Lugemised

Imelik lugu, aga ma pea-aegu ei loegi enam raamatuid.
Kuus ühe vast loen... augustis näiteks lugesin sellist raamatut nagu "Tantra ehk seks hingele". Läbi sain veel ühe raamatu ("Chang & Eng" - loo siiami kaksikutest, nendest Siiami poistest, kelle järgi kokkukasvanud kaksikuid nii kutsuma hakati), kuid seda alustasin juba juunis.

Aga loen küllalt palju internetiartikleid ja praegu näiteks püüan pähe õppida Tao Te Chingi :)
Mitte nii, et kõik 81 salmi järjest meelde tulevad, aga üks salm korraga. Neid on mõnus 'retsiteerida', kui on vaja tähelepanu kõrvale juhtida. Näiteks kinos, kui ma liiga närvi lähen, on hea endale sülle vaadata ja mingit luuletust meenutada.

Viimastel päevadel olen netist leidnud järgmised huvitavad artiklid:

*
Scientific American: Tühjast-tähjast lobisemine mõjub tervisele hästi.

Tohutu posu uurimistööde kohaselt on vähene suhtlemine seotud kehva tervise ja kõrgema suremusega. Seni aga pole olnud teada, kas asi on üksindusest põhjustatud stressis ja hingevalus või sotsiaalsete kontaktide vähesuses. Nüüd on psühholoogid suutnud nende kriteeriumide mõju eraldada ja välja selgitada, et inimese tervisele ei tule kasuks ainult tõeliselt tähendusrikkad lähedased suhted vaid ka kõige pealiskaudsem mokalaat üleaedsega või bussijuhiga vahetatud repliigid. Seega pole varasema surmaga seotud mitte üksildus vaid sotsiaalne isolatsioon.

Raske uskuda, aga nii on kirjas... :)
Jään ootama, et see ümber lükataks, haha!


*

Scientific American: Androgüünsus ja loovus.

On olemas vähemalt üks küsimustik, millel on mehelikkuse ja naiselikkuse skaalad. Need testikategooriad koosnevad küsimustest, millega uuritakse, kui palju traditsiooniliselt mehelikuks ja naiselikuks peetavaid omadusi inimestel on. Olen ise sellist testi 15-aastasena teinud ja mäletan, et mul oli kõrged skoorid neurootilisuse ja depressiivsuse skaalas, ja ülikõrge skoor feminiinsuse skaalas.

Nüüd on leitud seos 'psühholoogilise androgüünsuse' ja loovuse vahel, ehk siis traditsiooniliselt mehelikeks peetavate loomuomadustega naised ja traditsiooniliselt naiselikeks peetavate loomuomadustega mehed on loovamad.

Kõlab usutavalt, ma olen alati arvanud, et mul on loovuse ja kastist väljas mõtlemisega kurvad lookesed...


*

Aeon Magazine: nukker artikkel Rumeenia lastekodudest ja kunagisest perepoliitikast.

Artiklis keskendutakse sellele, kuivõrd eetilised on sedalaadi vaatlused, kus inimesed on hädas, aga sekkuda ei tohi, sest muidu ei saa ju andmeid, millest tarku järeldusi teha. Sellise probleemiga peavad mõnikord maadlema ka dokumentaalfilmide tegijad - hetkel pead ju kajastama seda, mis toimub, mitte maailma paremaks muutma.

Ameeriklased testisid Rumeenia ametivõimude seisukohta, et lastekodulapsed on juba sünnilt/geenide poolest probleemsed - selle pärast vanemad nad ära andsidki - ja sellistel lastel on ka endal parem kasvada 'institutsioonis' mitte kodudes-kasuperedes.

Aastate jooksul jälgisid Ameeriklased rohkem kui sadat last (vist oli 136), pooled neist pandi kasuperedesse ja pooled jäid lastekodudesse, ja mõistagi selgus, et peredesse paigutatud lapsed olid lõpuks igas mõttes paremini arenenud ja kohanenud ja tervemad. Uurimistöö lõpetati aastal 2007, kuid see ei veennud Rumeenia ametnikke ja nemad jäid ikka oma traditsioonilist orbudekodu-süsteemi fännama.

Aga minu jaoks huvitavad faktid jäid peateemast kõrvale.

Näiteks see - paljud beebina lastekodusse pandud lapsed on kõõrdsilmsed. Arvatavasti sellepärast, et neil pole pilku millelegi fokuseerida, kuna nendega ei tegelda väljaspool mähkimis- ja söötmisaega.

Ja veel, miks Rumeenias üldse selline posu lastekodulapsi on olnud? Ma arvan, et paljud teist on kuulnud Rumeenia orbudest ja/või raskustest nende adopteerimisel. Mina mõtlesin, et ju seal oli olnud mingi kodusõda või midagi, aga tegelik lugu on sootuks veidram.

Nimelt tekkis palju lastekodusid ja lastekodulapsi Rumeeniasse kommunistliku diktaatori Nicolae Ceausescu ajal - tema oli võimul aastatel 1965-1989 ja ta lausa propageeris lastehordide kasvatamist riiklikes lastekodudes, kuna lootis, et sedasi on võimalik kasvatada tohutut portsu riigitruid ja riigile tänulikke alamaid.
Aastal 1966 keelustas ta abordi suurema osa naiste jaoks ja hiljem kehtestati trahvid peredele, kus kasvas vähem kui viis last. Kuid paljud pered ei suutnud nii paljusid lapsi lihtsalt toita ja olid sunnitud oma lapsed lastekodusse andma.
Hullumaja, mis?

Rumeenias jäetakse siiamaani Euroopa riikidest kõige rohkem beebisid sünnitusmajja maha - 8,6 last 1000 kohta.