Õlalepatsutus iseendale

Kusagil kuu aega tagasi (ma olen minutite ja tundide arvestamises üsna tugev - tean, kui palju aega on möödas kella vaatamata -, aga kõik, mis jääb kolme päeva taha, on ajaliini mõttes väga-väga segane, nii et kõik 'ajad' on 'umbes') muretsesin korraks tavapärasest natuke rohkem, ja siis väsisin ära ja jäingi väsinuks, mõneks ajaks. Ja nädal (või umbes nii) tagasi märkasin, et olen üksluisel söömasedelil ka - piim, juust, või, sai, suhkur, palju puuvilju, keefir, kohv.

Ja mis ma just hetk tagasi lugesin praegu pooleliolevast raamatust (Sally Kempton "Armastan mediteerimist"): Elujõud ehk ojas väheneb (muu hulgas) liiga palju muretsedes, mõeldes ja lobisedes.

Seda saab tõsta eelkõige dieediga: süües valgu- ja suhkrurikkaid looduslikke toiduaineid (piim, magusad puuviljad, mesi jne).

- No mul on väga kahju, aga ma ei oska paberit selgestiloetavalt pildistada. 

Tegin 5 pilti ja see on parim, kuigi nad olid tegelikult üsna ühesugused kõik... 

Välguga pildistades oli veel hullem.

PS, mõnikord on udust teksti selgem lugeda kissis/udutatud silmadega - proovige! :)

Woah, noh! :D

Täpselt see, mida ma läbi tegin :D.

(Ok, kohv on minu lisatud.)

Isegi kui ma näiliselt loll olen, olen ma India tarkadega ikka "samal leheküljel", YAY! :) 

Ma nüüd haaran ennast kaissu ja teen endaga mõned hoogsad tantsutiirud ja siis ma musitan ennast korralikult, sest ma teen endale rõõmu kogu aeg! :D

Ma ju ise ka tunnen, et piimatooted ja magusad puuviljad on see, mida ma praegu vajan.

Tral-lalalall-laa! :)