki ostaks Väikesele Tüdrukule ikka juba praegu midagi nutikat ära ja kui talle tõesti ei meeldi ( - et liiga suur), siis võtan heameelega endale, mulle kulub ka uus ära... :D

Läksime siis seekord Eedenisse (- eile toimus see vahva retk :p) ja ega sealnegi klienditeenindaja just rõõmus polnud, kui ta aru sai, et ehku-peale loodan leida sealt mudelist lemmikmängu, ning selleks palun temal kõik asjad sahtlist välja kakkuda ja telefon kokku panna ja... ilmselt siis kõik jälle laiali lammutada taas.

AGA --- oli! :)
YAY! :)

Väikese Tüdruku mobiil on siis selline nagu siin all/kõrval see must, punase triibuga.

Olemas on fotokas ja hea heliga raadio, mida saab kuulata ka ilma kõrvaklappideta. Kõik, mis puudutab WiFit jmst, on mulle kohutavalt segane. Justkui oleks isegi WiFi, igatahes on menüüs veebi ikoon ja täna tuli mingi sõnum veebiühenduste loomise kohta. Eks ta ise uurib seda telefoni tasapisi. Talle ei meeldi, kui me ka vaadata ja aidata püüame - pisikud! :)
Sellepärast panen ka Internetist otsitud foto - ei hakka teda kiusama, et too telefon ja pildistame ja...

Siiski otsisin ma tema koolis olles vähemalt kella üles ja panin selle õigeks. Ka panin äratuskella homme 6.20'ks helisema. Homme püüan üles otsida klahviluku ja hääletu-režiimi - neid asju võib vaja minna enne kui Väike Tüdruk nende leidmise vastu huvi tundma hakkab.
Praegu ta põhiliselt mängib - jah, andsin talle varem kätte, ei raatsinud sünnipäevani oodata, jälle... Ka oli ta vaimustuses mingist venekeelsest raadiojaamast :D ja püüab vene keelt järele teha...



Aga... Mees, kes oli poes kaasas, jäi kurvaks, et mina ei saanudki telefoni, kuigi oli lootus, et Väike Tüdruk suuremat telefoni ikka ei taha ja see jääb mulle. Ja kuna me olime veebipoes märganud, et telefone saab ka järelmaksuga osta, siis ta keelitas mind ikka ka omale telefoni võtma.

Ja minu valituks sai siis juba veel vanem mudel, Nokia E6.

Üsna keeruline telefon on.
Siiski sain lõpuks kella ja äratuskella paika, telefoninumbrid üle tõstetud ja mailid telefoni jooksma - see viimane on mulle üpris oluline, kuna mõnikord saan mõnelt pahandada, et ma ei vasta (kõik ju teavad, et helistamine mulle ka ei meeldi - vaadaku ma siis kirju vähemalt), aga minu arvuti ju kuumeneb üle, kui ma teda pikalt sees hoian. Nüüd siis saan juba telefonist vaadata, kas on kiireid kirju. Kõik kirjad tulevad sealjuures endiselt ka arvutisse, kust pikematele kirjadele on ju parem vastata.


Aga veel pole ma aru saanud, kust muuta telefonihelinat - pole üldse näinud neid teisi helinaid oma telefonis. Ka oskan ma mp3 salvestada vaid kontori-failidesse, aga mitte telefonipleierisse. Telefonil on mitu avakuva, mida saab libistada - 2 mailiaadressi sattusid mul erinevatele kuvadele, aga noh... see pole suur viga. Mees saatis mulle juba pdf-, jpg-, exceli-, ja doc-failid ja need tulid ilusasti läbi. Avanevad ka sellised asjad, mis minu arvutis ei avane.


Oli üks naljakas hetk, kus klienditeenindaja vaatas üle mu käesoleva paketi ja kui palju mis teenuseid ma õieti kasutan, et äkki peaks paketti muutma. Ja ta avastas, et räägin 5 minutit kuus :D Ta elavnes lausa silmnähtavalt, säärast kummalist friiklust nähes ja teatas lustakalt, et inimestele, kes telefoniga üldse ei räägi, neil pakette pole :p... Pärast mõningast arutelu saime siiski soovitused paketi muutmiseks, kuu lõpus, aga seda saame teha juba Interneti teel oma kodust.
Eee, jah, ma ise ka imestasin selle 5 minuti üle kuus..., aga tõsi ta on, et ma helistan ainult hamba-arstile ja nii... Lobisemiseks ma üldiselt ei helista mitte iialgi, kuigi just mõni päev tagasi tegin 18-minutise telefonikõne isale, et küsida, kuidas ilma arvutita elu läheb, aga selgus, et ta sai kõik enam-vähem korda :) Isa ise helistab alati (mulle vähemalt küll) 25-35 minutise kõne ja on pikalt rääkima harjunud.

Tegelikult ma olen tõesti püüdnud kokku hoida, et saaks ühe umbes aasta tagasi tekkinud võla makstud... nüüd oleks nagu aeg see ära õiendada. Aga ma ei suutnud millegipärast keelduda, kui Mees arvas, et ma ikka võiks ka telefoni saada :p Mina seda võlga ei tekitanud ja võibolla peaksin vähem muretsema... Aga võlg on siuke ebameeldiv asi, et iga vähegi 'peenem' söökki on nagu teise inimese rahakotist näpsatud raha eest ostetud - ma kohe ei saa, kui mõtlen, et teeme seda-ja-seda raha eest, mis kuulub teisele inimesele, mõnes mõttes. Kui ma elaks üksi ja oleks võlgu, siis elaksin tõesti veepudrust ja leivast, kuni võlg on makstud.

Aga veel telefonist.
Ka blogisse jäetud kommentaarid tulevad mulle nüüd telefoni :) - kas pole peen?! Kui klõpsata suuremaks kõige alumist pilti, siis on näha, et taustapildiks on Väike Tüdruk, ja et olen karikate.emand@gmail.com aadressile saanud kommentaari Anonüümselt. Väga teravalt ja selgelt see just näha pole, aga kui ette teada, mis seal kirjas on, siis vast näeb :)

Igatahes, oleme Väikese Tüdrukuga mõlemad hirmus rõõmsad tema telefoni üle, ja enda oma üle on mul ikkagi ka hea meel, kuigi võibolla ei tohiks... :S