Teisipäev, 18. märts 2014

Mees kui sein

Ehk duetid ooperist "Kuidas ma seinaga räägin", milles minul on kandev roll.


Nüüd on Mees ligi 1,5 kuud kodus olnud ja paljud asjad on paika loksunud.

Nagu olin juba ette kindel - oleme ju üle 15 aasta koos olnud - ei viitsi ta trenni teha.

Mina: "Kuule, sa peaksid ikka iga päev natuke trenni tegema!"
Tema: "No kuidas ma praegu teen? Ühe käega kätekõverdusi? Hakkan kindlasti tegema - siis, kui terveks saan."

Mina mõtlen:
Terveks?
Kas selliseks nagu enne?
Sa ei saa tõenäoliselt mitte kunagi päris endiseks.

Mina: "Aga haiglas tegid sa kogu aeg trenni - tee selliseid harjutusi!"

Mees muigab, nagu teaks midagi minust paremini...

Mina: "Oh hea küll, hea küll!"

Ja nii umbes kord nädalas.


Mõtlen: tema keha, tema otsustab. Mina olen väga rahul, et ta kodus juba kõigega ise hakkama saab. Õues võin teda kasvõi elu lõpuni saata - mulle on alati meeldinud koos temaga käia...


üks võimalik trenn: kirjuta pepuga õhku oma nimi
izismile.com

Aga ka käimisega on probleem.
Nimelt on ta leiutanud sellise hüpleva kõndimisviisi, mille puhul ta halvatud jalga eriti ei kasuta, vaid viskab seda terve jalaga kikivarvukile tõustes edasi. Samas põlvest kõverdada ja tõsta suudab ta halvatud jalga küll - lihtsalt see tundub talle ebakindlam. Julgem on kogu pinge panna tervele jalale ja halvatud jalale vaid korraks toetada.
Probleem aga on selles, et ta peaks harjutama sellist kõnnakut nagu ta lõpuks saavutada tahab.
Kui ta harjutab end osavalt lonkama, siis lonkama ta jääbki, sest aju ei õpigi jalga õigesti kasutama.

Aeg-ajalt võtan selle jutu jälle üles...

Mina: "Sa oled hakanud vaat niimoodi kõndima."
Demonstreerin. "Aga jalga tõsta sa ju suudad! Peaksid proovima õigesti kõndida."
Tema: "Kui ma ära paranen, küll ma siis kõnnin. Praegu on mul niimoodi lihtsam ja saan kiiremini edasi."
Mina: "Su jalg ON terve. Närvi juhtteed on terved. Need ajurakud, mis jala liikumist juhtisid, on surnud. Sa pead vanaviisi jalga liigutama, et aju teised rakud õpiksid ära, mida sa neilt ootad ja jalga õpiksid liigutama need rakud, mis enne muuga tegelesid. Kui me täna (-eile oli see kõnelus-) poodi läheme, siis kõnnime aeglasemalt, aga püüa ikka õigesti astuda."
Tema: "Ma vist ei tulegi täna poodi."
Mina: 0_0


Aga täna peame ikka raamatukokku minema! Hehe! :)
Ja homme linna, insuldiõe juurde.

ajukirurgia
-izismile.com-


Mehe käed on katki. Tal on nahk kätel juba ammust ajast kehv. Algul me mõtlesime, et see on sellest, et ta talvel märgade kätega vett tassib (abielu alguses elasime ilma veeta majas). Siis, et stressist. Nüüd oleme juba harjunud, et nii lihtsalt on.
Haiglas läksid ta käed hoopis hulluks - tekkisid sügavad lõhed, mille servad läksid lausa mustaks.

Ainus kreem, mis aitab, on Elizabeth Ardeni 8 Hour Creme, aga see on kallis - üks tuub maksab 32-34 eurot. Tegime ta käed kodus korda ja ma ütlesin, et nüüd tuleb käsi ikka igal õhtul tavalise (Neutrogena) kreemiga kreemitada - nii saame vältida päris lõhede teket. Käte tervis jääb parem ja on soodsam ka!
Tema eriti ei viitsi end kreemitada, nii et ma aeg ajalt küsin, kas kreemi õhtul ikka panid?
Tema: "Aga mu käed ei ole praegu katki."
Mina: "See on väga tore! Kui sa neid ilusasti igal õhtul kreemitad, siis vast ei lähegi!"

Ja nii umbes kord nädalas.
Mina küsin, kas ta kreemi pani, tema vastab, et AGA käed ei ole praegu katki, ja mina selgitan, et profülaktika mõttes on vaja kreemitada.

Viimasel ajal on nii, et mina küsin: "Kas sa kreemi ikka paned?"
Tema: "Aga mu käed ei ole praegu katki."
Mina teen etteheitvat nägu.
Tema: "Oh, hea küll, hea küll."


Algul kreemitasin teda ise, aga nüüd läheb ta ühe paiku magama, ja mina hullan siis juba ükssarvikutega unemaal, kui tema duši alt tuleb - enne dušši pole mõtet kreemitada.

Ja üldiselt ma ei tee sellest enda probleemi.

14 kommentaari:

helle ütles ...

Mu isa oli insuldihaige. Esimesl korral paranes peaaegu täitsa ära, jäi ainult vaevumärgatav kõnetakistus. Aga insuldil nagu infarktilgi on kalduvus korduda. Seda peab meele pidama ja iga korduv on raskem variant. Lõpus oli mu isa kõnetu ja parem külg halvatud. Õnneks mitte voodis. Trenni ta tegi ainult siis, kui minu vend tuli teda vaatama. Muidu viilis, nagu jaksas.
Kindlasti on teile räägitud, et muutused paranemise poole toimuvad umbes poole aasta jooksul pärast insulti. Isa elas insuldihaigena ligi 10 aastat, aga ta ei saanud enam kunagi tagasi selleks, kes ta oli - vaimukas, seltskondlik, erudeeritud inimene.
Õnneks on tänapäeval vist ravi ja taastusravi muutunud tõhusamaks.
Sunni ikka oma meest harjutusi tegema, pärast on hilja.

karikate emand ütles ...

Jah, nii see täpselt kõik ongi! Pärast poolt aastat ei ole enam suuremat paranemist oodata.

Huvitav, et just jälle tulin vannituba koristamast ja rääkisin sellest Mehega. Meenutasin, et see 'pool aastat', mille järel ta loodab terveks saada, on see aeg, mis talle trenniks antud on, mitte nii, et kannatab selle pool aastat ära ja saab siis imeväel terveks.

Ja seekord ta kuulas, kõndis minuga kaasa, harjutas hoolega. Midagi jõudis nagu (korraks?) kohale. :D

Ma siiski ei suuda sundida - last ega meest ega kedagi... Mulle meeldib ütlus, et kui sul on kellelegi midagi väga tähtsat öelda, aga pead teda selleks hõlmast kinni hoidma, siis - jäta ütlemata. Las läheb maailm hukka. Eks see on mingi loomusund.

Mina ütlen talle hoopis, et minu poolest võid sa niimoodi kõndides hüplema jäädagi, aga tahan, et sa teadvustaksid endale oma valikud.

Õnneks vaimset trenni teeb ta hoolega, st püüab elada vanaviisi - loeb, toimetab, tõlgib, püüab oma kirja-töö-asju teha ja saadab juba ära ka. Eks näis...

ematehnik ütles ...

käte kreemitamisest: tuleb õhtul käed kreemiga kokku määrida, ikka paksult kohe, ja siis õhukesed puuvillased kindad (tööriistapoes müüakse) ööseks kätte panna, siis on hommikuks kreem naha sisse imendunud.

Mari ütles ...

Aga äkki tehke päeva plaan. Äkki mitte küsida mehelt, kas teed harjutusi, vaid küsida, mis kell teed harjutusi. Kirjutad kogu päevaplaani üles ja seal on ka koht harjutustel, äkki ta ise valib ka omale vajalikud harjutused nende hulgast, mida sa talle ette annad valida. Äkki ta ise usub siis, et see on tema soov:))

Eve Piibeleht ütles ...

Kätelõhede vastu on mind suurepäraselt aidanud Helasani jalakreem rohelises tuubis, müüakse apteegis

karikate emand ütles ...

Ematehnik,
Jaa, see kinnaste-teema on meil algusest peale iga paari aasta tagant korra üles kerkinud - ei ole ta seni nõusse jäänud :D
Tunneb end (läbi unegi) ahistatuna, oma sõnul.



Mari,
oi, meil on siin tõeline naine :D
Ehtne kael, mis pead pöörab! :)

Mees pole laps ja mina teda sellena kohtlema ei hakka ka.
Ma lihtsalt ei oska ega taha kasutada mingeid naiselikke kavalusi... Usun, et muidu me nagunii poleks koos... Mõlemad soovisime otsekohest ja avalat partnerit.



Thela,
huvitav - seda Helosani kreemi soovitatakse kätelõhede vastu igalt poolt: arstid, apteekrid, inimesed internetifoorumites. Aga meid ei aita - üldse mitte paremini kui suvaline Puhta Looduse kreem. Meil on praegugi Helosani kodus - järjekordsest luhtunud katsetusest Mehe peal -, kuid küüd kasutan seda ise. Kolm nädalat Helosani ja mitte ei saa aru, kas mõjub või ei mõju. Üksainuke öö Elizabeth Ardeni 8 Hr Creme'i ja juba on näha, et lõhed sulguvad - 4 ööd ja kõik lõhed on kinni.
Aga mõlema kreemi juurde oleks kindlasti ööseks kindaid vaja :D
Kumbki ei imendu kiiresti.

Ja oota, roheline jalakreem... hmmm... :) Võibolla peaks selle ka ära proovima, meie ostame ikka sinist kätekat! :)

soodoma ja gomorra ütles ...

...et kui sul on kellelegi midagi väga tähtsat öelda, aga pead teda selleks hõlmast kinni hoidma, siis - jäta ütlemata...

Ma olen sellest mõttest ja lausest vaimustuses. juba teist päeva muide.
Kümnesse. või tegelikult kümnest jääb ka väheks.

Skarabeus ütles ...

Huvitav,kas hanerasv aitaks lõhede vastu,kuigi ma ei tea,kust seda saaks.Mingid kodutegijad on muidugi olemas.
No ikka raske elu teil seal tegelikult,pani kohe ikka mõtlema.Minu isa insultide vahe oli 10 aastat,ta ei pingutanud millegagi,ei olnud suitsetaja ega joonud,aga näe---tuli siiski taas.Usun geneetikasse nii kurb kui see ka pole.

karikate emand ütles ...

SK,
ennäe! - veel üks vastutustundetu vumps! :D



Skarabeus,
hmmjaa... Ehk oli Su isal ikka ravimata kõrgvererõhutõbi? Mees mu siin varem ka rohtudest keeldus, kuna leidis, et mingit vahet ei ole. Nüüd arstid selgitasid, et vererõhku alandavate rohtude mõju polegi tunda, vahet ei tunnegi, aga insuldi võivad ikka ära hoida.

Mari ütles ...

Olen "kael" ainult teoorias, praktiliselt pole seda kaelaks olemist proovinudki, sest pooldan samuti alati otse rääkimist, aga samas pole mul nii murettekitavat juhtumit olnud, kus kellegi elu ja tervis s6ltub sellest mida tehakse nii lühikese aja jooksul. See mind fantaseerima panigi. M6tlesin, kuidas see teoorias töötada v6iks:)
Ma ei tea ka, et kui ma ise oleksin sellises rollis nagu su mees, kas ma alateadlikult ootaks, et keegi mind midagi tegema paneks, mida ma teha ei viitsi v6i ma naudiksingi seda, et ma saan oma tahtmise. üksk6ik, kas see siis pikemas perspektiivis mulle hea on v6i mitte.
Igal juhul ma vabandan, kui see kuidagi tundus üleskutsena pettusega tegeleda, ma sel hetkel muretsedes sellele v6imalikule aspektile ei m6elnudki.

karikate emand ütles ...

Mari
Heh-heh - ei see ei tundunud kuidagi üleskutse pettusele :D

Lihtsalt Mees on juhtumisi alati olnud suur omaenda otsustamisvabaduse eest võitleja ja muutub vaikivaks kujuks, kui talle mis iganes asjas peale käia.
Ja ma ise ka mõtlen, et - kas mul on õigus nõuda, et ta teeks midagi ebameeldivat, et pikendada oma (kurba ja rasket :D) elu, selle asemel, et muretult ja hoolimatult oma vähesed päevad enda äranegemise kohaselt mööda saata...

Minna ütles ...

kui otse euroopast tellida, siis võib ühe potsiku saada 10.11 euroga.
eks postikulu tuleks juurde, aga kindlatsi tuleb odava,
fb-s on vahendajaid. ise ootan parasjagu lõhna.

https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0Ash9zTpi3pyRdG5sTnozSGVqY01tTXBuNUR0VklVRkE&usp=sharing#gid=0

Skarabeus ütles ...

Mnjah,minu papsil oli tõesti kõrgvererõhutõbi,unustasin selle lausa ära! Ja mul endalgi tabletid surmani peal selles asjas.Ja ka pojal on see tõbi,tema aga ütleb,et temal ükskõik,millal minek,et minge oma raviga puu taha...

karikate emand ütles ...

Skarabeus,
Sinu poja suhtumist lugedes tabas mind ootamatu sarkasmihoog - nimelt ma ütlesin endamisi mõrult: "Tema naine kindlasti rõõmustab!"
Nimelt - Mehel oli sama suhtumine.



Minna,
pelgan selliseid kummalisi ühisüritusi ja internetitellimisi üldse. Jumal teab, mis segu sealt saab... :D