Neljapäev, 6. märts 2014

Aga... kingitused?

Ma arvan, et ühe kingituse võisin endale ikka lubada :)
Usun, et enamik teist nõustub sellega...

Olen ammusest ajast endale ise kingid ostnud, sest mina tean ju kõige paremini, mis mulle meeldib :D, nii et selles osas käesolev aasta ei erinenud varasematest.

Nii et eile, kui Prismast torte tooma läksin, ostsin ka VT'le koerafotoga kummikud ja endale kingituseks mahuka õlakoti.



Sellist suuremat kotti tahtsin juba mõnda aega. Mu eelmine, pruun, hakkas 'nahka ajama' ja nüüd käisin tillemaga, aga ei harjunud ära. Mulle meeldib, kui kotti saab vaevata mahutada salli, kampsuni, raamatu ja veepudeli.

VT, va lohe, ei viitsinud minuga poodi tulla, nii et ühel päeval pildistasin seal kõiki kenamaid naistekummikuid, ja kui ta oli need koerapildiga välja valinud, pidin ostes enda jala järgi proovima!
Aga tundub, et läks õnneks. Tema jalg on silma järgi numbri võrra minu omast pisem. Jalatsid, mis mulle jalga lähevad, aga tunduvad liiga väikesed, on talle just parajad - nagu ka need kummikud.

Püüdsin kõiki kodinaid ühe korraga pildile saada, aga raske oli - kui pea mahtus ära, jäid kummikud välja. Kui tõstsin kummiku (koos jalaga) kõrva äärde, jäi kott kuidagi selja taha.



Kui viisin fotoaparaadi kaugemale, siis ei jõudnud tagasi tulles veel asendit võtta...



... või panin pildistamise hetkel silmad kinni :D






Vaat, selle pildi järel tüdinesin kräuhti ära.

Hommikul, varem, sain postkastist kaardi ja sellest ka pilt
(siis ma olin veel natuke häbelikum).



Ahsoo, mis kleiti puutub, siis kindlasti pole see Versace :D - nagu talle peale on kirjutatud. Mina sain selle õelt, kes sai selle sõbrannalt, kes ostis selle kaltsukast. See on üks minu igapäevastest kodukleitidest. Ma materjalidest midagi ei tea, 
aga pakun, et see on mingi paksem ja suht odav trikotaaž. 
Et... ärge arvake, et see on minu nägemus pidulikest riietest :D, kleit on vana ja kusagil selle blogi piltidel arvatavasti ka olnud juba...

Kommentaare ei ole: