See on krišnaiitide raamat.Krišnaiidid on minu arusaamist mööda need hinduistid, kes peavad Krišnat tema kõigis ilmingutes kõige tähtsamaks jumalaks, kes on loonud kõik universumid ja kellele kuulub iga olemasolev aatom ja kvant :p
Tegelikult, see mõte on mulle juhtumisi sümpaatne, et kõik siin maailmas kuulub millelegi suuremale (oh, minu poolest siis kasvõi Krišnale) ja see on ainult illusioon, et me omame midagi mingil ajaperioodil...
Aga üldiselt oli see kentsakas raamat, kuidagi lapselik, nagu "Vahitorn". Kui budism on väga filosoofiline ja loogiline, kus äärmiselt oluliseks peetakse mõistmist, siis krišnaiitluse puhul on oluline 'Krišna jalge ette heitmine', tema õpetuste kuulamine ja teenimine kõiges, mida me teeme ja sööme ja peseme jne...
(Tegelikult meeldib mulle ka mõte iga oma tegevuse sakramendiks tegemisest, nii et... :D... miks seda raamatut nii raske lugeda oli? :D)
Krišna õpetussõnu saab lugeda näiteks raamatust "Bhagavad-gita", kuid selle iidse teksti tõlgendamine on muidugi omaette teadus. Siin raamatus rõhutatakse pidevalt, kui oluline on see jutt ilma analüüsimata ja kahtlemata omaks võtta, sest see on jumala sõna ju. Mis sa loll ikka 'kahtlustad' sealjuures.
Ootamatult palju juttu oli teistel planeetidel elamisest, sh antimateriaalsetest planeetidest ja antimateriaalsetest eluvormidest. Et seal on elu ikka üüratult pikem - üks päev on näiteks 8000 meie aastat. Ja tubli joogi saab krišna-teadvusega ühinedes (kui see nüüd mulle õigesti meelde jäi) neid teisi planeete külastada. Kuid tark mees ei peaks ihaldama ümbersündi ühel neist planeetidest, sest kes sünnib, see sureb, ja ka neil planeetidel jääb olend ükskord vanaks, kannatab ja sureb. Samas tõdeb autor, et igavese elu soovimine on inimese jaoks loomulik, kuna oma surematu hinge poolest me olemegi igavesed. Ja ta rõhutab mitmel pool, et meil pole vaja igatseda pikka elu pooljumalana mõnel paradiisisarnasel planeedil, vaid ümbersündide lõppemist.
Ma olen ikka uudishimutsenud, et kui ma tuleks eluga välja mingist tõeliselt riskantsest olukorrast või haigusest - kas mul siis lõpuks tekiks see '(pika) elu tahe', mille mõttetusest nii hommiku- kui ka õhtumaised filosoofid laialdaselt räägivad? Mul pole seda justkui kunagi olnud. Ei mina taha igavesti või kaua või teisel planeedil edasi elada, uhh! Mulle väga meeldiks olematuks muutuda, ja kui paljud inimesed soovivad endast maailma midagi maha jätta, siis mina unistan võimalusest, et ma haihtun ilma et keegi mind mäletaks..., ... aga kuhu ma nüüd jäingi... :p ah jaa, et kui väga ma siin kaela ka ei sirutaks - nirvaana nagu ei paista veel. Tuleb õppida ka olematust mitte ihaldama. Vaat, see on alles pähkel. Mõista, et elu on kannatus (nagu ütleb esimene budismi üllastest põhitõdedest) ja siiski rahulikult elamisega leppida!
Peris põnev oli aga lugeda, mida ja kuidas krishnaiidid söövad. Et toitu valmistamise ajal ei maitsta, kuna see on ju Krishnale ja tema peab saama esimesena maitsta. Valminud toidust asetatakse osa altarile ning pakutakse seda palvete saatel Krishnale. 10-15 minuti pärast on Krishna sealt võtnud mis tahtis, ning inimesed võivad sööma hakata. Krishnast altarile üle jäänud :) söök jagatakse kõigi sööjate toiduportsu juurde, sest sellel on veel eriti hea energia.
Et toidul oleks hea energia, tuleb seda teha heade mõtetega, puhtalt ja puhastest toiduainetest. Ei tohi süüa liha, kala ega muna. Ei tohi ju süüa neid asju, mida sa jumalale ei pakuks! Ja roiskuvat kanaloodet (muna!) ei paku ju. (Proosit, head munajoomist nüüd, armsad lugejad! :D)
Süüa võib suhkrut, teravilja, juurvilja, puuvilja, pähkleid ja piimaprodukte.
Tegelikult oli kudiagi armas lugeda seda krishnaiitide raamatukest... kuid ma tean, et mind teeks väga nõutuks, kuidas suhelda inimestega, kelle religioosne praktika on sisuliselt kellegi lakkamatu ülistamine ja imetlemine... ilmselt see on minu jaoks liiga vähe intellektuaalne ja näib kuidagi lapselik. Bhakti-jooga vist pole minu tee, praegu küll mitte.
Aga siiski on mul kahju, et paljudele inimestele jääb kaugeks üks pisuke tõde, mida mina tunnetama olen hakanud: kui tavaliselt arvatakse, et 'usklikud' jätavad end paljust heast ilma (alkohol, seks, liha ja kunstielamused nt), siis tegelikult - on tõesti olemas kirkamaid naudinguid, mis sel moel vastu saadakse. Aga ega seda ei saa uskuda enne, kui pole ise kogenud...
Pean siiski tunnistama, et kippusin unelema või lausa tukkuma jääma seda raamatut lugedes :D
4 kommentaari:
Olen krishnaiitide valmistatud toitu söönud, tõesti väga maitsev ja toitev ja täiuslik maitseelamus.
Tore-tore, good for you! - sõna otseses mõttes... :)
Hm, see paneb mind mõtlema, et äkki võiks järgmine kord raamatuid müüva krishnaiidiga kohtudes kokaraamatut küsida :D Kui seda piisavalt palju juhtub, siis ehk hakatakse neidki levitama. See oleks kõigile hea...
Tean üht krišnaiiti.HÄVITAS ÄRA KÕIK ALBUMID.tÜTRED PÄÄSTSID ,MIS PÄÄSTA ANDIS JA LÖÖVAD MUUS OSAS MALBELT KÄEGA: LAS TOIMETAB.kODUS ON ALTAR,PEA AJAS KIILAKS (NAINE) Ei,minule veidrused ei sobi.Olen see harju keskmine,et ---kuskil jah miskit on,aga...
Osho ütleb ka, et ei maksa minevikul ennast määratleda lasta. Parem on iga hetk end uuesti puhtana luua või võtta. Mulle ka meeldib oma asju kogu aeg vähendada, aga ma ei viskaks kunagi ära asju, mida keegi teine võiks endale tahta.
Postita kommentaar