Alakem! Höhöm.
Selleks, et kahekesi selle rahaga ära toituda, võiksid täidetud olla mitmed eeltingimused.
Punkt 1.
Sul peab olema laps, kes hommikuti kodus ei söö, koolitoitu jälestab ja võileibu-pirukaid ka pole nõus kooli kaasa võtma, sest nende söömiseks tuleks koos teistega söögivahetunnil sööklasse sööma minna, mis aga oleks tema arvates imelik - mujal koolimajas aga toitu pudistada ei tohi.
Seega sööks see laps oma päeva esimese söögi alles pool kolm pärastlõunal.
Punkt 2.
See laps peaks olema nii isemeelne, et kui toit talle ei meeldi, siis sööb ta selle asemel kas maiustusi või kui neid pole ja pärispäriselt ei tooda ka, siis kuiva leiba. Toit peaks sageli olema tema jaoks mitte eriti ahvatlev. Maiustuste puudmisel sööb ta sel juhul kolm korda õhtu jooksul kaks viilu kuiva leiba vee või teega, sest piima-keefiri ta ka ei joo.
Punkt 3.
Kui peres peaks olema keegi, keda sugulased või sõbrad armastavad, siis tasub ta ööseks ukse taha õue jätta, et ta tõsiselt haigestuks, ja siis sõbrad-sugulased hea-paremaga külla kutsuda. Meie pere külmkappi tuli niimoodi (oh, no mitte PÄRIS niimoodi) pakk viinereid, mitu käntsakat juustu, suur pudel jogurtit ja mitu topsi kohupiimakreeme, kooki ka ja... mandariine, šokolaadi ja piparkooke ja... Ei mäletagi kõike!
Punkt 4.
Kui juba maiustuste peale jutt läks, siis - maiustused pole toit.
Meie rõhutame seda kogu aeg. Juba palju aastaid nimetab VT väga kannatlikult šokolaadi, kui ma uurin, mida talle SÜÜA meeldiks, ja mina sama kannatlikult seletan, et šokolaad pole söök. Šokolaad, küpsised, limonaad, saiakesed-koogid, kartulikrõpsud ja popcorn ei käi toidu-lahtrisse vaid eraldi, maiustuste lahtrisse.
Maiustuste lahtrisse käisid vanasti ka viin ja toonik - selle tõttu ületas maiustuste kuumaksumus tavaliselt toidu maksumuse -, aga ma ei usu, et ma neid kahte nimetust nüüd kaua aega sinna kirjutama pean.
Aga mida rohkem asju maiustuseks lugeda, seda enam kahaneb toidu-lahtri summa.
Punkt 5.
Tavaliselt võiks toiduks olla KARTUL või MAKARON.
Neid võib veeeeeeiiiiidiiiiikeeeneeee maitsestada. Eelistatum lisand oleks mugulsibul, seda võib panna kaks mugulat pannitäie kartuli või makaroni peale. Selline söök maksab umbes 30 senti pannitäis. Aga võib teha ka nii, et paned pannitäie kohta maitseks ühe sibula ja siis hakid kaks viinerit sinna juurde. Eriti hea on, kui viineripudi tuleb panna vaid ühele pannipoolele, sest tavaliselt isukam pereliige paraku just vorstivärki eriti sageli ei söö. Või 1 sibul + jahu-1muna-veesegu. Või jätad sibula ära ja paned kaks muna. Või maitsestad hoopis tomati või kurgiga neid kartuleid ja makarone. Ega iga päev ei pea liha sööma. Ega muna.
Kastet aga tehakse nii, et jällegi, pruunistad kaks hakitud mugulsibulat, lisad 3-4 hakitud miniviinerit või 7 viilu hakitud poolsuitsuvorsti või 150g hakkliha, ja suure spl jahu. Pluss siis vesi, sool ja ürdid :)
Värskekapsasupp, mis päriselt ka kõigile maitseb, sisaldab kapsast, porgandit, kartulit ja 150 g hakkliha. Ohtralt varem ostetud maitsetaimi!, ja tuleb välja, et kõigile meeldib loorber isegi kapsasupi sees. Kaks puljongikuubikut panen ka.
Siis, kahe inimese puhul on nädalas vaja osta 2 tomatit, 4 banaani ja 4 õuna - need anda kätte ülepäeviti.
Keegi tegelikult ei sure, kui ei saa 5 korda päevas puuvilja!
Mina väga armastan aurutada kartulit koos porgandiga ja lisaks keedan suure pihutäie külmutatud ube, võtan koos rohelisi ja valgeid . Söön neid või või hapukoorega - ja sööksin rõõmsalt iga päev. Saab ka oakeeduveega. Kahjuks VT ei võta seda toitu suu sissegi. Tema sööb nendel lõunatel kindlasti kuiva leiba, sama jahukastmete puhul.
Seljanka ja korralikud lihakastmed ja riisiroad lihtsalt unusta ära. Pole mõtet võtta mingi suud vett jooksma panev retsept ja siis peaaegu kõik komponendid selles veega asendada.
Ja laupäeviti küpsetame Vilma pakipulbrist muffineid või kooki, sest see tuleb odavam kui isetehtu ja on ka maitsev, missiis, et 'E aineid täis', tõenäoliselt, pole vaadanudki - mis mõte sel oleks?
 |
| Ebaõnnestunud foto, aga ainuke mul, arvasin, et käib kah - need on möödunud laupäevased muffinid šokolaadilaastudega. Kui jätta ööseks kile alla, on järgmisel hommikul hästi mahlased ja rammusad. Ka pole liiga magusad. Vilma pulbrist tehtud! |
Ühesõnaga, põhiasi on ära unustada, et võib süüa lasanjet või seljankat või krõbeda juustukattega kartulivormi. Sa sööd kartulit või makaroni, ja kui saad, siis maitsestad seda vähekese sibulaga või hõõrud pekiviiluga. Viinerit saab hoida jääs - siis ei pea pakki ühe ropsuga ära kulutama ja ühest pakist jätkub ühele inimesele (sest teised võiks liha mitte süüa, nagu ma juba mainisin) oma pooleks kuuks, kui hakklihaga sama teha - 100/150-grammised jääkapipallikesed ühe roa jaoks, ja mitte iga päev liha.
Porgandid on praegu veel suht värsked ja odavad, nii et ma annan söögitegemise kõrvalt VT'le porgandipulgakesi ka.
Tatart ka sööme päris palju. Ja pannkooki suhkruga - aga just täna ostsin kaks moosi. Ja jahuga tehtud omletti. Kui panna omletitaignasse kuivatatud basiilikut, siis polegi midagi lisaks vaja, vähemalt meile meeldib. Aga tavaliselt on omleti jaoks ebamäärane kogus kartulit või makaroni või üks hädine viiner ka olemas, või poolik sibulamugul näiteks...
Punkt 6.
Pereliikmete kogukaal võiks jääda nii 73 kilo kanti nagu meil.
Punkt 7.
Hommikuks söön mina kaks viilu röstleiba küüslauguga - see praktiliselt ei maksagi mitte midagi ja haige ma sel talvel olnud pole! :)
Kui midagi veel pähe tuleb, siis lisan, aga head järeletegemist siis, hihiii! :)
***
Lisatud...
Punkt 8.
Üks, või miks mitte ka mõlemad pereliikmed võiksid olla küllaltki stressitundlikud ja kõige esimene, kõige harilikum ja mõnel eluperioodil lausa igapäevane stressisümptom võiks olla justnimelt see, et näljatunnet eriti pole. Kui juhtub selline asi, et ununeb päevaplaani järgi süüa, siis tunned end võibolla veidi tavapärasest nõrgemalt, aga see ei tule meeldegi, et mingi söögikord jäi vahele. Käisin just köögis nõusid pesemas ja sain aru, et mina ei söönudki õhtusööki. Sõin kell 5 väikese omleti kartuli ja viineriga, lisaks majonees, leib, sai, hästi väheke piima ka... Piim maitseb mulle hirmsasti, aga kuna VT seda ei joo, siis ostan kord nädalas, esmalt meelitan VT'd jooma, ja joon siis ikkagi ise, natukesehaaval, silmad kinni, et maitset paremini tunda. See vist tundub kurb... :D Aga tegelikult see on tavaline elu - mitte ilmtingimata meie perele tavaline, või Sinu perele tavaline, armas lugeja :D, aga tegelikult pole selles midagi kurba - mina elan ikka hästi ja olen õnnelik oma piimatilka lakkudes. See on tõsi. Aga õhtul mõtlesin tatraraasu munaga ära praadida, kuid ilmselgelt unustasin. Nüüd, pärast nõudepesu sõin ära hoopis kaks õuna, mida VT pole mitu päeva puutunud, ja mis juba hakkasid vissi kiskuma.
VT sõi täna: kell 15.15 -3 moosisaia veega; kell 17.20 - kausike tatra-piimasuppi; kell 20:30 - 3 moosisaia veega. Loosi ei läinud: keedukartul, praekartul, viiner, muna, õunad, piim, omlett - neid pakkusin ka.
Mina sõin täna: 13.30 - taldrikutäis tatra-piimasuppi; 17.20 - eelpoolmainitud omlett; 23.10 - 2 õuna.
Hommikusöök jäi söömata, kuna jäin kogemata uuesti magama, ja sealt läkski kõik sassi :)
15 kommentaari:
Peet ja kaalikas on ka väga head ja odavad. Mu laps keedetud porgandit ei taha, aga peet ja kaalikas lähevad igast asendist.
ja küüslauk on väga hea maitseaine, lapsele maitseb ka.
mina hoian oma eelarves maiustused toiduainete all. näiteks jäätis on vägagi toit, eriti kui piim ja keefir alla ei lähe. alkohol ja kohv on eraldi, kuna neid laps ei tarbi ja nende summat tuleb jälgida :P
Aitäh! Suurepärane kasinuse retsept! Meie peres on ses valguses kõik aplad õgardid ja maiasmokad:)
Meil siin kartulit ja makaroni süüakse üliharva, eile küll poetasin kanasupi sisse mõne, aga muidu on nende asemel tavaliselt mingi köögivili (kaalikas, porgand, lillkapsas) või kodumaine hele tatar. Ja mehed nõuavad muudkui liha, mis on jube tüütu, õnneks lepivad ka linnulihaga.
Manjana,
meil ei lähe jälle kaalikas, aga peet on hea mõte... Pole kunagi proovinud hakkliharaasuga borši teha, äkki on söödav? :)
Mis puutub jäätisesse, siis - Sul on õigus! :)
Peaks tõesti VT'le jäätist ostma...
Yrt,
eks meilgi on see üle pika aja esimene selline kuu - ei saa öelda, et selline askeetlus meile päriselt omane oleks :D
Loomulikult mehed nõuavad liha - kes töötab, see liha sööb ;)
Yrt, aga kas Sa siis kartul-kaste-tüüpi toite ei teegi? Ma arvasin, et enamik eesti mehi eelistab seda, kasvõi iga päev, kord päevas.
Kas VT piimakisselli sööb? Meil siin on üks 10-aastane tüdruk, kes piima ei joo, aga ükskord juhtusin piimakisselli tegema ja oh sa raks, pott löödi kohe läikima :) Kakaokissell on ka variant piima lapse sisse smugeldamiseks.
Olen suurema osa elust kartul-kaste-tüüpi toidul olnud, aga ühel hetkel avastasime mehega, et kui kartul tatraga asendada, on palju kergem olla. Kusjuures tatra tarbimise initsiatiiv tuli mehelt, mul võttis harjumine aega. Me pole küll mingid paleofanaatikud, aga üritame igatmoodi vähendada süsivesikuid oma toidus. Isegi laps ütleb, et talle maitseb hele kodumaine tatar rohkem kui kartul. Tihti on tatra juures külm kaste hapukoor-majonees-küüslauk. Valge tatraga on hea ka salateid teha või mingit woki moodi asja. Iga päev me tatart muidugi ei söö, tihti on lihtsalt mingi kana või kala ja tomat-kurk või hautatud köögiviljad kõrvale.
Yrt
Jah, hapukoore-majoneesi-küüslaugukaste on nämma! :)
Aga usu mind, oma paarkümmend korda kallim kui jahu-sibulakaste, hehe! :)
Ja Sul on ikka huvitav mees siis... Minu oma poleks küll nõus kartulit lillkapsa või tatra vastu vahetama.
Aga ma tegin mõned päevad miskit sellist testi, et paned oma toidud kirja ja siis öeldakse, mida peaks rohkem ja mida vähem sööma - ja mul igatahes tuli alati liiga vähe süsivesikuid, nii et võin endale kartulit lubada, haha, iseasi, kuidas selle tärklisega on... Aga seda vähese süsivesikuasja lugedes ma imestasin küll, mida see kalkulaator siis ütleb veel neile inimestele, kes ei söö suhkrut (kohvi sees), saia ja kartulit?
Ja rasvade osakaal oli mul alati liiga suur - häh!
Kadri,
tead, olen piimakisselli peale NIIIII palju mõelnud, aga katsetada pole julgenud, sest - olen saanud väga maitsvat piimakisselli, aga ka sellist... liiga paksu ja klombilist, mille peale on kuivanud kile - iiik!
Kuna mina pole mingi kissellmeister, kardan jubedalt, et teen jõleda välimusega paksu modru, mida on vastik isegi wc-sse kallata, rääkimata sellest, et mu süda nutab sees lahinal, kui toitu ära pean viskama.
Ja ma jään ikka ja endiselt selle piimakisselli peale mõtlema... võibolla varsti jõuan retseptide otsimise ja kõrvutamiseni ja siis, mine tea... äkki teen kruusitäie?
Piimakisselli poes pakiga müüakse - vedel, klimpideta ja päris hea on.
Peedist ja hakklihast saab hea supi, midagi borši ja aedviljasupi vahepealset.
Ritsik,
vaatan/proovin mõlemad asjad järele! :)
Mina ka jahukastmeid ja piima ei söö :) Teen kastmeid õli ja/ või tomatiga. Ära tomatit alahinda, see on ühelt poolt kasulik, teiselt poolt tekitab korraliku täiskõhutunde. Mina tavaliselt ostan tomatid ja lasen mikseriga puruks, aga kunagi vist oli mingi Soome tomatipasta ka päris odava hinna eest Eestis saada. Kõige mõistlikum, arvan, on suvel osta tomateid odavama hinnaga ja siis nendest ise hoidised teha, aga ma ei tea, kas sa oled hoidistaja-tüüp. Kui Eestisse tulen, lähen ja kiikan sulle mõne tomatipastamargi poest :P
Kaks mõtet:
- spagetid õli ja küüslauguga. Lisan Kristeli emotsionaalse kirjelduse: Kaks lihtsat toiduainet, kaks värvi, mille varjunditega pasta peal oma emotsioone jagada. Küüslauku hoitakse kuumas õlis täpselt nii kaua, et õli jõuaks aromatiseeruda, ei vähem ega rohkem. Küüslauku ei pea tükkideks tegema, vaid kahe sõrme vahel suruma, et teda “järeleandlikumaks” sundida, et ta oma “hinge” õlile loovutaks ning enne pruunikaks närbumist tuleb ta pannilt ära võtta.Muidu tuleb maitse liiga agressivne. Õige aja ja mõõdu tunnetus on siinjuures oluline. Õlikaste tuleb spaghettidele lisada värskelt ja kuumalt (st. ei saa kastet enne valmis teha ja siis pasta valmimist oodata). Peab andama aega ka spaghettile pannisoojas küüslaugu ning oliivihõnguline õli omaks võtta samal ajal kui võime seda lõhnastada näputäie peterselliga. Need, kes eelistavad “kangemat” varianti, võivad koos küüslauguga pannile panna ka käsitsi tükkideks tehtud peperoncino. Ja seejärel peab olema rütmitaju, et valmis saanud imet nautida enne kui selle soojus haihtub ning pöördumatult oma võlu jahedusse külmutab.
Teine hea asi on sidrunikoort riivida õli sisse ja siis spagettidele või mingitele õrnadele makaronidele valada (auguga omad ei taha sidruni-õlikastet hästi sisse võtta, sinna on paksemaid asju vaja). Aga üldiselt retsept: õli + petersell/basiilik + mingi koostisaine annavad väga hea makaronikastme retsepti. Lihtsalt, kõigi nende puhul peab kaste saama valmis samal hetkel kui makaronid keenuks.
Riisi osas võib arendada mingit Aasia mõtet: praadida riisi õli ja munaga näiteks. Ja siis võib sinna natuke mõnda juurvilja lisada, kui parasjagu on. Tegelikult riis ei vaja üldse väga palju peeneid koostisaineid, lihtsalt osavat maitestamist. Riisi söömine on maole hea, tugevdab limaskesta. Mina söön vahepeal lihtsat soolaga keedetud riisi ja olen rahul :)
- suvalised suuremat sorti makaronid tomatikastmes. Kartulile sobib ka. Tomatikastmesse võib siis igasuguseid juurvilju tomatikastmesse segada ja seda siis makaronide peale valada. Tomatikaste võib rahus pliidi peal haududa, minu lemmikkaste hakklihaga haudub 3,5 tundi :D Aga eks tunde järgi.
Tihti inimesed, kes porgandit või kaalikat vms ei söö, tomatikastme sees seda söövad. Mõlema (porgand, kaalikas) tegemise nipp on veel see, et neid ei tohi liiga kaua keeta/kuumutada, lähevad lödiks ja magusaks. Mina aurutan kergelt ja lasen siis tomatikastmes haududa.
Kartulite puhul võib teha nii, et kartulid pooleldi ära praadida ja siis lisada tomat+juurviljad.
Muide, seened? Ega te vist keegi mingi metsaskollaja ei ole, muidu seened alluvad väga hästi külmutamisele (praed kergelt koos sibulaga ära ja topid sügavkülma).
Wow!!! :)
Odava toidu teema on naistele ikka nii väga südamelähedane - see on minu viimase aja kõige populaarsem postitus.
Tead, tomatid on meie jaoks ikka liiga kallid praegu. Meile väga maitseb tomat, kõigile, nii et parem mekutame selle ühe punnaka kallal, mis igaüks endale korra nädalas saab. Kõik köögiviljad, mille kilo on üle 40 sendi, on meile praegu ikka mitte söömiseks, vaid harvaks nautimiseks. Tomat on üle euro kilo.
Riisi me väga armastame küll, aga... mitte 'pea-aegu ilma lisanditeta'. Oi, meie lemmikud on ka tomati-kookospiima-kana-köögiviljakarri... või lihtsalt riis või makaron tomati-hakkliha-köögiviljakastmega. Eks kord või paar nädalas hakkliha ikka paneme söögi siise, sest PEAB lihaterakese saama, aga c-vitamiinikest saab ka odavamatest köögiviljadest kui tomat.
Eile tegelikult ostsin ühe suvikõrvitsa. Mulle see nii meeldib - see kooreümbruse krõmps ja sisu haudunud pehmus. Tegin selle pooleks ja pooltest kaks erinevat hautist. 1. rohelise ja kollase kaunoa ja porgandiga, oliiviõli ja sojakastmega, potis. 2. sibula, hakkliha, porgandi ja küüslauguga, pannil. Mõlemad olid jube maitsvad :) Teine maitses ka VT'le väga, segasin talle makaroniga.
Suur hoidiste tegija ma tõesti pole, ammugi metsas käija - ma oleks väsinud enne kui mets paistma hakkab :D
Hoidiste tegemisest aga hoiab mind tagasi hirm halba asja teha. Ja keldi ees on ka veidi hirm...
AGA - selle küüslauguõlis makaronide sussutamise proovin päris kindlasti ära! Olen juba ette kindel, et mulle meeldib väga! :)
Nii, uurisin järele, Eestis on saada sellist kaubamärgita tomatipastat (Selveri, Rimi jne omad), mis maksavad umbes 0.80 purk ja purgist peaks kaheks korraks küll jätkuma. Tomatipastast kastme tegemisel saab teda ka näiteks mahla-vee-maitseainetega pikendada, siis võib vast ka kokkuhoidlikumalt purgiga hakkama saada. See äkki mahub sulle eelarvesse?
Kui konkreetselt selline isu tuleb, siis ikka mahutame :D, niisama vahelduseks ei mahu. Parem korralik kartul sibulaga kui vesine lurrkaste.
Tegelikult meil eelarvet kui sellist polegi. Püüame lihtsalt nii odavalt elada, kui välja mõelda oskame. Võlad kasvavad nagunii.
Piimakisellisaagast.
Ostsin piimakiselli.
1. päev
Ütlen VT'le, et ostsin vaniljepudingu, aga see pole väikeses topsis vaid piima-kilekotis.
VT on äärmiselt umbusklik, aga tuleb lõpuks kööki vaatama. Kui ta seda kotti näeb, ütleb - ei-ei-ei!
2. päev
Mina tõstatan jälle 'pudingu-teema'. Lõpuks soostub VT lusikaotsaga tassist maitsma.
Maitseb umbes 3* 1 ml.
Näeb kotil kirja "piimakissell" ja ütleb, et see on ikka väga imelik asi ja tuleb mul endal ära süüa.
3. päev
VT tunnistab, et maitse oli sel asjal hea, aga välimus kohutav (jahukastmeid ei söö ta ka 'tekstuuri' pärast, mitte, et ei maitseks - me ei tea, kas maitseks, kuna ta pole nõustunud maitsma). Ta küsis, kas võib seda juua kõrrega, silmad kinni.
Jah, muidugi võib! :D
Ja nii sobib! :p
Oad ?! Hea mõtte sain siit,need lähevad mulle hästi peale.ei tea,miks ma pole kunagi neid isegi vaadanud mitte!
Mis kodumaisest tatrast siin kõneldakse? Huvitav.mis see on? Tatart võiksin surmatunnini süüa.
Nädal tagasi ostsin esimest korda ka toda piimakisselli,mida muidugi ka minu puberteetik ei söö,sest see on "libe toiduaine",välistatud nagu soust,hapukoor.,mannapuder,ka omlett,ja palju muud! Olen pidevalt ärritatud,et majas on lõpmatu vaesus,aga keegi meil siin pirtsutab ja valib veel! Aga no sellist kõigesööja (omnivoor?) vatsa,mille mina oma isalt pärisin,annab ikka ka otsida,kasvõi okastraati.:D
Aga piimakissell tundus oivaline,enda tehtud metsmaasikamoosiga,mille vanas elukohas keldrit tuuseldades avastasin,aastast 2008 !
jaa, mulle ka see poe piimakissell maitses!
ja mul on ka hea kõht, mis seedib ka raudnaelu :D
ja mina ka ei tea, mis tatar see valge tatar või kodumaine tatar on - mina ostan Veski Mati tatart! :)
Postita kommentaar