Pühapäev, 15. mai 2011

Täna

Ola!

Täna oli jälle suti teistmoodi päevake, sest juba kell 11 pidi Väike Tüdruk olema botaanikaaias sünnipäeval. Kuigi nimetet ettevõte on kesklinnas, vaatasin ikka igaks juhuks kaarti, sest ma olen ikka suht mannetu orienteeruja. Aga kohale jõudsime 4 minutit enne õiget aega, mis oli täiuslik, sest Väike Tüdruk, kes vihkab hilinemist, vedas mind juba mõnda aega kättpidi ja mina omakorda hoidsin teda tagasi.

Saatsin lapse väravast sisse ja kavatsesin ise veeta paar tunnikest kohe sealsamas asuvas linnaraamatukogus, aga ups! - see oli pühapäeviti kinni... Ma olin kindel, et on lahti...

Pidin siis poodidesse minema.
Kas mul on raha või pole, poodides kolamine (ja veel kaks tundi!) tundub mulle õudsemalt tüütu. Ainult siis, kui ma lähen ära võtma mingit asja, mis on varem silma jäänud - siis on ok. Nüüd siis läksingi esmalt Zeppelini, kust võtsin kolm kolme-eurost 'kosmeetikakotti', mis meil Väikese Tüdrukuga varem silma olid jäänud. Siis jalutasin Kaubamajja, vaatasin seal naisteriietes ringi ja Vero Modas (mis mulle alati meeldib) ka - ja ei näinudki mitte ühtainsat asja, mida tahaks. Ega mul raha ka polnud, tegelt :) Siis läksin üles Apollosse ja lehitsesin raamatuid. Hakkasin ühe joogast ja toitumisest rääkiva huvitava raamatuga kassasse minema, kui nägin suuri raamatukolakaid mitme autori kogutud teostega. Vaatasin Virginia Woolfi valitud töid, kuid nende kaante vahelt oli mul ainult "Jacob's Room" puudu... Ja siis nägin, et ühtede kaante vahel on Shakespeare'i kõik värgid: näidendid, poeemid, sonetid... Ja maksis see vaid 12 eurot! Kuidagi ei saanud ostmata jätta, aga välja valitud jooga-raamatut enam ka osta ei jaksanud :(
Niisiis ostsin ülejäänud 5 euro eest viirukipulki.

Ja imede ime - oligi täpselt aeg lapsele järele minna. Jõudsin ilusti 10 min 'enne sulgemisaega' kohale. Mullegi pakuti kohvi ja kooki. Emmed olid seal kuidagi asjalikud ja tähtsad, aga paar issit olid hästi sõbralikud ja nunnud. Ilmselt tundsid emmed end enesekindlalt, mille peale arg karikate emand end kohe mõnevõrra kohmetumate ja püüdlikumate isside kilda luges, irw irw... :)

Aga kui ära hakkasime tulema, siis oleksin bot-aia väravas teretamata möödunud Väikese Tüdruku klassiõe emast, kellega ma tema koduesikus kunagi pikalt juttu ajasin. No ei tunne ma ära inimesi!... :( Mina ei saa aru, kuidas teised emmed mind ära tunnevad, mina neist enamikku ikka ei tunne - mitte ilma lasteta.

Kuna Väike Tüdruk võtab vara magama minekut väga tõsiselt, siis eile õhtul me Juurovisjonit ei näinud. Ja ka täna poleks näinud, kui Mees poleks seda meile plaadile võtnud, sest kui me koju tagasi jõudsime, käis juba hääletamine. Mulle meeldib koos Väikese Tüdrukuga võistlusi vaadata - me ei tee seda praktiliselt kunagi. Ma elan kaasa ka neile lauludele, mis mulle ei meeldi, sest noh, inimesed ju pingutavad ja puha... Mulle üldse ei meeldinud nt meie laul - kuigi tüdruk oli küll imearmas ja tubli -, ja ka Rootsi popstaari laul... Aga võidulaul oli ju nunnu! :) Väike Tüdruk jälgib hoolega sõnu ja talle tundus Azerbaijani laul jällegi tobe :) Ja ma ei mäleta, kes need svingisid... kas belglased äkki? Vaat see laul meeldis mulle tohutult, aga see ei pääsenud isegi finaali, ilmselgelt, sest lõpp-võistlusel seda polnud. Aga noh, pole hullu, ikka oli kõike tore vaadata, isegi hääletamist :)

Aga kui me Väikese Tüdrukuga selle postituse kirjutamise vahepeal kallistasime ja head ööd soovisime, siis ei märganud me, et minu veepudel on voodis pikali läinud ja Mehe voodipoolel tekid ja madratsi läbi leotanud.
Mees peab täna elutoa diivanil magama...
Ma pole veel seda talle öelnud... - ta ütleb mulle kogu aeg, et ma oma joogianumaid voodis ei hoiaks ja mina kinnitan, et ma tean alati, kus nad on ja kui palju seal sees on ja midagi ei juhtu :(

Piltidel tänane saak: kaks roosat kosmeetikakotti (halli võttis Väike Tüdruk endale), 4 karpi viirukiküünlaid ja enam kui 1250-leheküljeline Shakespeare :).
Tiigritki huvitab!




PS: Jee! :)
Just kui ma hakkasin 'publish post' vajutama, tuli Mees naerdes ja küsis, misasja me siin talle korraldanud oleme.
Väike Tüdruk jõudis talle ära rääkida.
Mees vaatas oma voodi üle, ma lubasin kohe ajalehti tuua, et vett madratsist välja imeda ja Mees lahkus meie üle lahkesti naerdes :)
Ta on ikka nii armas :) - meie elutoa diivan pole just maailma kõige mugavam...

1 kommentaar:

soodoma ja gomorra ütles ...

Kuna ma viirukeid ei armasta sugugi, siis võtan neid värvilisi ja pakse kui vildikaid, millega mina raamatuid alla joonin:)

raamat, või täpsemalt öeldes selle paksus, on aukartustäratav. Mul oleks sellisele mürakale kodus vastu panna vist ainult Kleopatra.