Reede, 8. juuli 2011

Veider päev

Kui täna õuest tulin ja posti võtsin, oli seal maksikirja-teade Eesti Postilt.

Kunagi ma tellisin usinasti internetist kaupa ja siis ajasid need teated mind nii elevile, sest ammu enam ei mäletanud, mis tellitud sai :D või mis just selles pakis sisalduda võiks. Nüüd aga olen pigem mures, et mis see küll on?

Kas midagi tähtsat? Kas midagi halba? (Heh, minu jaoks on see peaaegu üks ja sama :D).
On see kohtukutse? Kirjapomm? 316 grammi...

Need asjad viiakse tänapäeval millegipärast mitte kesklinna postkontorisse, vaid kaugele, linna teise serva, Võru tänava lõppu. Otsustasin, et ma ise oma värisevate jalgadega sellele järele ei jaluta vaid tellin ta koju. Siis hakkasin kartma, et äkki ongi midagi päris jubedat ja siis ma ei tahagi seda enne kätte saada, kui Mees kodus, aga Mees pusib juba mitmendat päeva kusagil businessi ja tuleb alles pühapäeval. Eks siis näeb. Kindlasti tegelikult pole midagi hullu... Ma pelgan tegelikult kõiki kirju, mis teadmata aadressilt tulevad ja ka ootamatuid tiguposti-kirju sugulastelt - me kõik suhtleme e-kirjade kaudu ikka, ning kui midagi postiga saata tuleb, anname sellest enne teada. Pelg tekib tegelikult ka kommentaaride puhul - needki tulevad mulle mailboxi ja teevad mind enamjaolt murelikuks, enne kui olen need üle vaadanud... muretsen, et olen kedagi solvanud või ärritanud ja saan nüüd õigusega vastu pead :)... või et mõni mu tuttav leiab mu blogi ja ei taipa või ei hooli, et see on anonüümne ja hüüab pärisnimesid...


Aga täna tuli mulle mailboxi kutse hakata kirjutama tekste ühe netikeskkonna jaoks - vau!... :) Tõesti uskumatu. Ise näen oma tekstides palju vigu - eriti sõnade järjekorras -, kuid ma ei püüagi kõike parandada ja õigustan ennast just nii, et ma ei reklaami oma tekste kusagil ega müü neid, nii et võin justkui lohakam olla... Kindlasti on paljud inimesed kogenud seda, et oma arvates nösserdavad nad midagi omaette, oma rõõmuks teha, ja siis tulevad teised, et oo, lahe, tee mulle ka..., aga mulle tundub, et tavapärasem on, et inimene loob endale mingi imago või staatuse ja siis püüab seda müüa - et "olen kunstnik, teen kunsti - jah, see ongi kunst, uskuge mind, sest mina juba tean -ostke ära." Sama käib teadlaste ja poliitikute kohta :D
Nii kummaline on olla märgatud, kui sa selleks midagi ei tee... aga see üllatus kuulub muidugi meeldivate kilda :)



*

Ma ajan siin tibijuttu ka - jookske laiali nüüd kõik :D...



Ma olen ikka arvanud, et hämarasse peab hoidma see pildistatav, kes on 50, aga soovib olla 25, ja teised võivad end igas valguses pildistada lasta, aga peab tunnistama, et minu bone-structure on ikka nii inetu, et mina pean ka kõige pimedamasse nurka ronima, et fotoaparaat mu nägu kirvena ei näitaks. Täna enne raamatukokku minekut sai pilti tehtud, tulid 'pimedad pildid' ja ennäe - mul ON ümar nägu! - just selline, nagu ma peeglist näen. Ma juba mõnda aega muretsesin, et mul on anorektiku kiiks näha end peeglis pontsumana, nii et alles fotode pealt näed, kui kõhn tegelikult oled... Aga ei, seda kõike teeb valgus. Valgustatud olemine mulle ilmselgelt ei sobi, hehe ;)







*




Aga raamatukokku läksin Väikese Tüdruku pärast. Ta tahtis oma tähtkuju (Kaalud) kohta rohkem teada ja ma võtsin talle Linda Goodmani "Päikesemärgid". Ka tahtis ta näha raamatut sellest, kuidas käejoonte pealt ennustatakse. Võtsin sellise raamatu nagu siin pildid, kuid olen kunagi palju paremat näinud... Kus ja mis?... Igatahes on meie mängutunnid nüüd raamatute ettelugemise- ja käejoonte võrdlemisega sisustatud. Päris vahva on! Peaksin talle ka mingi psühholoogiliste testide raamatu võtma. Ta teeb neid tüdrukute ajakirjade omi suure huviga, aga need on ju nii armetud...

4 kommentaari:

tikker ütles ...

see tekster, jah? ma sain ka täna neilt kirja... aga ma ei kujuta küll ette, mis ma sinna kirjutama peaks, mu aur kulub blogile ja rohkem lihtsalt ei viitsi. kirjanikuks pole ma kunagi tahtnud saada ja rikkaks nende tasudega just ka ei paista saavat :D

Anonüümne ütles ...

No mis, aga tähtsus ja tähelepanu??? :D

Võtad viiekopkased, ostad prillid nende eest, trallallaa - mäletad seda multikat? :p

Tegelikult, minu meelest võib see paljudele inimestele toredat eneseteostusvõimalust pakkuda - kindlasti on inimesi, kes soovivad võimalikult paljudeni jõuda oma mõtetega ja nii kena, et lehe(külje)omanikud ise julgustavad inimesi osalema..., aga jah, ma olen ka oma pisikese blogipesaga rahul ning ka ei taha mõeldagi, et peaksin kauem ja korralikumat tööd tegema oma tekstidega :D

(karikate emand)

luize ütles ...

Kesklinnas polegi sul mingit postkontorit enam, aga ma ka vanast harjumusest olen ikka esmalt läind sinna trügima oma kirjade järgi. See Võru tänava keskus on nõmedalt kaugel muidugi, aga kuna ma saan midagi väga harva, siis pole hullu.

Anonüümne ütles ...

(karikate emand olen)

Luize, on küll Postkontor kesklinnas, vähemalt täna oli :D - see asub nüüd Hansakeskuses. Võru tänavalt saab oma kodinad ilma lisatasuta endale sobivasse postkontorisse tellida. Ma marssisin ka täna alguses vana koha peale :)