kolmapäev, 2. juuni 2010

EPP PETRONE & DAGMAR REINTAM "Õun ära süüa?"

Lihtsalt jälgitav põnevusjutt tüdrukust, kes otsib õnne ja armastust, aga satub muudkui sekeldustesse.
Ta leiab internetist välismaa mehe, kes otsemaid näitab manipuleerimis- ja ahistamiskalduvusi, kuid kuna tüdruk soovib suurt lähedust ja erilist õnne, siis sõidab ta Hollandisse mehele külla sellegipoolest. Selgubki, et mees on maniakk, kes teda tualetis ja magamistoas kaameraga jälgib, tema e-maile vahib, tema tuttavaid blokeerib, passi ära varastab ja teda luku taga hoiab. Kogu aeg patrab mees sellest, et kõik see on tüdruku enda hüvanguks, ja tõepoolest näib ta tõsiselt võtvat tüdruku kirjanduslikke ambitsioone ja oma õpetajarolli tüdruku kirjutamisoskuse parandamisel.
Ka põgenemine on keeruline, kuna tüdruk tahab enda kirjutatut ilmtingimata kaasa, aga kõik on luku taga.
Asi muutub veelgi segasemaks, kui tüdruk näeb kaustu teiste 'saatusekaaslaste' failidega - too mees on juba ammust aega omale tüdrukuid 'sisse toonud'. Kuidas ta kõigist neist niimoodi lahti sai, et politsei kunagi ei sekkunud, jääb segaseks.
Lõpuks saab plika põgenema, töötab põgusalt baaridaamina bordellis, siis narkodiileri abina. Diiler on armas poiss, kes unistab Ibizale elama minekust ja kogub selleks raha. Ta aitab tüdrukul maniaki käest kätte saada oma passi ja muud tähtsad kodinad... Maniakk on maffia sisse sadades viril ja patrab endiselt sellest, kuidas ta tegi kõike ainult tüdruku heaolu silmas pidades ja kuidas ta teda ikka armastab...
Tüdruk külastab ka maniaki tütart ja endist abikaasat. Need ka räägivad, kui hell ja hea ja armastust tulvil inimene see maniakk ikka tegelikult on.
Hunnik hulle!
Lugesin ühe jutiga läbi, järelikult oli põnev. Kuid midagi oli nagu ligadi-logadi... Polnud kuigi naljakas, kurb ega hoiatav/hirmus. Lihtsalt üks väike meelt lahutav lookene.

1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Nojah,seda ma lugema ei hakka,maniakiteema on mul endal läbi elatud !