Raamat näeb välja väga armas: hõbedane 'kuubik' - ja ilmselt sellepärast see mulle kunagi kingitigi, et pealkiri ja välimus olid kenad. Sisu aga paraku on kehvake - jumal teab kust kokku otsitud 'targutused' ilma autoriviiteta, peamiselt. Kuna igast aforismiraamatust leiab jamasid mõtteid, siis ma näiteid tooma ei hakka, sest need ei näitaks midagi.
Ja ega raamat leiba küsi, ta võiks rahulikult mul riiulil kükitada, kuid VT loeb seda juba aasta aega. Olen kenasti maininud, et need pole eriti asjalikud mõtted seal, aga paistab, et piigale meeldivad aforismid.
Ja tundub nii, et ka kehvad mõtted võivad mõtlema panna, sest aeg-ajalt pöördub ta minu poole, küsides, mida mina sellisest või teistsugusest mõttest arvan.
Näiteks: "Inimene võib olla õnnelik selle üle, et ta on õnnetu."
Noh, mis ma arvan? Et ma vist saan aru, kust see mõte tuleb. Mõnikord inimene vajab või naudib oma häda näiteks tähelepanu ja/või hoolitsuse tõttu, mida ta selle häda tõttu teistelt saab. Mõni oskabki ainult leinava moega ringi käia. Kuid ma tõesti ei arva, et teda saab õnnelikuks inimeseks nimetada. Selle mõttekäigu lühikesse ja löövasse lausesse panemisega on saadud mõttetus, mis endale vastu räägib.
VT ütles, et tema arvates see ka pole tõsi ja tema põhjendus oleks selline: kuigi inimese elus võib juhtuda nii õnnelikke kui ka õnnetuid sündmusi, ei saa inimene olla ühekorraga nii 'õnnetu inimene' kui ka 'õnnelik inimene'.
Jah, nii palju mõtteid ühest mõttetusest :)
Siiski ostsin VT oktoobris tulevaks sünnipäevaks talle veidi korralikuma-klassikalisema tsitaadiraamatu ja kui juba ostmiseks läks siis ka tibatillukese kinkeraamatu "Kallile tütrekesele". Vaatasin mõlemasse ka sisse - viimane on jälle suht lamedakene sisult. Aga ta saigi ostetud pigem välimuse pärast :)
4 kommentaari:
Ma arvan, et see "õnnelik, sest on õnnetu" on hoopis üks teine mõõde. Inimene on õnnelik, sest tal on emotsioonid, mida rohkem, mitmekesisemad ja laiema diapasooniga, seda õnnelikum ta on. Ja seega, mõnikord, kurb tunne, isegi pikaaegne, on pisut hea, sest see avab sulle mingi nurga sinust enesest.
Ühesõnaga, saab istuda üksinda nurgas ja olla ülimalt õnnetu, pisaraid valada ja samas kuskil väga sügaval sisimas teada, et sa ei võta midagi ette, sest natuke on ju hea ka. Kui lugeda luuletust või õnnetu lõpuga hingematvat ja realistlikku lugu, siis oled ka õnnetu, aga samas ka õnnelik, et midagi nii ilusat su ümber ja elus on.
Ma usun, et see ütlus on nii ebamäärane, et sellele on võimalik palju tähendusi leida. Kuid see pole taotluslik - tegemist on käpardliku ütlusega.
Mina Sinu juttu mingil juhul sellise lausega kokku ei võtaks... See on rõõm sellest, et märkad ja tunned, et oled elus. Aga muide, ka oma kurbusvõime üle rõõmustamine läheb minust mööda, see on midagi romantikutele, kuid ma usun, et sedasi saab mõelda/tunda. Mulle isiklikult seostub kurbus viha ja vihkamisega, nt vihastades tunnen alati suurt kurbust, lausa meeleheidet. Ma parem, ausalt, olen tüüne :D ( - mis kole sõna, aga tähendus on kena!) kogu aeg, nagu mingi juhmakas.
Vaat, ma paremini ei oska seletada... Aga ma tean, et ma vahepeal olen õnnelik selle üle, et ma olen õnnetu. Mitte sellepärast, et ma märkan, et ma olen elus (seda ma märkan teisiti ka :D), vaid lihtsalt selle õnnetusetunde enda pärast. Sest see on lihtsalt üks osa minust, kui ma ei oleks teatud aja tagant õnnetu, siis ma ei oleks ju mina ja see oleks halb.
Viha on minu jaoks hoopis teine emotsioon, viha alus tuleks ära kaotada, vihane ma olen siis, kui ma saan midagi asjadesse parata.
Aga ütlus minu arvates... ei ole isegi aforism, see lihtsalt kirjeldab ühte faktilist olukorda, teatud tunnet, mis mõnede inimeste sees on. Infoks neile, kelle sees seda ei ole, et kui keegi on õnnetu, siis seda tunnet ei ole vaja tingimata hajutada. Võib hoopis maha istuda ja natukene aega koos õnnetud olla.
Üldiselt ma olen õnnelik muidugi :)
Hehe, sain vastates ise ka aru, et räägin aia-august, aga viskasin millegipärast oma kommentaari trükki :)
Tore, et oled õnnelik ja ega muud kui mõnusat õnnetuolemist pisteliselt sinna vahele, muhhahhaa! :)
Postita kommentaar