Neljapäev, 31. jaanuar 2013

16. mai 2004 + tänaseid mõtteid

"Taipasin täna, et minu sümpaatia vanemate meeste vastu võib olla tingitud sellest, et inimese iseloom ja eluviisid paistavad ajapikku üha rohkem näost välja. Mida pikem elu, seda rohkem on harjumuspärased meeleolud ja olek inimese näkku miimiliste kortsudena sisse sööbinud. 20-aastased poisid on selles mõttes kõik ühtemoodi - pole nende iseloom ega harjumused veel välja kujunenud, ammugi ei paista need näost ära... kõnnakust, kehahoiakust, liikumisest küll juba võib üht-teist lugeda, siiski. (#Ja praegu torkab mulle pähe, et ma tunnengi inimesed eelkõige liikumisest ära.#) Aga kuna mulle mõistatada ei meeldi ja armastan inimeste suhtlemises selgust ja avatust/avalust, siis keskealis(ema)tega on lihtsam. Kui noor inimene teeskleb, siis sa jääd mõistatama, et mis värk see nüüd on; kui keskealine inimene teeskleb, siis on see enamasti otsekohe näost ja kõigest näha, paadunud meelitajatel on isegi eriline äratuntav intonatsioon, ja sa tead, et ei maksa end pikemaks sisse sättida."

Rapuntsel keskealise mehena :)


See pilt: izismile.com


# - trellide vahel oleva teksti lisasin tegelikult praegu....

Selgituseks: see vanast päevikust võetud jupike on kirjutatud 9 aastat tagasi ja siis oli juba 38 aastane mees minu jaoks 'vanem meesterahvas' :D
Kui mina 21-aastaselt 29-aastase Mehega abiellusin, siis tundus Mees ka mulle täiesti täiskasvanud mehena ja mina vaevu teismeeast väljas :D  Aga see, et noorema venna R naine Z on vennast 12 aastat noorem tundub täiesti ok. Mu vend näeb muidugi ka tunduvalt noorem välja kui 33, ta on peenike, pikk, ilus poiss - võibolla selle pärast on mul raske meeles pidada, et venna vanusevahe oma naisega on veel suurem, kui minu vanusevahe Mehega. Mees oli algusest peale ikka suur-suur-suur pisikese minu kõrval :D Isa on ikka öelnud, et tema jaoks oli minu abiellumine täielik šokk - tema arust täitsa teismelise koolitüdrukuna läksin mehele. Ja kui õde sai 21, siis nentis Issake, et imelik lugu, aga S tundub tugevam ja täiskasvanulikum - et tema võiks juba abielluda küll :D


*

Aga samast päevast veel üks mõtisklus:

"Võibolla on mõned kaunitarid säärased pitsud* aja kokkuhoiu mõttes, aga ka, et säästa end ja noormehi piinlikust momendist: nad lihtsalt ei suuda tegelda nende noormeeste hordidega, kes vahivad neid nii nagu oleks sealsamas valmis nad pealaest jalatallani üle lakkuma. Võibolla ongi siis parem olla kohe kõrk, kui paremale ja vasakule 'korve' jagada... küllap oleks see kõigi jaoks ebamugav."

*pitsu - mitte just päris mõrd (bitch), aga selline hapu moega väike nähvits


See siin pole bitch, vaid lihtsalt üks kaunis neiu pitsist kleidis :)


Pilt on mul juba ammu (kataloogis "mood"), allikat ei mäleta.

*


Praegu meenus üks naljakas lugu. 
Olin ühel suuremat sorti lasteüritusel (lapsevanemana, VT oli siis vast kolmene - nii et just 2004. aasta lõpu kandis), kus üks korraldaja-poiss uuris mind pikemat aega igast kandist, tuli siis minu juurde ja küsis, kes ma olen?
Mina ehmusin ja ütlesin kiiresti: "Ei keegi!"
Talle see vastus ilmselt ei meeldinud ja ta küsis minult, kuidas ma niimoodi elada saan?
:D
Mina lihtsalt pungitasin silmi, raputasin nõutult pead ja lippasin kaugemale... :D

Kommentaare ei ole: