reede, 13. september 2013

Novaator: 2013. aasta pilanobeli auhinnad

Ohmaitea, kas nii tohib teha, aga ma kopeerin siia Novaatorist kogu artikli, sest tahan, et see mulle kenasti alles jääks - ilus vaadata hiljem :)

Juba 23ndat korda andsid tõsise teaduse naljakamatele külgedele pühendunud ajakiri Annals of Improbable Research ja Harvardi ülikooli välja Ig-Nobeli auhindu, mida kutsutakse ka pilanobeliteks. Ajakirja juhtmõtteks on juhtida tähelepanu teadustöödele, mis esmalt panevad muigama, aga seejärel mõtlema. Eileõhtusel auhinnatseremoonial andsid preemiaid üle tõeliste nobelite laureaadid. Nobeli preemiate nädal ise algab tänavu 7. oktoobril.
Meditsiinipilanobel läks Jaapani teadlastele, kes uurisid, kuidas mõjub ooperi kuulamine südamesiirdamislõikuse järel. Eripäraseks teeb nende uuringu asjaolu, et patsiendid, kellele ooperiaariaid mängiti olid hiired. Selgus, et hiired, kellele mängiti Traviatat elasid siirdatud südamega keskmiselt 27 päeva. Iiri lauljanna Enya muusikat kuulnud hiired elasid keskmiselt 11 päeva. Hiired, kes lõikusest taastumise ajal muusikat ei kuulnud, pidasid uue südamega vastu keskmiselt 7 päeva.
Psühholoogias pärjati teadlasi, kelle töö kandis pealkirja: Ilu on õllejooja silmades, mis kirjeldas eksperimente, millest selgus, et inimesed, kes on enda arvates purjus on enda arvates ka atraktiivsemad. Sealjuures pidasid end kütkestavamaks ka need, kes arvasid end olevat joobes, aga tegelikult ei olnud. Katses osalenud pidid end iseloomustama. Nende esinemist hindas sõltumatu komisjon, kes leidis, et kuigi purjus inimesed kippusid enda veetlevust rõhutama, siis tegelikult polnud nad põrmugi atraktiivsemad. Uuring pakub ka seletuse, miks purjus inimesed võivad sattuda pahandustesse, kui nad enda atraktiivsust ülehinnates lähevad teisi inimesi tülitama.
Bioloogia ja astronoomia alased uurimused leidsid tänavu äramärkimist ühise auhinnaga, selle said Lõuna-Aafrika ja Rootsi teadlased töö eest, mis leidis, et Aafrika sõnnikumardikad kasutavad orienteerumiseks Linnutee abi. Nad suudavad ka öödel mil kuuvalgus puudub oma sõnnikukera lükata täiesti otsejoones, peaasi, et Linnutee oleks näha.
Ohutustehnika alal läks preemia ameeriklasele Gustano Pizzole, kes juba 1972. aastal sai patendi lennukite kaaperdamist takistava süsteemi leiutamise eest. Tänini teostamatuks jäänud lahenduse kohaselt langeb kaaperdaja lennukipõrandas peituvasse spetsiaalsesse lõksu, kus ta pakitakse kindlalt sisse ning heidetakse siis lennukist välja. Pakend kaaperdajaga kukub langevarjuga maapinnale, kus raadio teel teate saanud politsei kaaperdajat juba ees ootab.
Füüsikapreemia said möödunud aastal ajakirjas PLoS ONE artikli avaldanud Itaalia teadlased, kelle sõnul on osa inimesi võimelised tiigiveel jooksma, asjas on üks konks – nii veekogu, millel joostakse kui ka jooksja peaksid asuma Kuu peal.
Keemiaauhinna üle võivad uhkust tunda Jaapani teadlased, kes 11 aastat tagasi kirjeldasid, miks sibul silmist vee jooksma paneb. Nad näitasid, et biokeemilised protsessid selle tavalise nähtuse taustal on seniarvatust keerukamad.
Ameeriklane Brian Crandall ja kanadalane Peter Stahl keetsid tillukesi karihiiri ning neelasid neid siis tervelt alla. Seejärel uurisid nad järgnevatel päevadel hoolikalt, mis allaneelatud hiirega inimese seedetraktis juhtus, selleks uuriti erilise täpsusega väljaheiteid. Töö tulemusena näitasid nad, milline osa hiire skeletist seedetraktis lahustus ja mis jäi alles. Töö eest pälvisid nadarheoloogiapreemia.
Rahupreemiaga pärjati Valgevene president Aleksandr Lukašenka, kes keelas avalikes kohtades plaksutamise. Kahe aasta eest korraldas Valgevene opositsioon mitmetes linnades vaikivaid protestimeeleavaldusi, kus inimesed ainult plaksutasid, loosungeid ei skandeeritud, kõnesid ei peetud. Seepeale keelati riigis avalikes kohtades plaksutamine, see jäi lubatuks vaid Teise maailmasõja veteranide austamiseks peetavatel üritustel. Teise poole rahupreemiast sai Valgevene miilits, kes avalikus kohas plaksutamise eest vahistas ühekäelise mehe.
Pila-nobelitel on varemgi poliitikute veidraid samme ära märgitud. Nii sai kahe aasta eest rahupreemia Vilniuse linnapea, kes rattateele parkivate luksusautode probleemile tähelepanu tõmbamiseks lömastas soomustransportööriga ühe Mercedese.
Sel aastal on eraldi auhind tõenäosuse alase uurimistöö eest. Selle sai rühm Suurbritannias töötavaid teadlasi kahe avastuse eest. Esimene neist leidis, et mida kauem on lehm maas lamanud, seda suurema tõenäosusega tõuseb ta varsti püsti. Samas pole püsti tõusnud lehma puhul võimalik ennustada, millal ta kavatseb taas pikali heita. Lehmade jalgade külge olid kinnitatud sensorid ning töö oli tegelikult osa veiste tervist käsitlevast uurimistsüklist. Vastav artikkel ilmus kaks aastat tagasi ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.
Rahva tervishoiu alane auhind läks Tai arstidele, kes avaldasid juhendi, mida teha amputeeritud peenisega patsiendiga. Nende soovitused käisid kõikvõimalike amputatsioonijuhtude kohta, ainsaks erandiks see, kui äralõigatud peenise oli part alla kugistanud. Artikkel ilmus väärikas meditsiiniajakirjas American Journal of Surgery 1983. aastal.

Kommentaare ei ole: