Esmaspäev, 27. juuni 2016

Huhhahhahhahhaaa - Lemuuria

Oli aeg, kui ma lugesin 15-23 raamatut kuus... - ma ei saa aru, kuidas?
(Aaaaaaa! Väga lihtne - ma ei söönud unerohtusid ja magasin väga vähe!
Ise küsin, ise vastan :p)

Nüüd olen selle aasta jooksul lugenud 18 :D
Aga ma käsitlen seda hea märgina - ma ei püüa ennast enam välispidisega täita :)
Mul pole puudu.

Aga paistab, et KUI ma loen, siis midagi veidrat :P

Terve juunikuu olen ma VT jaoks raamatukogust tellinud alkeemiateemalisi raamatuid, kuna ta kirjutab neist uurimust - et ei peaks seda 8. klassi ajal tegema. See tuleb kaitsta vist järgmise aasta märtsis või nii... Ja kui ma juba igasugust jama olen tellinud ja kotti ajanud, siis tellisin endale ka kaks raamatut Telosest, mis eesti keeles ilmunud on. Olin endale üles märkinud, et tuleb aga selle Telose kohta rohkem lugeda, kuid tellides ma isegi enam ei mäletanud, misasi see on - küll aga mäletasin, et see jääb mulle igal pool ette.

No vaat, nüüd olen esimese Telose-raamatu - Aurelia Louise Jonesi "Telos, I raamat: Uue Lemuuria ilmutused" - 27. leheküljel ja mõtteid on nii palju, et ma ei hakka raamatu lõpuni ootama.


Telos on lemuurlaste linn, mis ehitati maapõue (ja 'holograafiliselt' ka kõrgustesse) üle 12 000 aasta tagasi, kui sai teatavaks, et Lemuuria mandrit ootab häving. Sel ajaperioodil olid lemuurlased vaimselt alla käinud ja nende "vibratsioonid" olid viienda dimensiooni tasemelt langenud kolmandasse dimensiooni, tiheda energia dimensiooni, kus praegu ka meie elame. Kuna lemuurlaste eluiga on mituteist tuhandet aastat (või oli see 25 000?), on needsamad, USAs, Californias asuva Shasta mäe sisemusse ehitatud Telose linna ümber asunud lemuurlased ikka veel elus. Nad on õppinud oma 'sagedust' tõstma tagasi viienda dimensiooni tasemele ja nende meelest oleme me nüüdseks nii arenenud, et meilgi on lootust üleneda ja taasühineda oma õdede-vendadega muistsest Lemuuriast.

Ühesõnaga armas jutuke, mis meenutab inglite langemist ja Kristuse teist tulekut.

Mulle väga meeldivad sellised - muistsetest arenenud hingedest ja kadunud kõrgrassidest rääkivad legendid ja legendide töötlused, algas see ju juba enne Platonit ja siiamaani ehitatakse nende juttude ümber laiemat konteksti, tõelist muinas(jutulist)ajalugu :)
Kõik need lood, kuidas inglid maa-naistega lapsi said, ja kuidas maa peal elasid hiiglased - neid on nii tohutult palju erinevates kultuurides ja see on ju vahva ja põnev! :)

Aga seekord mind huvitas, kas raamatus on ka mingi idee, sisu, peale sellise joovastatud "oooo, me armastame teid kõiki nii väga ja ootame teie valgustumist ja meiega ühinemist", mida leiab enam-vähem kõigis usundites ja kultustes. Ja ma pean ütlema, et kuigi soojus ja armsus on vahetu suhtlemise puhul väga oluline, ei viitsi ma seda raamatutest lugeda. Oo see siin ja oo too seal! Paluks sisu! Mis on sõnum? :P

Samas üksikisikud, näiteks Mari Metsallik ja Veet Mano, saavad nii palju inimeste heaks ära teha, olles hoolivad ja soojad, pehmed. See mõjutab ju meid! :) Ja ma kasutangi siinkohal jälle võimalust prääksuda taas kord sellest, mis mulle ei meeldi vaimsete õpetajate juures: elitaarsus ja eksklusiivsus. Oshole ma andestan selle, sest mida ta parata sai - inimesed oleks ta oma kehade alla uputanud, kui ta oleks kõik huvilised endale ligi lasknud. Aga näiteks Lilleoru õpetaja Ingvar Villido tõsiselt häirib mind, kui ma teda kusagil kuulen ja näen, kuna temas puudub igasugune soojus, mille tõttu mina olen veendunud, et ta võib teada ja osata nii mõndagi, kuid ta läheb millestki üliolulisest mööda - see on suur-suur puudus. Ka alahindab ta väga tugevalt teisi inimesi, ehk - on ülbe. Tema põhiline jutt on selline, et "kannatustest vabanemine on ülimalt lihtne ja ma tean, kuidas see käib, ja ma olen valmis oma ekslusiivsetel koolitustel seda õpetama; kes maksab ja kannatustest ei vabane, on paraku ise loll, sest tee sellele on lihtne ja loogiline". 
Mulle tundub, et seni pole tal kedagi kannatustest vabastada õnnestunud - see kiirgaks kaugele, aga ma ei tunne  mingit kiirgust sealtpoolt. (Olen seal korra käinud. Oli teoreetilises plaanis imeline, hästi läbi mõeldud - kohal olla polnud parem, kui ükskõik kus mujal; inimesed jätsid kõike muud kui tüüne mulje ja nägin/kuulsin paljusid, kes ei tundnud end mõnusalt - meie Õega ka mitte! Söögi tegemise ajal kirus üks naine üle köögi oma õppejõudu ja naeruvääristas teda - kes nii teeb? Isegi endale ei maksa niimoodi süüa teha - ammugi siis kogu 'vahmiilile'.)
Aga eks joogagi tunneb mitut teed ja üks neist on teadmiste tee - džnana jooga, ehk siis intellektuaalne tee 'valgustumisele'. (Lilleorus muidugi, nagu kõik teavad :), praktiseeritakse teadliku tegutsemise, ehk krija joogat. Mis on krija jooga? Ainuke tõeline jooga, loomulikult. Nõnda teavad rääkida Villido jüngrid, kes Villido eeskujul krija joogat harrastavad. )

Muide, mu Õde käis päris pikalt Lilleorust tulnud joogajuhendaja juures, kes halvustas kogu aeg praktiseerijaid, et "kas te arvate, et olete millenigi jõudnud, et te teate midagi? aga mina ütlen teile - te ei tea ega oska veel midagi! see, mida te saavutusteks peate, on tühine" - no fui! Õde ütles, et tal tekkis iga kord seal käies 'depressioon', kuid (- ja mu õde on väga ratsionaalne ja vähemõjutatav) talle jäi tunne, et väljaspool seda gruppi pole tal üldse võimalik midagigigi saavutada või enda heaks teha, nii et ta ägades vedas end ikka sinna, sest ta ei tahtnud ju vabatahtlikult alaarenenud olla :D. Ta sai aru, et midagi kurja on toimuksil, nurises ja hurjutas ennast, aga vabaks ei saanud! Ülimalt veider... Aga mis õpetaja see on, kes ennast paremaks peab? Iga inimene, kes on enesearenduse teel, teab kui raske see on, ja suhtub inimeste koormatesse ja pingutustesse hellalt ja aupaklikult. See on raske tee! Õpetajad, kes on "endast vähem arenenute" suhtes midagi muud kui kaastundlikud, hellad ja armastavad, pole inimesed, keda tasuks järgida.

Muidugi - mõningaid asju ongi väga raske öelda, ilma et see ülbe tunduks. On siiski olekuid, mida saavutab vaid hingeliselt arenenum ja/või tundlikum inimene ning raske on leida kenasid sõnu, millega selgitada inimesele, et tal pole mingit mõtet üritada kellegi eeskujul valgusest toituda :), sest tema on "tihedam" ja vajab "tihedamat" toitu :)
Või näiteks, et puhta toidu fanatid pole peenutsejad, sest toidul ON tuntav energia - mida see ütleb inimesele, kes neid energiaid ei tunne? Ei midagi toredat, eks. Näiteks mina ei tunne käega (silmad kinni) toitude energiat - ma pean need ikkagi endale sisse sööma. Aga siis tunnen. Mõni ei tunne siis ka. Mõni tunneb juba käega või lihtsalt läheduses olles.


Aga nüüd raamatust :D
Miks lemuurlased siis kogu oma heatahtlikkuse juures end meile nähtavaks ei tee?
No vaat, ainult need, kes on vaimselt arenenud, saavad neid näha.
See kõlab nagu kapigei püüaks meid läbi kinnise kapiukse veenda, et ta on ka normaalne, nagu meiegi.
Nii ei saa! Tuleb ikka rahva hulka tulla ja normaalne OLLA - nii saab inimesi veenda oma normaalsuses.

Siin raamatus lemuurlased ütlevad, et nad saavad nähtavaks, kui inimesed usuvad nende abisse ja heatahtlikkusesse ja mediteerivad usinalt :)  Ma kujutan ette, kui dalai laama, selle asemel, et külastada, emmata, õnnistada, küsimustele vastata ja loenguid pidada, ütleks, et ta näitab ennast alles siis, kui inimesed on temasse, tema armastusse ja headusesse pikalt uskunud ja talle mõeldes piisavalt valgustunuks saanud ...
See oleks suht nõme.

Lemuurlased lubavad siin raamatus, et kui me teadlikult koos eksisteerima hakkame, näeme me imesid, mida me ei oska ettegi kujutada.
Noh, paluks konkreetsemalt ja paluks ka juhendeid, mitte lihtsalt ebamääraseid lubadusi. Et - hakkame tegutsema, unistamise asemel - öelge, kuidas? Palun!? :)


Ma näen ka, et ma võrdlen siinset retoorikat pidevalt joogafilosoofia ja budismiga, kus eesmärk pole imede saamine vaid lahustumine, hajumine. On 6 olemise tasandit ja mulle tundub, et ülevalt poolt allapoole pakub Internet nii:
1. Jumalad
2. inimesed
3. deemonid, halvad vaimud
4. loomad
5. näljased vaimud
6. põrguolendid ja põrgusse saadetud hinged.
Aga mul on nii tugevalt meeles/peas hoopis selline skeem:
1. Jumalused
2. head vaimolendid
3. inimesed
4. loomad
5. näljased vaimud
6. põrguolendid.
Mulle meeldib enda süsteem rohkem, aga paistab, et see pole õige :D
Mälu eksib...
No vaat, aga seda räägin ma selleks, et inimesena sündimist peetakse kõige paremaks võimaluseks, kuna vaid inimesel on võimalik kirgedest, soovidest vabaneda ja lahustuda, teo-tagajärje sidemed lõpuni ära käiata ja ümber mitte sündida. Seega on inimeseks olemine ihaldusväärsem kui olla jumal oma miljonite eluaastatega, kes oma olemasolu viisi naudib ja seega tekitab endale karmat ja peab uuesti sündima. Ja see inimese kombel nirvaanasse jõudmine/ selles lahustumine tundub mulle palju mõistlikum kui mingite imede tahtmine, mis on negatiivne, sest kui sa tahad, on sul puudu, sa pole täielik. See pole ihaldusväärne seisund, jällegi. Mõistagi - nirvaanasse vaibud sa alles siis, kui see on sulle ükskõik :) või täpsemalt - sa oled kindel, et see juhtub, kuid sulle pole enam oluline, millal.  (Sa saad kõik, millest loobud - ikka ja jälle! :)  )

Sellele eelneb maa peal selline huvitav aeg, kus sul pole vaja midagi teha, ega millegi üle muretseda, sest sul pole tähtis, et sa elaksid ka homme. See on mulle väga hästi mõistetav, kuigi emana ei saa ma endale sellist hoiakut praegu lubada ja kui ükskord saan - kas ma tahan? Pole aimugi :)

No vaat, nii palju siis 27 lehekülje peale. Võib-olla kirjutan sellest raamatust veel, võib-olla ka mitte. Näis! :)


---


Ma ei viitsi eraldi postitust teha ja lükkan siia pildid ka.


*
Terve talve sõin suhkrut, piima ja jahu, kuid nüüd, kus palavaks läks, ärkas minus järsku soov maksakotlettide järele! Sõin ära ja tundus täpselt see, mida mul vaja oligi.
Kuna ma nii väga harva soovin liha või lausa verd (ikka harvem kui kord kuus), siis usun, et on hea, et saan seda endale lubada, kui see isu tõesti tuleb. 


Tavatu lõunasöök. Eile, 30 kuumakraadiga :p

*

VT ütleb, et ma istun tobedasti:



... et mitte keegi ei istu niimoodi.
No kas ma tõesti olen ainuke?
Mulle on mugavad väga paljud isteasendid, mille puhul pepu ja tallad on samal kõrgusel -
see on lihtsalt üks neist.
Räägitakse, et taldade ja peopesade kokkusurumine on väga kasulik pealegi.
Näiteks 'namaste' asend kätele pidavat parandama mälu - nii et sul on kohatud inimeste
nime ja muud nendega seonduvat kergem meeles pidada :)



VT füüsikaõpik.
Kas te teadsite, kuidas keemiliselt toimub taimedes valgusest, veest ja süsihappegaasist 
loomadele ja meile kasutatavaks saava energia valmistamine?


Äge, mis? :)

*

Ja niisama - kenad kaustad :)



Sau-blau, tuvikesed, nautige suve! :)

6 kommentaari:

Liis ütles ...

Mul on nii hea meel, et kellelgi on Villido osas samad tunded.

karikate emand ütles ...

Oiiiii, tead - mul kaa!
Sest tõesti - pole kuulnud sellist arvamust mujalt. Teda ei kritiseerita.
Mul on ka väga hea meel selles asjas esimest mõttekaaslast (tundekaaslast, hehe) kohata! :)

Lii ütles ...

Esimene postitus siin ja just Villido pärast. Samad tunded ka mul. Ja väga hea lugemine, aitäh :)

karikate emand ütles ...

Jeeee! :D

Riina ütles ...

Villido koha pealt olen juba pikemat aega ebamugavat tunnet tundnud, aga ei ole väga juurelnud, millest see tuleb. Nüüd aga loen su postitust ja ma ei saa sinuga rohkem nõus olla. Kirjeldus sellest, missugune üks Õpetaja ei tohiks olla on nii minu mõtlemine!😊

Kui viitsid, siis kirjuta ikka sellest raamatust veel...

karikate emand ütles ...

Hehe, mulle endale tundub, et ma kipun siin ohjeldamatult vatrama ja minu jaoks on nii liigutav, et inimesed viitsivad lugeda ja veel - tuleb välja, et ma ütlen asju, mis aitavad inimestel omi mõtteid sättida! :)

Kui lugedes veel midagi pakitsema hakkab, eks ma ikka kirjutan veel :)
Pealegi on mul ju teine Telose-raamat ka - teiselt autorilt.

---

Ja tõesti - aitäh kõigile lugemast ja kommenteerimast!