Kingalugu

Kui VT'ga eile kooli poole jalutasime ütles ta, et saab väga aeglaselt käia, sest kingad on väikesed. Kuna valged pidukingad olid mõeldud ka sisejalanõudeks, siis leppisime kokku, et läheme veel täna uusi koolikingi ostma.

Ilm oli väga ilus, see tegi lausa rõõmu. Esimesel koolipäeval võiks ikka ilus ilm olla!

Tagasi jõudes leidsin postkastist muu pahna seast järjekordse apteegi reklaamvoldiku. Need on minu meelest nii kõhedad asjad. Ma saan aru, kui reklaamitakse pulsikella ja nikotiiniplaastreid kui midagi, mille abil saad oma keha paremasse vormi ajada, aga lõputu rodu ravimireklaame? Nagu ahvatletaks inimesi haiged olema, sest hetkel on see nii soodne.

mullitame poeteel

Igatahes jõudsin vaid lehe üle vaadata ja süüa teha, kui VT oligi tagasi. Läksime ostsime tordi, mugisime palju jaksasime ja oligi aeg kingapoodi minna. Kui salli võtma läksin, hüüdis VT mulle järele, et kui me Eedenisse läheme, siis ma võtaks tema rahakoti ka kaasa, et hamstritele puumaja osta. Mul oli selle kohta nagu mingi küsimus, aga unustasin.

esimese koolipäeva tort

Eedenis läksimegi esimese asjana loomapoodi. VT valis maja välja, ma hakkasin maksma ja selgus, et tal on alla 3 euro - sellest ei piisanud. Nüüd meenus mulle, et see, mis mind VT rahakotti võttes vaevas oligi mälestus (mis päriselt teadvusesse ei jõudnud), et kaks päeva varem olime VT'ga šoppamas käinud ja ta oli oma raha ära kulutanud. Enne palgapäevi on pere rahakotis ka kahtlane tühjus, nii et ma ei julgenud pere raha eest ka seda maja osta.

Mulle väga meeldib vanemaks saada ja üks põhjus on see, et kui VT oli piinlikkusest tardunud, siis minuga oli sarnaseid asju juba nii palju kordi elus juhtunud, et ma ütlesin müüjale lihtsalt, et paistab, et me oleme unustanud raha kaasa võtta. Ossu lemmikloomapoe müüa naeratas väga armsasti ja lohutas, et sellest pole midagi. Lisasin: "Peatse kohtumiseni siis, ilmselt!", kuid VT oigas niipea, kui olime uksest väljas, et tema küll ei julge elu sees sinna enam tagasi minna, sest tal on liiga häbi.

helesinine pingike

Siis sõitsime eskalaatoriga kurvalt teisele korrusele. Vaatasime mitmeid kingi ja olime hädas, sest laste numbrid lõppevad tavaliselt 35 juures ja täiskasvanute omad algavad 37'st, kuid meil oleks vaja just numbrit 36. Igatahes leidsime juba esimesest poest kahed ilusad kingad - ühed beežid baleriinad tillukestest 'kalliskividest' triibuga üle varvaste, ja kärtsroosad madalad kingad - esimesi oli kuni 35'ni, teised algasid 37'st. Ja siis leidis VT endale platvormid. Lubasin tal neid jalga proovida, kuid oh häda - need hakkasid talle kohutavalt meeldima! Kuna need maksid vaid 6 eurot, siis olin nõus need talle ostma tingimusel, et kui ta ikkagi taipab, et ei suuda nendega kõndida, või kui need lähevad esimese kolme kuu jooksul katki, siis võtan 6 eurot tema taskurahast maha ja ostan talle sellised koolijalatsid, mis mulle ka asjalikud tunduvad. VT kogub taskuraha nii, et kui issi 'pidutseb', siis paneb ta ka VT jaoks 2 eurot kirja. Ma igat kahte eurot välja ei võta, alles kümneka võtan. Üldiselt koguneb VT'l kuu ajaga 30-34 eurot, nii et 6 euro mahakraapimine pole minu meelest liiga valus.

koolikingad?

Kingapoe müüja küsis, kas meil sooduskupong on? Mulle meenus, et on küll, aga kodus märkmiku vahel, haha! Aga kujutate ette - müüja võttis ikka mingi protsendi maha, nii et kingad läksid maksma vaid 5.10.
Tartu müüjad on super toredad! :)

see on näritud tort...