Esmaspäev, 3. märts 2014

Keelel ja meelel

Eelmise neljapäeva hommikul ärkasin meeletu magusaisuga.
Viimasel ajal pole mul olnud selliseid pimedaks tegevaid isusid, mille puhul saad kohe aru, et enne midagi muud tehtud ei saa, kui see isu pole rahuldatud. Aga nüüd panin esimese asjana muffinid ahju, pesin hambad, panin riidesse, kammisin juuksed, tegin näo pähe. Siis võtsin muffinid ahjust ja viisin rõdule jahtuma - ise läksin poodi vahukoort tooma. Tagasi kodus tegin kohvi, mikserdasin vahukoore, tõin rõdult muffinid, pätsisin 3 tükki koorega kokku ja sõin sealsamas püstijalu ära, silmad nagu hüpnotiseeritul.

weheartit.com


No VT oli väga rõõmus, kui tuli koolist ja lõunasöögiks olid šokolaadimuffinid vahukoorega :D

Ma ei mõelnudki, kust mul see kohutav magusaisu, kuni läksin õhtul duši alla ja astusin enne seda kaalule, mis näitas 41,2. Whaaat?
Siis sain küll aru, millest selline pime suhkrunälg.
Ja siiamaani on hirmus isu kohupiimasaiakeste ja moosisaiade ja muu sellise kraami järele.
Viimased uurimused ju näitavad, et põhiliseks keharasvade allikaks on ikkagi suhkrud, mitte rasvad toidus.
(Ja et trenn, nii igati kasulik, kui see meie keha üldisele tervisele ka on, kaalu märkimisväärselt alla ei tõmba. Aga kuna ma ei teadnud, et tahan neid artikleid linkida, siis linke ma salvestanud pole; ka pole meeles, kust ja mis keeles lugesin - seda mäletan, et hiljuti.)

Õnneks on tulemas mu sünnipäev :), yay! :)

weheartit.com


Kui sain päev enne jõule teada, et Mees on haiglas, siis mu esimene mõte oli, et niih - nüüd see siis juhtuski! Ja teine mõte oli, et - pean jõulud ja aastavahetuse 22 euroga maha pidama - sest just nii palju oli Mehe kaardil raha -, ja hüvasti sünnipäevatordid igavesest ajast igavesti, aamen. (Õnneks selgus, et Mehel oli ülikonnataskus 103 eurot.)

Kui nüüd veebruari lõpus mulle lugejate lahkuse kaudu 'taevast armu' ilmutati :D, siis oli mu esimesi mõtteid jällegi, et - nüüd saab sünnipäeval torti osta :D
Tol hetkel mul veel magusakriisi polnud, aga VT'le on sünnipäevade tähistamine tordiga ikka tähtis.
Ja praegu ma mõtlen, et pean ostma kaks torti, sest nii nagu mina ja VT praegu magusat sööme, pistame me ühe tordi hommikusöögiks kinni ja Mehele jääks vaid karbi lakkumine.

weheartit.com


Ka plaanin teha makrasalatit, kus on sees ka terve kurk ja purk magusat maisi :)
See on söök, millest olen alati äärmiselt sisse võetud olnud - ja kui potitäie valmis teen, käin iga ühe-kahe tunni tagant võtmas, kuni see on otsas - ehk, nii kui midagi jälle sisse mahub, olen ma kausiga köögis endale roobitsemas :D

Ma arvan, et saan siis oma kaalu tõstma hakata. Seekord olen tõesti ise süüdi, kuna pole vaevunud sööma kella järgi, kui kõht veel sugugi tühi pole. Stressirohkematel aegadel aga isu eriti pole ja nii ma olen söönud heal juhul kaks korralikku sööki päevas. Pärast sünnipäeva pean enda suhtes nõudlikumaks hakkama ja sööma siis, kui toit on valmis, mitte nii, et enne poti külmkappi panemist võtan mõne jaheda ampsu ja joon pool tassi piima peale. Pean kaalu saama vähemalt 43,5 kilo peale, ideaalne oleks 45. Vahed tunduvad väikesed, aga enesetunde järgi on nii ikkagi parem.

weheartit.com


Ja stressirohked ajad hakkavad ka justkui seljataha jääma. Enam ei ole väga palju asja-ajamisi ees, mis mind pead murdma panevad. Ka on uni paremaks läinud.

Ka Mees paraneb vaata et iga päevaga. Kodus teeb ta juba kõike ise ja üksi, isegi vanni ja vannist välja ronib ise. Ka peseb ta ise kõik nõud :) - halvatud käega hoiab kinni ja teise käega tõstab ja peseb. Ta proovis isegi tolmuimejaga tolmu tõmmata, aga kuna arusaam paremast kehapoolest (et see on ka olemas ja võtab ruumi) on ikkagi kehvake, siis ta müksis paar asja ümber ja pages siis kurvalt oma tuppa :D
Ma tahan sellega öelda, et asjad edenevad kiiresti :)
Ta püüab isegi oma kirjatöid teha, ühe vasaku käe näpuga tippides. Ma olen palunud, et ta neid ära ei saadaks, või laseks vähemalt mul üle vaadata... , aga kui ta palub mul endale midagi ära tõlkida, siis teen seda, nagu vanasti. Tal on alati lühikesed tekstid.
Ka lahendame ristsõnu ja on selge, et sõnad tulevad kiiresti tagasi. Alguses ta teadis mingeid mägesid, jõgesid ja pealinnu, mida mina küll ei teadnud, aga ei mäletanud lihtsaid sõnu nagu 'aabits' ja 'kemps'. Raskete sõnade puhul oli ta enesekindel, aga kui ma midagi elementaarset ette ütlesin (esimene lugemisõpik on... 'aabits' - eksju!?), siis kehitas õlgu ja naeratas häbelikult ja salapäraselt. Nüüd ta teeb ristsõnu vaat et nagu vanasti! Mina ainult panen kirja, sest käekiri on tal veel loetamatu, aga tal polnudki nagunii kombeks käsitsi kirjutada.

weheartit.com


---

A veel toiduga seoses meenus mulle üks naljakas kild.

Kord pidi VT kauemaks kooli jääma ja ma ostsin talle kaasa kaks pirukat.
Need olid krõbedad ja ahvatlevad, nii et isukate silmadega klassiõde küsis, mis pirukatega on tegu.

VT andis talle killukese ja tahtis öelda, et need on Kivilinna poest ostetud suitsukanapirukad, kuid seda lühendada püüdes tuli välja: "Kanalinna kivipirukad!"
:D

---

Kõik pildid on pärit saidilt weheartit.com

2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

No äraütlemata vaprad olete te kõik seal!Kõik läheb hästi!
Milline rõõm naisest,keda huvitab köögitoimkond ja seal pusserdamine.Oh kuidas ma küll tahaksin midagi osata,aga kõik käib mul läbi tangis hammaste,vastutahtsi.Eilegi pusserdasin rabarbarikoogi valmis,sest uus hooaeg varsti käes ju,vaja sügavkülm tühjaks korraldada.Kook ootas ahju ajamist,kui küsisin veel lapselt,et vaata,kas on kõik mis vaja? On-on.Õhtul näen---külmikus spetsiaalselt ostetud magus kohupiim koogitegemise ootel!Pergel.Nagu alati.

karikate emand ütles ...

:)
Tead!... - mul on endal ka hea tunne! :)

PS, mul on paar korda juhtunud, et hakkan mingit sööki tegema nimelt sellepärast, et mingi asi tuleb ära tarvitada - ja siis unustan just selle asja söögile lisada!