Laupäev, 26. jaanuar 2013

Ti amo

Lugesin tänast Õhtulehte. Seal suhterubriigis räägitakse naistest, kes on välismaa meestes pettunud. Järeldus:

"Võibolla ütleb eesti mees, teise nimega Tuim Tükk ilusaid sõnu nii haruharva ainult sellepärast, et ta soovib seda teha ainult siis, kui sel on ka mõte taga?"

Minu meelest on megakurb sellises (mõtte)maailmas elada.
Kas tõesti me armastame oma kaaslast "nii haruharva"?

Mina ütlen VT'le mitu korda päevas, et ma armastan teda, ja iga kord ma ka tunnen, et ma armastan teda - sellepärast ma ju ütlengi: ma vaatan teda, ma tunnen suurt armastust, ja see voolab iseenesest sõnadesse ja puudutustesse-paidesse.
Ka VT ütleb mulle (nüüd juba, jälle) mitu korda päevas, et ta armastab mind. Vahelduse mõttes ütleme seda mõnikord erinevates keeltes :D (je t'aime, ti amo, love you baby!).
Olid ajad, kui me ka Mehega ütlesime seda teineteisele mitu korda päevas :) - mäletan hästi, kuidas Mehe sõbra naine ütles meie aias, kui sinna kahekesi jäime, kuidagi pilklikult: "No sinu mees avaldab sulle vist 20 korda päevas armastust..."
Jah, avaldas küll, ja polnud üldse vahet, kas keegi teine ka pealt kuuleb. Ega armastus ole häbiasi :D


Kas saab olla võimalik, et see on vähem tõsi, kui me seda mitu korda päevas ütleme???
Et armastus on tegelikult väiksem, kui me seda pidevalt tunneme?

No... ... ... ... võibolla ma mõnes teises elus usun seda, aga selles küll mitte.




Mina ka ei ütle asju, mida ma ei mõtle... kui ma 'ümber mõtlen', siis ka seda ma ütlen.

Mis imelugu see on, et nii paljud inimesed arvavad, et iga päev või isegi iga tund pole võimalik suurt armastust tunda oma kõige kallimate vastu? Ja kui tunnedki, siis tuleb seda iga hinna eest varjata ja loota, et teod kõnelevad enda eest. Muidugi kõnelevad, aga ma ei kujuta ette, et armastav naine või mees pööritaks tüdimusest silmi, kui teda siiralt armastav partner talle seda ütleb.

Ma mõtlen, et vast mõne inimese jaoks on armastus lihtsalt olulisem/olulisim... teistel jääb see mingil põhjusel tagaplaanile.

Aga mu sõbranna ütleb, et ma armastavat nagu teismeline plika ja elu on hoopis midagi muud :D

Oh, no hea küll siis... :)

*

Pildid: izismile :)

Lisatud kell 13.58

Panin selle artikli äsja üles ja läksin kööki kohvi tooma.
Nende mõne minuti jooksul on VT mulle 2 korda öelnud: "Emme, ma armastan sind!"
No ma ei tea - mind küll ära ei tüüta, ka ei kahtle ma tema sõnade tõepärasuses.

*

Lisatud kell 14:10

VT: Ma armastan sind!
Mina: Mina sind ka, kullake!
VT: See oli niisama, suusoojaks öeldud.

:D

Igatahes 15 min jooksul pärast selle postituse üleslaadimist olen ma kuulnud juba kolme 'armuavaldust' VT'lt. (Millest üks oli võibolla siis suusoojaks öeldud :) - kuid me mõlemad naersime selle kui nalja peale...)

Mis minu arust 'pruuvib' mu 'pointi'.

6 kommentaari:

Unknown ütles ...

.. aga pilt on ilus ju, see esimene.

karikate emand ütles ...

Mmm jaa, väga ilus pilt armastajate ühtesulamisest armastuses, nii et pole aru saada, kus lõppeb üks ja algab teine. Leidsin selle pildi alles täna ja olen seda nüüd vist küll kokku juba kolmveerand tundi vahtinud :)
- sinna see aeg mul kulub...

Skrata ütles ...

Minul ja mu elu jagajal on "ma armastan sind" pea-aegu sidesõna ja kuulub kokku näiteks ka tere ja head aegaga. "Tere hommikust, mu kallis, ma armastan sind." "Tsau, kallis, ma armastan sind." Minu arvates on ilus ja selle 8 koosoldud aastaga pole armastus vähenenud. Siiani oli mul aga tunne, et maailma silmis me lörtsime väljaütlemisega oma tundeid, aga Sinu blogisissekandest sain jälle tuge :)

karikate emand ütles ...

No vaat! Väga tore, jälle :)

Anonüümne ütles ...

Ma armusin sellesse pilti kohe. Ma arvan, et varsti on see mu õla peal... sõna otseses mõttes. Tnx, ammu otsisin :P

karikate emand ütles ...

Oi kui lahe mõte! Nii tore! :)