Esmaspäev, 4. juuli 2016

DIANNE ROBBINS "Telos. Originaal. Esimesed sõnumid maa-alusest linnast"



Raske oli lugeda kaht raamatut järjest sellest pidevast peost ja pillerkaarist maakoore all :D, iga lühike peatükk algas nii, et "istun siin keset õitsvat aeda, hingan sisse taimede joovastavat aroomi, mul pole kuskile kiiret ja ma tunnen tohutut rahu ja armastust". See sobiks hästi juhitud (juhendatud?) lõõgastusseisundi sissejuhatuseks, aga iga pooleteise lehekülje järel seda uuesti lugeda läks paljuks. Samuti kordused - nii kahe raamatu lõikes kui mõlema raamatu sees. Väga raske on tähelepanu alal hoida, kui kolme lehekülje korduste kohta on kolm rida midagi uut.

Mõlema raamatu autorid kanaldavad samu lemuurlastest seltsimehi ja nagu ma ütlesin, on suur osa infost sama (nt et Lemuuria kadus 12 000 aastat tagasi ja Californias, Shasta mäe sisemusse ehitatud Telosesse jõuti ümber asustada 25 000 lemuurlast, et ülempreester on Adama), kuid on ka erinevusi. Näiteks siin on Adama oma praeguses kehas elanud 600 aastat. Tuhandete aastate vanuseks teeb teda see, et ta mäletab oma eelmistes eludes kogutud teadmisi ja taaskehastub teadlikult. Ka ütles Adama Diannele, et ka nemad elavad kolmandas dimensioonis - nagu meiegi (teisal ta küll räägib, et ka nende keha on kolmedimensiooniline - võib-olla need on siin samastatud). Ja selles raamatus võtavad sõna ka maa sisemuse elanikud, kes üldiselt inimrassi vastu Telosest tunduvalt vähem huvi tunnevad.



Ümberkehastumiste vältel säilinud teadmiste tõttu on maakoorealustel elanikel välja arenenud oskused, mida meiegi põhimõtteliselt vallata suudaksime, näiteks telepaatia ja astraalrännakud. Adama ütleb, et nad ei erine meist väga muus kui kogemuste poolest - nende võimed oleksid ka meil, kui me poleks vanuselt lapsukesed nende kõrval, ja kasvanud samasuguste vähe elanud kasvatajate käe all.

Maa peale elama ei saanud nad jääda, kuna sõdade tõttu Atlantise elanikega oli "taevavõlv hävinud". Elu maa peal oli liiga karm. Pealegi saabusid kosmosest siia mitmed teised rassid, kes maad laastasid ja inimestega geenmutatsioone sooritasid. Nad asusid elama Maa õõnsasse sisemusse ja lemuurlased hoidsid neist eemale, oma linna, soovides säilitada oma kultuuri ja kaitsta seda võõraste halbade mõjude eest. Nad ei tundnud end piisavalt tugevatena sissetungijatele vastu astumiseks ja hoidsid varju, kuna soovisid alles hoida tollased teadmised ja Valguse. Et ise alles jääda ja areneda, pidid nad inimkonna oma hooleks jätma, kuid nad teadsid alati, et võimaluse avanedes ühinevad nad meiega taas ja ootavad seda võimalust väga.



Meid, inimesi loodi ja toodi maale kunagi orjadena, et me teisi rasse varustaks. Nii et vähe sellest, et vaaraot ja kuningaid tuli nuumata - meie esiisad rabasid veel ka tulnukate heaks :p Õnneks on kõik pahad meie galaktikaosast igaveseks pagendatud.

See, et Telose elanikud ei luba meid enda juurde, kuna energiad mõjutavad üksteist ja inimeste praegune energia tõmbaks nende linna energiat madalamale ja nad käiksid meie tõttu vaimselt alla, on huvitav lugeda seetõttu, et 'valguseõpetajad' küll õhutavad inimesi suhtlema nendega, kes neid kõige rohkem vihastavad. Kui isegi 'leemurid' pole nii tugevad, et keskmist inimest välja kannatada, siis kuidas meie peaksime kahju saamata oma elu kibedaks teinud maniakkidega suhtlema?
Samas, kui need valgusejuttu levitavad tädid-onud üldse vastu ei räägiks üksteisele, oleks päris kõhe :D
Anyway, isegi sellisest raamatust on tore oma sisetundele kinnitust saada :D
Kui sa ikka juba ise tunned, et kellegagi suhtlemine kahjustab sind, kisub sind alla, siis ära parem hakka, ükskõik, mida valgusekuulutajad lubavad!

Mitmes kohas on juttu vaalaliste tarkusest. Et lemuurlased kohtuvad une ajal meie 'valgustöötajatega' ja nõupidamisi meie planeedi saatuse ja staatuse üle peetakse ka vaalalistega. Nemad annavad samuti oma panuse maa teadlikkuse tõusus, saates "armastust ja valgust teie linnadele ja maade kallastele".

*

On ka kummalisemat juttu kui vaalaliste tarkusejutt. Näiteks see: "/.../ kõrrelised ja juurviljad lubavad meil heameelega kasutada end toiduks - tingimusel, et me jätame taimed endid puutumata ja sööme ainult nende vilju, et nad võiksid aastast aastasse end taastoota." Hea küll, võibolla on võimalik kujutleda teravilja, mis külvi ei vaja. Aga süüa juurvilja, jättes taime kasvama - seda ma ette ei kujuta. Mulle tundub, et autor kuulub nende Meerikamaa laste hulka, kellel pole aimugi, kuidas peet või porgand kasvab ja mida taimele tähendab tema juur.

*



Selle raamatu lemuurlased ei arva, et inimesed ise praegu nii kiiresti arenevad, et mõne aasta pärast oma jumaliku teadvusega üheks sulanduda, vaid meile tuleb abi väljastpoolt. "Varsti laskub suur energialaine Maa peale ning tõstab kõik elusvormid tunduvalt kõrgemale teadvusetasandile."
Phew! :D Ma eelmist raamatut lugedes mõtlesin kogu aeg, et kaks tuhat aastat on Kristuse venna-armastust levitatud ja Buddha alustas pool sajandit varemgi, ja inimesed pole nii tohutult palju edasi liikunud, ning nüüd järsku peaks mõneteise aastaga suur osa oma jumaliku olemuse tunnistamiseni jõudma? Ei näe seda nagu... Aga no kui laine tuleb, siis ikka-ikka :D

Ja üldse - arenemine olevat ainus võimalus ellu jääda, kuna me peame oma vibratsioone tõstma, muidu sureme kolmandasse dimensiooni kuuluvatesse epideemiatesse ja haigustesse. Ainus võimalus on saada nii vaimseks, et kolmanda dimensiooni hädad meid ei puuduta :)

*
Meie füüsikute, astrofüüsikute ja geoloogide leidudest lähevad nende teadmised kauge kaarega mööda (mitte arengulises mõttes, aga suuna mõttes mööda):

Kõik planeedid on seest õõnsad ning asustatud selle või teise vibratsiooniga elusolenditega. Päike on samuti õõnes ja ta on külm, mitte kuum. Meie Maa on õõnes ja varjab endas Sisemist Keskset Päikest. "Virmalised", mida me mõnikord taevas näeme, on tegelikult selle päikese kiirte kuma.
Määravat, juhtivat linna Seesmaas nimetatakse Shamballaks ja sinna võib siseneda Maa põhja- ja lõunapoolustel asuvate avauste kaudu.
Maakoores on enam kui 120 asundust. Need Valguselinnad ei asu kuigi sügaval Maa pealispinnast. Kõiki neid linnu koos nimetatakse Agharta Võrgustikuks. SEESMAA asukad on kõrgelt arenenud olevused, kes elavad õõnsa Maa sisemisel pinnal. Enamus neist on ülestõusnud hinged, kes otsustasid jätkata oma evolutsiooni säärastes nurgakestes Maa sisemuses, sest leidsid sealt ideaalsed tingimused.
*

Teadke, et kõikidel teie päikesesüsteemi planeetidel elavad elusolendid. Need on teie vennad ja õed, kes elavad hoopis kõrgemates dimensioonides kui teie, ja nende elektronid vibreerivad hoopis suuremal kiirusel. Ka teie elektronid koguvad varsti kiirust juurde ja hakkavad pöörlema nii suurel kiirusel, et te satute Valguse viiendasse dimensiooni, kus kõik me ootame teid. 


Mõned mõtted on suud lahti jätvalt lihtsustatud. Näiteks väidetakse siin, et tänu taimetoidule ja usule Surematusesse võivad nad elada nii kaua kui soovivad. Oh aeg! Maailmas on juba ammust aega pühendunud taimetoitlasi, kes kõhklematult usuvad oma hinge surematusesse, kuid kõik nad on elanud üsna mõistliku vanuseni.

Raamatu lõpuotsas selgus, et muutus on kindel ja sünnib "varem, kui me mõtleme". Teloses on meie vastuvõtuks toad juba valmis seatud. Jee! :)



Muidugi on kogu maasiseste asukate elu nii asises kui mentaalses mõttes ihaldusväärne, kaunis, ülev ja mis kõik veel. Mulle hirmsasti meeldiks see raamat, kui see oleks ilukirjandus. Natuke süžeed ja - vahva oleks koos nende olenditega Maa sisemuses peituvas paradiisis seigelda :)

Mulle valmistab natuke meelehärmi, et leidub inimesi, kes niimoodi minusugustele 'valgustumishuvilistele' lollukestele lootust annavad :D, aga küllap nad ei saa teisiti ja äkki neil on õigus - äkki see teeb maailma suti ilusamaks?
Lihtsalt ... tundub selline tuhandeid aastaid kestnud paradiisiga ahvatlemine ja põrguga hirmutamine, veidi uudsemas kuues.



Kunagi nägin pilti maa-mudelist, kus majad ehitati maa sisse. Maa pinnal olid põllud ja lõputud pargid, kust tõusid konditsioneeri-avad. Maa peal inimesed nautisid loodust, maa all elati, koridoride kaudu liigeldi. Sellisel juhul võivad maa-aluse maja "aknad" olla kasvõi seinasuurused panoraam-maalid kõige kaunimate vaadetega, mida võib kujutleda, väikesed lambid taha, mis imiteerivad ööpäevarütmi, ja kõigil inimestel on seal maa all 'miljonivaade', mida vaadates võib tunde surnuks lüüa... või mediteerida, kuidas keegi :). Ja metsad jäävad alles!

Vaat, see on täitsa tehtav mu arust, ja oleks nii tore :)

Või noh, ega mul Sise-Maale neljameetriste arenenud rasside juurde kolimise vastu ka midagi pole, eriti veel, kui neil seal aastaringselt 20-26 kraadi sooja on. Siin ka soovitatakse, et kolige aga sisemaale ja laske maapealsel loodusel taastada oma ürgne hiilgus. Kõlab kenasti! :)

Kommentaare ei ole: