Pühapäev, 16. märts 2014

Niisama

Lugesin siin hiljuti Stefan Zweigi mälestusi (muide, mulle hakkas see nimi meeldima :D - mõtlen kogu aeg, et kui mul sünniks poeg, kas ma paneks ta nimeks Stefan :D), aga ei oska nagu sellest blogida. Zweig oli sadat pidi kultuuris ja oma ajas sees, midagi ei raatsi nagu kirjeldamata jätta, aga ühest raamatust viit postitust ka tegema ei taha hakata.

Mõned hinnangud ja vastandused olid tal vast siiski liiga värvikad, kuid neidki on väga põnev lugeda.
Näiteks ühes kommentaaris ma rääkisin, kuidas ta 1942. aastal vastandas oma lapsepõlveaegset tõsist ja kuiva koolisüsteemi "praegusele", kus lapsed rääkisid täiskasvanutega kui võrdsetega :D
Mina ütleks ka, et kus nüüd alles lapsed on julgeks läinud - minu lapsepõlves ikka oli nii, et laps rääkis siis kui kana pissis. Et siis minu meelest alles nüüd on see juhtunud, mida Zweig jälgis.

Sama homoseksuaalsusega. Kas tõesti oli juba 1920. aastatel selline vabanemine nagu Zweig kirjutab?

Tüdrukud lasksid juuksed nii lühikeseks lõigata, et neid ei saanud nende "poisipeade" järgi poistest eraldada, noored mehed aga ajasid habeme maha, et näida tütarlapselikumad, homoseksualism ja lesbism muutusid moeasjaks, ja mitte sisemisest tungist, vaid protestiks vanade, seaduslikkude, normaalsete vormide vastu.

- Kuda sa, lilleke, seie sattusid? -
izismile.com


Ja praegu räägitakse sama - et mõni "hakkab homoks", kuna see on IN.

VT küsis minult hiljuti, et kui mul oleks valida, kas tema leiab ilusa suure armastuse, aga tema armastatu on naine, või ta jääb üksi, aga on hetero - siis kumma ma valiksin.
Ütlesin talle, et kallikene, minu jaoks pole siin midagi mõelda. Armastus on nii oluline ja toob nii palju õnne, et kindlasti tahaksin, et sul oleks ilus suur armastus.

Tegelikult on mul lausa eelarvamus, et naised on paremad südame kinkijad kui mehed..., et naised on vähem isekad ja rohkem töökad ja tähelepanelikumad ja paremad hoolitsejad. Ei saa öelda, et mul oleks kahju, et ma ise hetero olen :D, aga-aga... Minul poleks midagi selle vastu, kui VT poleks. Keegi hoolitseks tema eest sama suure armastusega kui mina :)...

Muide, VT ise peab homoseksuaalsust ikka halvaks ja ebanormaalseks.
Nii et mu lootus - ta hella naisekäe alla sokutada - on määratud luhtuma... :D
Mina sain oma vastumeelsusest üle lugedes kolme homoseksuaalse inimese (1 mees, 2 naist) kirjutisi, mis mulle meeldisid ja tõid arusaamise, et nad on samasugused inimesed :D, ja neil on oma seksuaalset orientatsiooni muuta sama võimatu kui minul enda oma.
Aga VT'l on, nagu ikka, õigus oma suhtumise väljakujundamisele.
Ma lihtsalt imestan, kust see suhtumine on tulnud? Kas meedia on tõesti homoseksuaalsuse suhtes nii tauniv või on ikkagi heterode jaoks loomupärane tunda tugevat umbusku looduslikus mõttes tavatute paaride suhtes. Arvan ikkagi pigem viimast, sest mäletan väga hästi, et kui ma lasteaia-ealisele VT'le maailma tutvustades rääkisin, et mõned moodustavad paare ka enda soost inimestega, siis oli ta väga jahmunud ja pidas seda kohe väga ebanormaalseks. Nüüd ta teab juba rohkem, et samasooliste paarid on meie ümber igal pool, aga normaalseks seda ikka ei pea.
Mina pean homoseksuaalsest vist lihtsalt statistiliseks normiks :D - teada on, et mingi osa meist on geid.


***

Eile õhtul helistas mulle üks noormees, kes käis kogu aeg seal kohvikus, kus ma kaks aastat tagasi 3-4 kuud töötasin.
Vaatasin seda nime telefoniekraanil ja mõtlesin, mis Veiko? Miks mul mingi Veiko telefonimärkmikus üldse on.
Kui olin temaga ära rääkinud, tuli meelde, miks ma tüütute meeste numbreid telefonist ära ei kustuta - et ma teaksin telefoni vastu mitte võtta, muidugi!

Olen kohanud päris palju inimesi (kõik mehed!), kes usuvad, et abielu kui selline on alati õnnetu.
Seega tasub iga paari aasta pärast oma tuttavatele abielunaistele helistada, et uurida, kas nood äkki on parasjagu oma mehes nii pettunud ja soovivad kodust välja, nii et neil oleks šanss.

Ka olen rääkinud inimestega (kõik naised!), kes ei usu õnnelikkusesse, mis võib püsida päevast päeva. Nad usuvad, et õnnelikud inimesed lihtsalt valetavad või elavad illusioonide maailmas. Kui sa oled sellise inimese sõber, siis teeb ta kõik, et sulle ilmaelu musta poolt näidata, et sind "mõistusele tuua". Tegelikult on võimalik kõike läbi elada keskendudes heale, mis alati olemas on, ja see ei tähenda valetamist.

- Be happy! -
izismile.com


Arvan, et asjad on pigem vastupidi: õnnelikud inimesed ei valeta endale - hoopis valetamine on see, mis inimese ära kibestab ja õnnetuks teeb, kuigi algselt valetatakse ju selleks, et midagi võita. Näiteks muljet, lugupidamist, kadetsevaid pilke isegi...


izismile.com

Kui mitte nii väga karta teiste arvamusi ja hinnanguid, ei pea valetama.
Aga enne tuleb vist endapoolsest hukkamõistust loobuda.
Kuidas seda teha?
Eks selleni vist jõuab pisitasa, kellel isu on.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pole väga sisusse, aga lihtsalt huvitav kokkusattumus - meil oli väga pikka aega kotkapoja võimalike nimede hulgas favoriidiks Stefan (aga mitte Zweigi, vaid Holmi järgi - me siuksed spordihuvilised; Holm on või oli veel hiljuti selle rekordi omanik, kes on enda kasvust kõige rohkem üle hüpanud, ta on (eks-)kõrgushüppaja kohta väga lühike, aga maailma hüppajate edetabelis üks umbes viiest mehest, kes on ületanud 2.40). Kotkapoeg aga siiski Stefaniks ei saanud, kuna pärast tuli veel paar head mõtet. :-)

Skarabeus ütles ...

Zweig oli väga tark mees,nii tark,et kui olin ühte ja teist lugenud,läks arusaaminegi vahel raskeks.Väga hea valik.
Aimee & Jaguar---hea lesbiromaan sõjaajast.
Kui ma veel "noor,ilus ja pikka kasvu" olin,oli mul palju homoseksuaalseid tuttavaid,nüüd on järele jäänud üks paar,kellega suhtlen.Oi,nende (ja nendega)suhtlemisest võiksin mina küll romaani kirjutada !

karikate emand ütles ...

Tafkav,
nii tore kuulda! :(
Ja väga nutikas Sinust rääkida, kes oli teie eeskuju Stefan Holm, sest ma tõepoolest polnud temast midagi kuulnud :D - või kui olin, olin unustanud.


Skarabeus,
aga Sa kirjuta! Olen kindel, et see oleks intrigeeriv lugemismaterjal.
Siis ma tulen ja kommenteerin! :D

karikate emand ütles ...

Hihii, see esimene sulg mu eelmises kommentaaris peab küll teistpidi olema... et tuleks naeratus :), mitte mossitus :(.

Taibu ütles ...

Mina olen omad vitsad kõige heana nägemisena juba saanud. Juba aastaid vaatan maailma õrnalt ja läbi aru saada püüdva ja saava pilgu (välja arvatud üksikud masendushetked muidugi). Läinud just lahku suhtes, mis tegi haiget (igas mõttes), näen ma tagasi mõeldes ikkagi head ja pean halba nö mõistusega meenutama. Aga automaatselt ja hommikul esimese asjana mõeldes tuleb ikkagi esimesena pähe, et miks need ilusad asjad lõppema pidid. Ja nii ma piinlen.

T.

karikate emand ütles ...

Armas Taibu,
Sinu ülesanne on õppida oma keha ja hinge halva eest kaitsma, ja hea poole suunduda. Armastus on ilus ja hea asi, ja haiget tegeva suhte lõppemine on ka hea asi. Niisiis oled juba selle piinava eluseiga käigus teinud endale kaks heategu. Ma ei ütle, et nüüd oled tark küllalt, et halbu suhteid vältida. Ühestainsast kogemusest nii palju õppida suudavad väga vähesed. Targaks ja tugevaks saamine ei toimu nii kiiresti. Puudulikkuse ja imaoleku tunne viib meid paljudesse sekeldustesse ja nii see (elu) lihsalt käibki. Luba endal kurvastada ning ole enda vastu aus ja hell. Kuigi see pole Sulle võibolla ilmne, saad ikkagi kogu aeg targemaks ja õpid enda vastu parem olema.
Kalli!