esmaspäev, 2. september 2013

Mullist ja seebist

Kohe-kohe saab kell 7, ma ajan VT üles ja ta hakkab end aktusele sättima.
Koolis peab ta olema 9.30, et oma esinemist harjutada, aga eks enne läheme lillepoodi.
Siiski on aega nii palju üle, et ma tean, millest koosneb suurem osa VT "aktuse jaoks sättimisest" - minu süles nurrumiseks. Oh, kooliaeg... :D... Mul on sel ajal jooga-aeg, aga ühe päeva jooga võib ju oma sülelapsele loovutada...

Tegelikult pole mul sel aastal absoluutselt sellist tunnet, et septembri algusega midagi muutub. Kuidagi väga tšill on olla ja kooliasjade ostmine ja raamatute pakkimine pole seda muutnud. Mängime ja mürame väga palju, üleeile ostis VT endale titeka värvimisraamatu ja mullitaja ning on nendega minu toas ja rõdul kõvasti aega veetnud. Kunagi värvisime raamatuid koos - kumbki üht lehekülge. VT nimelt ei tahtnud midagi üksinda teha, sh joonistada. Nüüd tõi ta oma tekikese mulle põrandale (pärast hamstripuuride koristamist oli põrand saepuru täis - VT kandis selle kogu korterisse laiali kuidagimoodi) ja joonistas seal, olles kuidagi õrnakeses olekus - vast meenutas lapsepõlve...

VT ja värviraamat


Lugesin talle joonistamise kõrvale nalja pärast väga salapärase häälega mõned peatükid ingliskeelsest Tao Te Ching'ist (Daodejing) ja VT oli väga vaimustuses - küsis, kas mul on see raamat, aga paraku olid minu salmid internetist kopitud.

Ka oleme kaks päeva rõdul mullitanud nagu hullud, sest meile väga meeldivad mullid ja me arvame, et kõik võiksid õnnelikud olla, kui nad mööda igavat linnamaastikku tõttavad ja siis end keset muinasjutulisi mulle leiavad :D. Tegelikult ma muretsen, et äkki inimesed on mullitajate peale kurjad, sest need võivad riietele plekke jätta väidetavalt..., ainult mina omas mullis elades arvan, et kõik rõõmustavad :D. Vastasmaja elanikele võime me küll napaka mulje jätta, kui seal kiigume ja kiljume ja nöörilt haaratud issi trussikutega teineteise mullirünnakuid tõrjume...

kaks roosat vedelikku -
emmale kumb, kummale... emb.

Väga palju meelelahutust on pakkunud ka hamstritele ostetud jooksumull - paned hampsu sinna sisse ja ta saab mööda korterit ringi sibada, ilma et peaksid tema ärakadumise pärast muretsema. Hampsudele see nii väga meeldib, et mul ei õnnestunud pilti teha, sest nad tormavad kohe minema selle palliga ja minu fotokas tabab liikuvatest loomadest vaid müstilist udu, kui ma aga palli käega kinni hoian, läheb rotike ärevile ja erinevalt tõelistest kunstnikest ei suuda ma hea pildi nimel pildistatavat ärevasse olukorda asetada. Meile ka väga meeldib see pall ja hamstrite õhin. Mõtlesime, et nii tore oleks, kui oma 10 eri värvi kuuli siin majas ringi ralliks. Kui Tiigrike veel alles oleks, oleks tal kõvasti tagaajamist ja tralli, aga kahjuks pidime kassikese suve alguses maale saatma, sest tuleb välja, et mu allergiline nohu on suurelt osalt ikka kassi tõttu. Püüdsin seda kontrolli all hoida nii, et lihtsalt ei lubanud kassi enam oma tuppa (magan ju madratsiga põrandal), kuid see eriti ei aidanud ja kiisu ise oli kohutavalt õnnetu mul seal ukse taga. Ning hakkas pahandusi tegema. Siis saatsingi ta isa ja venna juurde maale. Ta on väga vilgas ja elav kiisu ja 'puude üle' õnnelik...


parim pilt, mis ma jooksukuulist sain, kui hamster oli sees...


VT 'tegelustekk'


kuul on tegelikult läbipaistvam kui eelmistest piltidest näib

Kommentaare ei ole: