*
Eile tahtis Väike Tüdruk SEEPI KEETA, et teha tillukesi seebikujukesi! Ma ütlesin, et kullake!, kallike!, mina küll ei tea, millest ja kuidas seepi tehakse ja mul pole vorme, millesse valada seda seebikeedust (mida ma teha ei oska). Kompromissina nüsisime poeseepidest piparkoogivormide abil midagi välja :D
Siin on seebid:
Ja siin see, mis neist järele jäi:
Midagi ilusat välja ei tulnud, aga Väike Tüdruk oli nii õhinas, et see temp läks igal juhul asja ette :D
*
Kuna viimasel ajal on pirukad ühe päevaga ära söödud ja jääb puudugi, rääkimata esmaspäeva hommikusöögiks jätmisest, siis kahekordistasin kogust.
Vaatasin, et käterätik taignakausi peal on kahtlaselt kõrgele kerkinud... võtsin selle ära ja ennäe!, sealt ronib välja taignakoll!
Pirukad samas kausis, kus enne oli tainas.
All on vorsti-peekonipirukad, näha on peamiselt kaneelisaiu.
Kui kodus on vähem inimesi, saavad kõik tööd paaaalju kiiremini tehtud.
Ma tean küll, et ma olen liiga tagasihoidlik, kui püüan koristada nii, et ma kedagi ei segaks - mis tähendab seda, et sageli ma lihtsalt seisan kusagil lapp või tolmuimejatoru käes, mõtlen oma mõtteid ja ootan, et telefonikõne lõppeks või inimene teise ruumi läheks. Tavaliselt ma ei lähe ütlema, et kuule, mine mul eest ära. Enne Mehe ärkamist pole ka mõtet koristama hakata, sest mul on siis vaja pidevalt vannituba kasutada ning kui ta ärkab ja ise seal olla tahab, siis me segame teineteist. Kuna tean, et tund aega pärast ärkamist läheb Mees sööma, võtan tolmu tema toast sel ajal. Kui Mees kella 12-paiku poodi läheb (tal on ajalehte vaja postkastist, aga ta ainult selle pärast ei viitsi alla minna :D), siis pesen tema toa põranda. Lapse toa koristamine sõltub telesaadetest, mida ta vaatab. Kui on saated, siis ma tolmuimejat ei kasuta ja tema tuppa virvendama ei lähe. Nii et mingi osa koristamisest möödub mul oodates. Üksi kodus olles olen boss ja mul on uskumatult palju vaba aega... mida ma kasutada ei oska, sest ma pole sellega arvestanud, niisiis ma lihtsalt magan selle aja maha :D Teisalt olen ma just niimoodi jokutades sattunud ootamatult huvitavatele telesaadetele.
Bossu-pilt ka :D
6 kommentaari:
Ma sattusin täna kuidagi kommenteerimise soonele ja tahtsin öelda tegelikult kaht asja (kuigi asju ei öelda, sõnu ikkagi, väiteid, lauseid):
1) Mulle väga meeldib, et te mehega "ebaromantilised" olete. Minu kuueaastase suhte jooksul on olnud nii, et meie võime olla nädalakese lahus teineteisele helistamata, juhul kui teame, kus teine on. Noh, et kui on välitööl, siis on välitööl ja mis ma ikka helistan ja uurin, mida ta täpselt sööb ja kellega suhtleb. Las olla omaette, mida ma ikka kontrollin. Seda, et ma teda armastan (ja tema mind) teame me ju mõlemad ja pole vaja iga päev helistada. Paljudele tundub selline suhe mõeldamatu, minu enda jaoks normaalne. Sina küll räägid siin ühest nädalavahetusest, mina pikematest aegadest (üle nädala küll helistamata vastu ei pea, tegelt ma saadan mõnikord smse ka, see pole nii pealetükkiv ja intensiivne kui helistamine), aga mõte on tegelikult sama.
2) Ma vaatan kogu aeg Su küpsetiste pilte ja imetlen. Teen ise ka ja väidetavalt teen hästi ja maitsevad ka head, aga mu kaneelisaiad lähevad jahtudes pea alati kõvaks ja ma ei saa aru, mida ma valesti teen. Kas ma olen sellest juba rääkinud? Kellelegi rääkisin, tema soovitas võid vahele panna ja vähem suhkrut ja ahjust välja võttes niiske rätiku all hoida. Ja ma panen vb liiga palju jahu ka taignasse. Aga vedelat ei anna ju hästi vormida :(
Tore kuulda, et veel selliseid rahulikult omi asju ajavaid paare on - mõnikord ma tunnen end veidrikuna :)
Mina panen ka kaneelisaiade vahele võid! Ma hoian seda tund aega enne saiade tegemist väljas ja siis määrin võinoaga lahtirullitud taignale. Osa sellest sulab küpsetamise ajal vahelt välja, aga mis sellest - mida võisem, seda maitsvam :) Kuna mina teen samast taignast ka soolased pirukad, siis raputan või peale ka suhkrut juurde. Vedelat tainast on täiesti kohutav vormida - kuna ma silma ja käe järgi teen, siis mul on paar korda vedelaks jäänud küll. Ma panen ka kindlasti pigem rohkem kui vähem jahu. Aga minu meelest on nii, et kui endale maitsevad ja neile ka, keda saiadega rõõmustada soovid, siis ongi kõik kõige paremas korras ja pole tähtis, kas need võiksid ehk pehmemad või magusamad või mida iganes olla :)
Ega söömata pole jah kordagi jäänud ja eks ma ka arenen ja noh, mõnikord on paremad, mõnikord vähem, mõnikord ligi ideaalsed :) Teen ka silma järgi taigent, see üks õnneasi on. Ja siis juba ühest taignast soolaseid ja magusaid mõlemaid. Kui juba teha, siis teha ikka korralik hunnik. Seda enam, et need nagunii alati otsa saavad.
Aga seda ma ütlen, et või tõesti aitab. Õliga määrimine seda efekti anda ei taha.
Sisutu kommentaar oli :D
Minu meelest ei olnud :)
Tore, et kirjutasid!
Eks seegi ole väärt ,et kodukeskne inimene viitsib enda välimusega tegeleda.Pidi ülitähtis asi olema perekonnaelus,kus kõik justkui mandub...Üks vanamutt kunagi Tallinnas "Moskva" kohviku personali hulgast,kel oli noor kuulus korvpallur meheks,teatas,kuidas temal on magamistoas baldahhiin,pitsis ja satsis ja "vahutav".Pidi väga oluline furnituur olema mehe huvi hoidmise mõistes,muhhahhaaa.
Mina olen nii madala enesehinnanguga,et isegi enda ilusaks tegemine tundub mulle mittesobivana.Samas tean,kui palju selle nahka läinud on elus...
Saan täitsa aru.
Mul ilmselt veab, et sattusin just teismelisena seltskonda, kus igapäevane meikimine oli täiesti normaalne, kui sa ka dessides ringi käisid...
Juustega ma tegelda ei viitsi, aga jumestan küll.
Kas see oli Dita von Teese, kes ütles, et pole olemas koledaid naisi, on vaid laisad naised... ;)
Postita kommentaar