pühapäev, 17. aprill 2011

veel pilte

Ma saan täitsa aru, et mõni inimene peab väga nõmedaks seda, kui blogipostitustes näidatakse pilte ostetud asjadest või iseendast, aga ma ma mõtlen nii, et ma pole kunagi oma blogi mingiks vaimseks paigaks nimetanud, nii et ma panen ikka vahel ainult pilte, eksju... seda enam, et minu jaoks on poodides käimine suur asi, ma kipun väsima ja ei armasta seega poode. Aga Väike Tüdruk oli nii kaua taskuraha kogunud ja soovis osta mingi ehte ja mingi 'raja' oma zhu zhu hamstritele.

Kõndisime palju, aga liiga ära ei väsinudki seekord! Nii et kui koju jõudsime, hakkasin veel pirukaid küpsetama.

Hamstrirada meeldib väga ka Tiigrile:










Väike Tüdruk ostis endale sellise käevõru:




Me olime seal ehte-poes nii kaua, et ka mina ostsin endale 3 ehet.
See helesinine kigerik-kägerik on kassiga kaelakee - ma ei oska väikesi asju selgelt pildistada.
(Pildil plõksates läheb see suuremaks!)
Ruuduga asi on käevõru ja ringiga asi on kaelakee.
Väikese Tüdruku jalakese jätsin ka pildile, kuigi selle ma sain juba ammu :P, aga see on ikka veel mulle armas! ;)



Ringiga kaelakee mul eile kaelas, kui pirukaid küpsetasin...




Kassiga kee mul kaelas ja uus käevõru käel, täna hommikul.
Käed on mul pea peal selle pärast, et proovisin omal juuksed geeliga vastu pead siluda, aga ei õnnestunud :D... nii et viimasel pildil viskasin seljatagused patsiotsad üle pea 'mopisoenguks' :D





Kui koju jõudsime, hakkasin pirukaid tegema, nagu laupäeviti ikka.

Aju kausis:




Toored kõhnad kaneeliplönnid ja teisel pildil juba paksukesed, pärast pooletunnist ahjutamist:









Valmis.
Aga oma vorsti-peekonipirukaid ma pildistada ei armasta, need on armetud nagu surnud rotid.






Aga tore päev oli! :)
Mees, kes oli jälle tööasjus ära, imestas õhtul, et me tibutava vihmaga ikka linnaskäigu ette võtsime, aga ega me suhkrust ole - meile see ilm sobis! :)

Loodan, et ma nüüd midagi topelt ei pannud... Kui panin, siis parandan kunagi hiljem, praegu küll enam fotodega tegeleda ei viitsi...

2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Miks ma küll ei armasta susserdada köögis? Põhimõtteliselt isaga kasvanuna pidanuksin olema eriti usin perenaine,aga nagu soomlane ütleb: päin persettä!
Vihmasajud on kõige paremad ringikooserdamise ajad! Keegi sind tähele ei pane ja kõik on üldse urus,ei pea kuskil teretama ega vahi keegi sind ennast.Kõik oma tähtsad asjad ajan ma kehva ilmaga.Huvitav,kas see ilming kuulub ka madala enesehinnangu kategooriasse...(?)

karikate emand ütles ...

Huvitav jah!
Mu üks sõbranna ka armastab just vihmase ilmaga ringi kolada...