Viimased tsitaadid dalai-laamalt

* Kuigi tavaliselt tõlgitakse seda lihtsalt kaastundeks, on terminil njing-dže terve hulk tähendusi, mida on raske lühidalt edasi anda, ehkki selles sisalduvad ideed on üldarusaadavad. See tähendab armastust, kiindumust, headust, hellust, lahkemeelsust ja südamlikkust. Samuti kasutatakse seda nii kaastunnet kui ka hellitust väljendava sõnana. Kõige tähtsam on aga see, et njing-dže annab edasi seotuse tunnet, milles kajastubki tema seotus empaatiaga. Ehk teisisõnu, me võime küll öelda „ma armastan oma maja“ või „ma olen sellesse kohta väga kiindunud, aga nende asjade kohta ei ole võimalik öelda „ma tunnen nende vastu kaastunnet“. Kuna asjadel endil tundeid ei ole, ei saa nende vastu empaatiat tunda. Seetõttu ei saa rääkida neile kaasa tundmisest.

* Selleks, et üle saada negatiivsetest tunnetest iseenda vastu, mis tekivad minevikusündmuste pärast, mil me oleme eiranud teiste tundeid ning andnud järele omaenda isekatele soovidele ja huvidele teiste arvel, on kasulik arendada endas kahetsust. Siinkohal ärgu lugeja siiski arvaku, et ma propageerin süütunnet, millest räägivad paljud mu sõbrad Lääneriikidest. Tiibeti keeles arvatavasti polegi sellele sõnale täpset vastet.
Lahe! :)

* Lahke süda ja kõlbelised teod toovad kaasa suurema rahu. Samuti on selge, et nende negatiivsed vasted toovad ebasoovitavaid tagajärgi. Õnn tuleneb vooruslikest üritustest. Kui me tõesti tahame õnnelikuks saada, ei ole meil muud teed kui vooruse tee – sel viisil saavutataksegi õnn. Ning võiks veel lisada, et vooruse alustala ja aluspõhi on eetiline distsipliin.

* Eetiline distsipliin on hädavajalik, sest see on vahendajaks meie endi õnneõiguse ja kõigi teiste samasuguse õiguse vahel. Loomulikult on alati neid, kes peavad oma õnne nii oluliseks, et teiste valu ei tähenda neile midagi. Ent see on lühinägelik. Kellelgi pole tegelikult kasulik teistele halba teha. Milline ka poleks kellegi teise arvel saadud kohene eelis, on see paratamatult üksnes ajutine. Kaugemas plaanis toob teistele valu põhjustamine ning nende rahu ja õnne häirimine meile hirmu ja muret. Kuna meie teod mõjuvad nii meile endile kui ka teistele, tärkab distsipliini puuduses meie meeles viimaks ikkagi ärevus ja sügaval südames hakkame tundma rahutust. Ning vastupidi, mis raskusi ka ei hõlmaks vaoshoitud reageerimine negatiivsetele mõtetele ja emotsioonidele, toob see pikemas perspektiivis kaasa vähem probleeme kui isekus.

* Samuti võib korduvalt tehtud negatiivseid tegusid pidada tõsisemaks kui üksikut tegu, arvestades, et see näitab kahetsustunde puudumist.

Njaa, paljud ’käitumise kordajad’ pole sellega kindlasti nõus – pisivargad, koduvägivallatsejad, truudusetud, õelad klatšijad... Nad peavad end oma iseloomu ohvriks, ja teisi ka pigem oma iseloomu kui enda ohvriks :D Ka emotsionaalne inimene võibolla isekas ja pahateolt tabatuna purskab ta kasvõi nutma ja ütleb „Anna andeks!“, kuid kui sa julged ikka veel haavatud olla ja kõhkled, siis saab tigedaks: „Ma ju palusin andeks, mida sa veel tahad?“
Ja sellega ongi selge, et ta tegelikult ei kahetse, vaid andeks palumine – nagu pahategugi – oli lihtsalt oma tahtmise saamiseks tehtud tegu...
Kes päriselt kahetseb, saab teisele tehtud valust ise nii hullusti haiget, et enam ei tee. See on nii! Inimene pole koer, kes end pidurdada ei suuda. Kuigi me vabandame end sellega välja küll. Väga mage.

*Parem oleks mitte vaadelda seksuaalse väärkäitumise keeldu kui vabaduse piiramist, vaid kui elementaarset meeldetuletust, et sellised teod võivad meie endi ja ka teiste heaolu ohtu seada.

Juttu oli eelkõige truudusetusest mitte seksuaalperverssustest, nagu võib ekslikult mulje jääda :D, aga ka vägistamisest. Vanasti nimetati seksuaalseks väärkäitumiseks ka tollal üsna levinud naisteröövi.
Heaolu seavad ohtu: soovimata rasedus, abort või vallasemastaatus, abikaasa ja laste hukkamõist, pere kaotus jms.
Mitte kõik ida mõtlejad ei soovita end seksuaalvallas distsiplineerida... Osho räägib vabadusest ka suhte kontekstis, kuid mulle alati tundub, et need vabadusest rääkijad ja südame järel käia soovitajad unustavad ära, et seksuaalsuhtest võivad sündida lapsed. Nende suhtes võibolla pole eriti kena, kui issi armastus saab viiendal raseduskuul otsa ja edaspidi issit pole, ning emme käib uute südamete jahil kogu ülejäänud elu. Osho mulle muidu meeldib, kuid armastusest ta räägib justkui ainult meestele või homoseksuaalidele, heteronaised ja lapsed on unustatud.

* Hiljuti nägin BBC televisioonis dokumentaalfilmi kloonimisest. Arvutigraafika abil näidati seal elukat, kelle kallal teadlased töötasid. See oli pooleldi inimene suurte silmade ja muude äratuntavalt inimlike joontega ning lebas puuris. Nad selgitasid, et praegusel hetkel on see muidugi üksnes kujutlus, aga mitte väga kauges tulevikus on võimalik sedasorti olevusi luua. Neid võiks siis aretada ja nende organeid ja kehaosi saaks kasutada kirurgias „varuosadena“ inimeste jaoks. Minu meelest on see lihtsalt õudne. Õudne on mõelda, et ühel päeval loome me elusolendeid spetsiaalselt sel eesmärgil. See on jälk.

Oo, tugevasti öeldud!
Tubli-tubli.
Pole midagi, kui ’organiteta inimesed’ tahavad laamal selle jutu peale silmad peast välja kratsida. Jään selles asjas koos dalai-laamaga ’harimatta’ matside kilda ja sedalaadi progressi peale ei plaksuta.


* Peame hoolitsema /selle eest/, et haiged ja raskustes inimesed ei tunneks end iial abitute, tõrjutute või kaitsetutena. Soojus, mida me selliste inimeste vastu üles näitame, on minu arvates hoopis meie hingelise tervise mõõdupuu nii üksikinimese kui kogu ühiskonna tasandil.
On olemas sellised tegelased nagu Barbie-printsessid. Ehk siis barbie-moodi multifilmikangelased, kes pikkades multifilmides mingi raskuse võidavad. Vaat, need barbie-printsessid räägivad ka kogu aeg sama juttu: kuidas tuleb teistega arvestada, teistest hoolida, end distsiplineerida, õigluse poolel olla, kiusatustele ja ahnusele mitte järele anda, kannatajaid alati aidata ja muidu ka igati laitmatu olla: sõbralik, lugupidav, helde, abivalmis, heatahtlik, ustav, vapper ja aus.

Kui sellist juttu ajab vana krimpsus munk, siis kõik mõistavad ja koogutavad - kui sedasama juttu räägib haldjalikult kaunis nukuke, siis öeldakse, et öäkk, mis tibijutt, süda läheb pahaks!

Daaahh!
Tsitaadid raamatust "Iidne tarkus, moodne maailm"
Pildid izismile.com 'ist.