Täna hommikul käisid Väike Tüdruk ja Mees meie tiigripoisiga arsti juures.Väike Tüdruk oli veendunud, et kass on haige, sest ta vahepeal oksendab ja tema igemetel on mustad laigud.
Ma püüdsin talle seletada küll, et meie tark loom (kes-teab-mida-tema-organism-vajab) sööb endale sisse iga viimase kui pärli, litri, kiletüki või tolmurulli, mis ta põrandalt leiab. Mina leian selle tema okse seest, nii et ma tean. Aga Väike Tüdruk on kassiraamatutest lugenud, et oksendavad kassid tuleb arsti juurde viia, nii et...
Püüdsime oma tiigripoisi toppida pehmesse riidest kandekotti, aga see on talle võõras, ning kahest kinnitusest ja tekist hoolimata (trakside küljes olev rihma-aas tuleb kinnitada koti mõlemas otsas olevate klambrite külge) õnnestus tal end kotist välja vingerdada. Väike väänik väänles, kott seljas, mööda esikut, ja purtsus meid vedelat puuksu täis :D Mees küsis selle kohta arstilt ja selgus, et kassidel on mingid sellised näärmed nagu skunksil, mis ärevuse ja abituse olukorras tööle hakkavad. Ma olen ikka varem ka kasse näinud, aga ei ühtegi sellist, kellel need näärmed töötaksid. Meie vumpsik purtsub usinasti :p - on selline ara verega tiigrike...
Muidugi oli kassike pealaest jalatallani terve kui purikas, igemed ja hambad kaasa arvatud.
Talle tehti vaktsiinisüst. Arst hoiatas, et kass võib jalga veidi kangena hoida, kuid meie seltsimees koškin on kõikide süstidega hästi toime tulnud. Ka pärast steriliseerimisoppi ärkas ta rõõmsalt ja erksalt, nagu oleks vaid väikse tuku teinud. Õue kardab meie tiigrike koledal kombel, nii et me enam ammu teda viia ei ürita, aga võõrad ruumid on talle imepõnevad; pärast süsti tõmbus ta küll solvunult oma puuri...
Väike Tüdruk on nüüd nii rõõmus, et arstil sai käidud :)
Ta võttis arsti juurest paar reklaamlehte ja luges need hoolikalt läbi.
Loodan, et ta nüüd ei hakka meie kassil uusi haigusi kahtlustama ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar