Neljapäev, 16. juuni 2016

WILLIAM J. BROAD "Jooga. Ohud ja võimalused"

Ilmunud aastal 2012.
Kirjastus Tänapäev
248 lehekülge

Selles joogaraamatus ei õpetata joogat õigesti tegema, vaid analüüsitakse jooga kohta tehtud uurimistööde tulemusi.

Sageli reklaamitakse joogat kui võimalust oma füüsilise vormi parandamiseks, kuid on selgunud, et kuigi joogat harrastama hakanud inimesed tunnevad end subjektiivselt 'igas mõttes' paremini, on enamik joogastiile nii staatilised, et südame-veresoonkonnale, mille vastupidavuse järgi otsustatakse tänapäeval füüsilise vormi üle, ei avalda see mingit märgatavat mõju. Ehk siis "jooga aitab keha ja meelt viisil, mis ulatub väljapoole spordi ja aeroobika piire" (lk 95). Samas parandab see tasakaalu, leevendab väsimust, alandab stressi ja depressiooni, tõstab tuju, parandab und, vähendab valu, alandab kolesteroolitaset ja harrastajate hinnangul parandab elukvaliteeti nii sotsiaalselt kui tööalaselt. "Uurijate sõnul on jooga kasulik kõigis kategooriates, välja arvatud nendes, mis on seotud füüsilise vormiga" (lk 96). :D

Tõsi aga on see, et joogastiile on erinevaid ja näiteks päikesetervitus ja aštanga jooga, mis on kiirem ja liikuvam, mõjub sümpaatilisele närvisüsteemile ja ergutab-virgutab. Staatilisemad joogastiilid aga pigem rahustavad ja mõjuvad parasümpaatilist närvisüsteemi toetavalt. Kusagilt mujalt olen lugenud, et jõulisemat ja energilisemet joogat nimetatakse yang-joogaks, pikkade asendihoidmistega joogat aga yin-joogaks ja õhtuti teen mina alati aeglaselt - samu harjutusi, mida hommikuti teen kiiremini.

Vereringele on hea peapealseis või pigem kätelseisu variatsioonid, samas on need harjutused väga ohtlikud insuldiriskiga inimestele ja neid, kes on pea-peal-harjutusi tehes insuldi saanud, on juba väga palju. Nagu ma näen, ei märkinud ma üles, mitu protsenti jooga-harrastajatest ütles, et on end kunagi joogat tehes miskitmoodi vigastanud, aga see oli kusagil 70 kandis! Minu ainus joogakahjustus oli randmetele. Tegin enda keha-meeletüübile vastavat harjutustejärjestust ja seal oli harjutus, mille puhul keha toetub pulksirgelt varvastele ja rusikasse pandud kätele (kõht maa poole). See tegi randmetele haiget, kuid mõtlesin, et alguse asi - küll ma tugevamaks saan. Kuid kui mul oli juba kahe käega raske täis kohvitassi suu juurde tõsta, lõpetasin selle harjutuse tegemise ja kandsin 5 nädalat randmete ümber rõhksidet :p
Ma vaatan Instagrammis mitut joogaharrastajat/-õpetajat, kes on ülipaindlikud ja mõnel juhul ka ülimalt tugevad - see inspireerib mind, aga mul pole tahtmist nii tõhusalt treenida :) Nüüd vaatan neid pilte ja mõtlengi sellele, et hästi paljud joogaõpetajad on pärast mitutkümmet aastat joogaga tegelemist endale hirmsad valud ja hädad kaela saanud...

Enamikus hatha-jooga klassides alustatakse tasakesi venitustega, siis tehakse jõulisemaid harjutusi ja lõpuks jälle rahustavaid, sinna juurde mõned kehakoputused ja massaažid.

Biokeemia muutustest jäi silma, et depressiooniga seotud neurotransmitteri GABA hulk organismis tõuseb ka alustavatel harrastajatel tõesti kõvasti - seda võrreldi nullgrupiga ja jalutajate grupiga, millest ka viimases mingit olulist muutust ei märgatud, kuigi subjektiivselt paljud inimesed tunnevad, et jalutamine rahustab ja teeb pea klaariks. Veel on paljudest uurimustest täitsa selge, et testosterooni hulk suureneb märgatavalt. Ei teagi, miks muistsetel joogidel-askeetidel seda veel vaja oli :D  Aga tõepoolest kinnitavad nii mehed kui naised, et nende seksuaalelu on joogat harrastama hakates paranenud mitmes mõttes, kaasa arvatud iha, erutus, orgasm ja rahuldus, erektsiooni tugevus ja püsivus ning seksuaalne enesekindlus :)

Tuleb välja, et kestvusalad nagu jooksmine, viivad testosteroonitaset hoopis alla. Autor oletab, et selle põhjuseks võib olla "pideva vastu asfalti põrkumise tagajärjel tekkiv stress" (lk 190).

Autor ütleb:

"Kokkuvõttes olid nii kasulikud kui kahjulikud küljed kaugelt suuremad, kui ma oleksin eales ette kujutanud, Jooga võib tappa ja sandistada, ja samas päästa su elu ja tekitada tunde, et oled jumal. See on üsna lai vahemik. Teised spordialad ja trennid tunduvad jooga kõrval selles valguses lapsemänguna. 
Minu uurimistöö on ka minu enda treeningurutiini muutnud. Ma olen teatud asendite osatähtsust vähendanud või need üldse kõrvale jätnud, teisi lisanud ning üldjoontes tegelen joogaga palju ettevaatlikumalt."

Tjah, mina olen alati väga rahulikult ja väikselt-vaikselt seda va joogat teinud. Ma ei survesta ennast üldse ja mul pole mingit soovi muutuda painduvamaks ja tugevamaks - ma tahan lihtsalt ennast hästi tunda ja kõik. Ja paistab, et nii ongi hea ja õige.

Kellele seda raamatut soovitada? Ainult joogaõpetajatele. Muiduharrastajale on see igav ja kordusi täis, sest üldjuhul räägivad viimaste aastakümmete uurimustulemused üht ja sedasama. Ma sain siin ühe postitusega kõik ära öeldud :D

akrojooga

Kommentaare ei ole: