Laupäev, 18. juuni 2016

Kuidas küla koerale...

Koolivaheaeg on VT jälle sülelapseks muutnud :)

Ta loeb praegu Harry Potteri kuuendat raamatut ja kuna ta teab, et mulle meeldib väga Luna Lovegood...



... siis ta pakkus, et märgib minu jaoks raamatus kõik kohad (memoribadega, mitte pastakaga :P) ära ja loeb mulle ette :D


Tasub ikka lugeda lastele, kui nad väikesed on! :)


---

Sain selle jooga-ohtude raamatu läbi, võtsin uue vihiku ette ja esimene tsitaat seal oli:

"Keegi ei või saada midagi ilma, et oleks seda ära teeninud. /.../ Võime koguda paljutki naudinguks oma meeltele, aga tegelikult kuulub meile vaid see, mida me väärime."

Mõtlesin, et WOW, kus minu juurde jooksevad praegu kokku kõik saamise ja väärimise teemad.
Terve õhtu käisin äraseletatud moega ringi.

Kuna hommik on õhtust targem, jõudis mulle järgmisel hommikul kohale, et on üsnagi ootuspärane, et ma oma 2012. aasta lugemispäevikust leian tsitaadi, mis mind kõnetab. Pigem tuleks imestada selle üle, et mul kindla arvamuse formeerumine/formuleerimine (nimelt siis, et tahtmine, palumine ja manifesteerimine on minu meelest ikka väga kummalised ja mõttetud tegevused, kuna maailma asjad peaksid toimuma nii, et kõigepealt sa väärid midagi - see avab kanali 'ülemise otsa' - ja teiseks oled valmis seda vastu võtma - see avab kanali 'alumise' või inimesepoolse otsa) vähemalt neli aastat aega võttis :D

Aga noh, milleski selgusele jõudmine on alati rahuldav, nii harva, kui mul seda ka juhtub :p - isegi teades, et kogemuste lisandudes nägemused muutuvad ja muunduvad.


---

Eilsest või üleeilsest Õhtulehest lugesin, et rahva lemmik-presidendikandidaat oleks Marina Kaljurand. Võib-olla selle pärast, et ma eriti poliitikat ei jälgi (hm, no tegelikult ma ei jälgi üldse - mul pole aimugi, kust ma üldse midagi või kedagi tean... infomüra kaudu ilmselt!, kogemata jääb kõrva-silma), aga ka mulle on Kaljurand sümpaatne. Kurb oli ainult lugeda, et ta dalai-laamaga ametlikult ei kohtuks. Et pärast viimast korda tuli suhteid Hiinaga 20 aastat lappida. See diplomaatia on ikka üks keeruline asi, kuna tegudest saavad millegi laiema sümbolid. Miks me neid suhteid Hiinaga nii hoolsasti valvame ja lapime? Raha pärast või? Mähh.

Näe, Obama siin kohtus 15. juunil Valges Majas dalai-laamaga ja kummalgi pole häda midagi :)



USAst on lausa kahju, et nad sellise presidendi kaotavad. Hillary ju pole kuskilt otsast sümpaatne inimene, kuigi töökas kahtlemata ja Trumpist ma ei hakka rääkimagi... Kas ta teile ei meenuta Boris Jeltsinit? :D Mulle nii meenutab! Jeltsinit selles kuulsas videos, kus ta ilmselt purjus peaga mingi muusika saatel tantsu vehib, blond juuksetutt tuules hõljumas... nagu mingi Marilyn Monroe... :D




Kaljuranna juurde tagasi...
See, et ta Iraanis presidendiga kohtudes pearätti kandis, oli viisakas mu meelest. Matslikkus tuleb inimestest välja rookida, siis pole feminismi vajagi, kõik on lugupidavad üksteise ruumi ja piiride suhtes.
Ja see, et teda tema ema kunagise töö pärast materdati, oli üpris inetu ja masendav. Ma olen küll alati tuttavatele öelnud, et ärge häbenege oma sugulaste tegusid, ärge võtke seda isiklikult. Ja otsige nõrkust või probleemi sandi käitumise taga ja tegelge sellega, pole mõtet niisama hurjutada ja käitumiseeskirju tutvustada.


---

Veel üks pildike.

Mu Õde rääkis oma meest mitu aastat nõusse, et kass võtta. Vaene Hindu on allergik ja pealegi ei taha ta oma vabadusest killukestki loovutada. Nemad näiteks on otsustanud lapsi mitte saada.

Aga lõpuks sai kass ikka majja toodud. Nad käisid mitmes varjupaigas valimas ja see kass jäi meelde. Kui kiisu koju toodi, käis ta Õel kogu aeg järel ja mäuksus haledalt. Õde guugeldas seda probleemi ja Guugel ütles, et sellisel juhul jääb kassile paidest ja mängimisest väheks, ta tahab rohkem lähedust, nii et teda tuleks põues kanda ja süles hoida. Nii Õde tegigi ja mäuksumine lakkas. Aga kassike oli nii armas, et keeras ka Hindu ümber käpa ja nüüd on Hindu see, kes kassiga mööda maja ringi käib - niipea, kui töölt koju jõuab on kass tal kukil, süles, kaisus. Hindu krõbistab allergiarohtusid, naeratab, nurrub ja ütleb Õele kogu aeg: "Vaata kassi!", kuigi õde on teda terve päeva näinud :D

Kassid on ikka võlurid :)


Aga õde tuleb mul kuu aja pärast Eestisse jälle! :)

Ta tahab endale Eestis ahjuküttega korterit osta, kus hoida oma maist vara. See peaks olema kivimajas, et oleks raskem seda maha põletada, ja ahjuküte muidugi sellepärast, et küttearved ei jookseks. Pealegi on Õele alati tuli meeldinud. Ja aed peab olema. Ja ilus loodus lähedal.

Seda plaani kuulates hakkasin minagi kinnisvalehel ringi vaatama ja leidsin endale täiusliku maja:



Tadaa! :D

Õde ütles, et alguses tundus õudne, aga kui saega paar tiiru ümber maja ära käia...

Mina ütlesin, ei-ei-ei-ei, mulle just meeldib see, et ta hakkab metsaga kokku kasvama...

Saatsin Vennale lingid meie mõlema välja valitud majadest.

Vend vastas "OEH! ja VÕEH!"

Õe valitud korteri peale "oeh!", sest see asus mingis x-kohas.
Minu valitud maja peale "võeh!", sest see pole elatav... :p

Aga noh... ega ma kusagile kolima ei hakka praegu :D, ammugi ei hakka ma Meest ja VT'd ilma lagede ja põrandateta hurtsikusse kolima :), see oli niisama, väike mänguke :)


Loodan, et naudite oma nädalavahetust, tuvikesed, muahh! :)

6 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Täiesti aktsepteeritav mõtlemine, et sinu selline maja ja õe sellised panipaiga-mõtted.Ma ripun kogu aeg unelemises, et "kui mul oleks"...Ei ole ega saagi olema, aga unistada vahel minuti kaupa võib.Rohkem mitte,sest siis hakkab lausa valus.Nimelt tean ma täpselt,et individuaalmajas ilma meheta elada pole võimalik,tegemisi ja probleeme kuhjub uskumatu virn ka kõige mõnusamas pesas.Ma olen elanud oma majas peaaegu kümme aastat,pidanud oma lemmikut,hundikoera,kasinud aeda,ja saanud seal lapse põhikooliga ühele poole.Eluseltsilisega õnne ei olnud,läks nagu läks ja olgu muld talle kerge.Aga mina kobisin äärelinnast tagasi korterisse. Mis ei tähenda seda, et ma sama elu tagasi ei tahaks.Lihtsalt e i saa.Aga oi-oi, kui hea oleks,"kui"... ja need teised sõnad.

karikate emand ütles ...

Jaa, no kui on vaja säilitada mingi side tsivilisatsiooniga, siis on maamajaelu tõesti üksi liiga raske..., aga ma kujutlen end täieliku kunksmoorina, kes kolab ringi, oksaraod sassis juustes... Et oleksin selline hull vanatädi, kelle puhul ei saa aru, millest ta elab, kui just mitte haldjatolmust ja kuukiirtest :)

Skarabeus ütles ...

Muide,sinu viimaseid lauseid lugedes tuli meelde üks vana lugu,kuidas palju aastaid tagasi leiti Aegviidu (?)laantest üks sellise kirjeldusega kunksmoor...ja puhtjuhuslikult tuli välja, et selles sissevajunud hurtsikus elasid "nukitsamehed",tema lapselapsed,kes polnud tsivilisatsiooniga kokku puutunud rohkem,kui ehmatasid vahel marjulisi.Üks neist oli juba 16a.Tundsid kõiki maarohtusid ja ka rästikuhammustusest said jagu ilma meditsiinita. Kunagi hiljem juhtusin lugema, et välismaailmaga üksi jäädes ei saa need looduslapsed (liiga usaldavad ja maailma kurjusest ei tea ööd ega mütsi) hakkama ja on kuskile abikodudesse pandud ja et suur laps hakkas arvutist ülikiiresti aru saama.Jah,huvitav-huvitav,mis on neist küll saanud?

karikate emand ütles ...

Mmm, väga huvitav!
Just eile küsis VT minu käest, kas Eestis on lapsi, keda vanemad lihtsalt ei pane kooli ja keegi ei teagi? Et kas keegi jälgib seda et teatud aastal sündinud lapsed vastaval aastal esimesse klassi läheks?
Mina ütlesin, et pole metsikutest lastest kuulnud ja tundub, et mingi haridusosakonna oksaharukene ikka hoiab sellel asjal silma peal.
Aga näed siis!

Mnjah, täitsa usun, et sellised ehtsad lille- ja looduslapsed ei pruugi 'tsiviliseeritud suhtlusviisidega' kohaneda.

Skarabeus ütles ...

Märksõnu pidi netis tuhlates ei leidnud kahjuks neist midagi,küll aga midagi veel jõledamat :
"Nagu kari laanest leitud nukitsamehi"
Mäletan, et kui see varemkirjeldatud mutt metsast välja toodi (oli ehtne muinasjutu-nõid)ja vägisi kuskile hooldekodusse pandi (alguses viidi talle elamiseks konteiner metsa), siis olin kindel, et tsivilisatsioonis on tema ots kiire.Küllap nii see oligi.

karikate emand ütles ...

Nüüd on minu kord "võeh" öelda :D

(Ma ei hakka parem neid jõledamaid lugusid vaatamagi...)



Aga oli tore siin Sinuga täna lobiseda! :)