Kolmapäev, 23. juuni 2010

"Vikerkaar" 1990/2

1. BORISS PASTERNAKi melanhoolne luuletus "Pärast tuisku", kus rääkijale kangastub üleni lumega kattunud maailm. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu.

2. ILMAR JAKS "Pariisis süütust taastamas"
Ühes Pariisi kohvikus hakkab alžeerlasest taat teisele külastajale rääkima, kuidas nad tütrega Pariisi süütust taastavale operatsioonile tulid, et piiga ikka auga mehele panna. Paraku langes opiraha röövlite kätte ja parema lahenduse puudumisel teenib tüdruk nüüd operatsiooni ja elamise jaoks raha prostituudina. Päris kena lugu.

3. PRIIDU BEIERi luuletused.
Jah, täitsa luuletused :)... Eriti meeldis mulle opakas pihtimus telediktorisse armunud mehelt, "Kiri kaunile tundmatule", see oli vägagi lõbustav. Ka aadlisoost pärit töömehe hala oli kena:
* /.../
olen pärit suurtsugu seiklejasoost
viimne äbarik mandunud õis
tööle ruttamas näete mind vastumeelt
harjund mugava eluga hällis
harjund suplema piimas ja võis

küll ma kunagi imesin rahva verd
juba rinnapiimaga sisse
aina nautides elurõõme
nüüd ma paisatud olen põrmu ja
loen suutäisi ja veesõõme
/.../
mis sest et nüüd ihust ja hingest ma
kannan kalifeesid kalosse
kuid mu saatus on määratud sellest et
mul oli kord mõisaid ja losse

4. ENE MIHKELSONi luuletused. Jah, olid küll luuletused... väga ei puudutanud.

5. SVERRE LASN "Sellel maal ei ole mekat"
Pikaliinirongiga (öörongiga?, eh, no ei tule meelde, kuidas nimetatakse neid ronge, kus koikud ka sees on) sõidab Eesti noormees Venemaal oma sõjaväes viibivale vennale külla. Ta satub ühte kupeesse armsa vanaisaliku taadiga, noore naise ja umbes kümneaastase tüdrukuga. Tasapisi tutvutakse ja olemine muutub üha hubasemaks, ilmselt eelkõige tänu taadile. Kena, kodune lugu, meeldis!

6. CERLY "Vaikelu raadioga"
Tüdruk on tulnud onu majja maailma eest pakku, ööpäevaseks seltsiks raadio miski ingliskeelse jaamaga. Ta vist koksas oma autoga kedagi või midagi, igatahes kardab ta, et numbrit nähti, ja et see võib tema onule load maksma minna. Ta lihtsalt jorutab raadioga kaasa ja saab aru 'välismaa keelest' - see vist oli 20 aastat tagasi uhke asi, tänapäeval ei viitsi küll diskori mula ja vanu laulusõnajuppe kuulata. Eriti kui midagi on veel nihu läinud; siin:
May-be you're just like my mother, she's never sad inside...
... peaks olema...
Maybe you're just like my mother, she's never satisfied...
Täiesti mõttetu lugu.

7. JÜRI KALDMAA luuletused. Meeldisid mõned kujundid, meeleolu, ja viimane luuletus.

8. MEELIS SALUJÄRVe luuletused.
* Ilm roostetab
Õhtu käsi
süütab kambri hämaruses veini
Märkan peeglis oma pronksist kuju
Kuskil hauas õitseva südame lõhnas
uinungi - virgun teisepoole
See oli üks luuletus tervikuna. Nagu siin, on ka teistes luuletustes huvitavad kujundid, tervik jääb mulle paraku hoomamatuks.

9. AGU RENTOVi luuletused.
Mitte midagi ei saanud aru, hei - hopsti.

10. BETTI ALVERi luuletus, foto ja VIIVI LUIGE südamlik ja lugupidav mõlgutus Alveri mõjust.

11. REET VARBLASE "katse interpreteerida MAIE HELMI graafikat"
"Balansseerimine groteski ja karikatuuri piiril"
Väga huvitav analüüs karikatuursete ja sümbolistlike piltide kohta, mida ma ise vaatama poleks jäänud. Oluline on võimalus omistada piltidele palju erinevaid tähendusi või tõlgendamisvõimalusi... Mul oleks rõõm, kui ühegi oma peaga välja raaliks :D

12. TÕNU INTS "Eesti kodakondsuse kestvusest"
Kuidas 1917 aasta märtsis moodustati Vene Ajutise Valitsuse määrusega Eestimaa Kubermang, otoobris kukutati ajutine valitsus ja uus Vene Nõukogude Vabariigi valitsus andis novembris välja rahvaste enesemääramisõiguse deklaratsiooni, kus tunnustati rahvaste lahkulöömist Vene riigist ja iseseisvate riikide loomist. Ja Eesti iseseisvusmanifest kuulutati välja siis 24. veebruaril 1918. Edasi, millised riigid ja millal Eesti iseseisvust tunnustasid, kellel oli õigus saada eesti kodakondsus - edasi juba sellest, kuidas Nõukogude Venemaa 1940ndatest alates lepingutingimusi ei täitnud.
Üllatavalt huvitav oli, tegelikult.

13. JÜRI ANT "Baaside ajastul"
Kuidas 1939. aasta oktoobris sõlmiti Eesti ja NLiidu vahel vastastikuse abistamise pakt, mille raames meile vene sõjaväebaasid paigutati. Kuidas alguses pooled üksteise soove arvestada püüdis, kuid peagi ei pidanud suur Venemaa vajalikuks väikese Eestiga sõlmitud kokkulepetega arvestada. Väeosad paisusid kokkulepitust suuremaks, ohvitseridele toodi järele nende perekonnad, ehitati elamuid, lasteaedu, koole. Nii ta läks.

14. OLEV REMSU "Kabinetid, positsioonid ja raha"
Kuidas vanasti ametikohti osteti. Maksid need küll palju, aga soojale kohale pääsedes hakati ju sulle maksma. Nii et "aus kaup" :D

15. ANDRES LEPIK kirjutab elust erirežiimiga NLiidu psühhiaatriahaiglas.
Ma ei saanudki aru, mis põhjusel inimesi sellisesse asutusse saadeti ja kui pahad nad siis olid, et tavalisse psühhiaatriahaiglasse ei sobinud, ja kui segi, et vanglasse ei pandud. Autorit häiris kõige enam, et kirjutada ja külalistega vestelda tohtis ainult vene keeles, tema aga polnud selles kuigi osav. Juhid püüdsid igaks juhuks igasugust meelelahutust vältida - raske oli saada luba kirjutamiseks ja kuigi lugeda polnud otseselt keelatud, ei lastud endale ajakirju jm'd tellida. Samas, kui kodused tellisid, siis anti saabunud väljaanded ikkagi kätte. Autor sai pidada pisikest päevikut, kui väitis, et kirjutab ilukirjanduslikke tekste. Siiski korraldati aeg-ajalt puhastustöid, mille käigus paberid-pliiatsid ära võeti ja läks aega, enne kui need jälle tagasi nõutada suudeti. Kes oli sõnaosav ja arstid 'paika pani', sellele kuhjus aastaid juurde. Õpetati-karistati raviplaaniväliste elektrishokkide ja suurte ravimiannustega. Siinne jutt ongi haiglas üles märgitud... usun, et hilisemad meenutused oleksid kontsentreeritumad ja suurema emotsionaalse laenguga.


16. MAGNUS ILMJÄRV 30ndate aastate teise poole Eesti-Soome suhetest.
Kuidas Vene baasidest Eestis tõusid lennukid Soomet pommitama ja kui õudne ja piinlik see Eesti riigimeestele oli. Ning kuidas Soome hoidus Baltimaade iseseisvumispüüdlusi toetamast, kuna ei soovinud oma 'jalgealust tuliseks teha', kaitstes riike, mis on niikuinii hukule määratud.


17. REIN KRUUS ""Wirulasest" "Eesti Ekspressini""
Ainult friikidele :P, mina ei lugenud.


18. ANDRES KÜNG "Tõde vabastab teid"
Dokumentaalkuuldemäng sellest, kuidas KGB inimesi üle kuulab. Ülekuulatavaks on Sergei Soldatov - Eestis elanud ja sündinud antisovetliku liikumise üks algatajaid, kes muretses Eesti venestamise ja demokraatia huku pärast.


Mulle meenub praeguse paavsti Joseph Ratzingeri ütlus: "Alati tuleb kaitsta tõde, sest lõpuks on tõde see ainus, mis meid kaitseb."

19. ALO JÜRILOO & VAINO VAHING "Psühhoanalüüsi loeng. Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus I"
Tavapärane Freudi-tutvustus. Kuidas ta näitas kalduvusi igaveseks üliõpilaseks saada, lõpetades kooli alles kolm aastat eeldatavast hiljem. Kuidas ta uuris elektriangerjate neuroloogilist süsteemi. Kuidas ta Charcot' juures hüpnoosi ja hüsteeriat uuris ning neuroloogia pealt psühhiaatria poole üle läks. Kuidas ta ohtralt sigareid suitsetas ja lõualuuvähi sai; talle tehti tubli 30 operatsiooni, kuid suitsetamist ta maha ei jätnud, hoolimata suurtest valudest. Ta oli abielumees ja tal oli 6 last.

20. TOOMAS LIIV Uku Masingu romaanist "Rapanui vabastamine"
Ma vist pole teadnudki (irw), et Masing on ka romaane kirjutanud... Selles teoses leiab peategelane kaugel uue maa, kus elavad meist paremad ja targemad, ehk ilusamad inimesed. Ja seal leiab peategelane endale igatsetud kodu. Võrdlused Kalevipojaga, kes leiab, vastupidi, et omas kodus õitseb õnn ikka kõige paremini, ja Tuglase novelliga, kus peategelane jääb nähtud õilsat maad taga igatsema.

21. BARBI PILVRE tutvustab 1989. aastal ilmunud Mats Traadi luulekogu "Jäälilled", mille ta leiab olevat siiralt mures isamaa edasise saatuse pärast, ja Vladimir Beekmanni samal aastal ilmunud luulekogu "Lõpp ja algus", mille ta leiab olevat militaristlikuma ja sekkuvamana. Aga miks nii mõnigi hoiak on tema meelest "mehelik, aga võibolla hoopis naiselik" või vastupidi, sellest ma küll aru ei saa.

22. PIRET VIIRES tutvustab väliseesti luuletaja Liidia Tuulse Eesti jaoks koostatud luulekogumikku "Tiivalöök". L. Tuulse luuletused /kogumiku esimeses osas/ on rohkem aja- ja oludevälised, tegeldes iseenda ja looduse koosolemise vaatlemise ja läbikatsumisega. Luuletustes on kodurahu idülli, nad on pehmed ja leebed, ka igatsustunne pole terav või painav, vaid hea ja paitav. Ta luuletused on pretensioonitud, vaiksed ja hällitavad.
Mmmm, kõlab ligitõmbavalt :)
Teises osas olevad luuletused kompavad eksistentsiaalseid küsimusi - ka huvitav.

23. ENE VAINIK kahtlustab, et 1989. aasta "Vikerkaares" tutvustatud vastleitud metsavendade päevik on võltsing, kuna tekst kubisevat nõukogude võimule omasest kantseliidist.

Kommentaare ei ole: