teisipäev, 15. november 2011

Pisut pildistamisest

Nende piltide tegemisel oli valgus, kaadri suurus (ma mõtlen: mis pildile mahtus), meik ja kõik sama, vahetati ainult fotoaparaadi läätse.
Päris suur erinevus ikka - pole ime, et inimesed end fotodel ära ei tunne.





Vaadake vaid kulmude ja nina erinevust! Ja mõelda, et valgus on ka puha sama...






Mulle tundub, et mu fotokal on ka üpris 'kitsas' (ma ei tunne sõnavara - ei tea, kas nii öeldakse) lääts, aga kes teab, olen kõik paberid juba ammu ära visanud.

Huvitav-huvitav, miks küll nii erinevaid läätsesid üldse tehakse?
Ja kas nendel fotokatel, millel läätsesid vahetada ei saa, on alati keskmise 'laiusega' läätsed?

Noh, õnneks enamiku asjadest saab suvalise aparaadiga piisavalt äratuntavalt jäädvustada. Aga värve on küll raske korda saada, ja mõned inimesed tulevad ikka ka hoopis teistsugused kui silmale paistavad. Aga mõne inimese ilu on tema hingestatud olekus ja seda on vähemalt võhikul võimatu pildile saada. Üks mu pinginaaber oli just oma elusas olekus nii köitev ja kaunis, aga fotodel kuidagi sünge ja rohmakas...


Fotoaparaat võiks ikka olla lihtne nagu peegel :)

Pildid ühest Daily Maili artiklist.

5 kommentaari:

yrt ütles ...

"Lens" tähendab seal artiklis pigem objektiivi mitte läätse, vähemalt eesti keeles niimoodi öeldakse:) Erinevate objektiividega saab erineva tulemuse ja kui sul on näiteks mõni zuumitava objektiiviga fotokas, võid ise proovida igast trikke teha sellega ja tulemusi võrrelda (lähedalt ja kaugelt). Kõiksugu lainurgad nagu seal pildil see 24mm venitavadki näo ettepoole suureks ja pikemad torud teevad delikaatsema pildi (seal kõrval pilt 230mm objektiiviga). Kalasilmaga ei taha vist keegi pildistatud saada:)

Oudekki ütles ...

Objektiiv jah ning kõnekeeles üteldakse "pikkus" tavaliselt. Ja erinevad objektiivid on erinevate eesmärkide jaoks üldiselt - ning kõige rohkem "nagu peegel" on vast 50mm.

Aga teisest küljest, objektiivi taga on alati fotograaf ja tema valik, seega ei saa nagunii olla "nagu peegel", seega on eri objektiivid kasulikud, et fotograaf saaks just seda oma ideed rõhutada.

Aga kalasilmaga saab väga lahedaid portreepilte teha, kui püüda. Ühe panen peagi blogisse, siis tulen siia linkima.

karikate emand ütles ...

Jaa, õige küll, seda olen isegi mina kuulnud, et räägitakse erinevatest objektiividest ja objektiivide vahetamisest.

Kalasilmadest küll pole kuulnud... siinseid pilde vaadates oletan, et nii öeldakse, kui silmad näiliselt külgede poole nihkuvad... või hoopis ette-poole tõusevad? :D
Lingi muidugi! :)

Minu tillukesel digikal on autoportree režiim, millega võetud pildid näevad välja nagu vaataks oma kujutist kumeral lusikapõhjal :D

Anonüümne ütles ...

Ilmselt see autoportree funktsioon eeldabki seda, et inimene ise teeb käest ja seega peab objektiiv haarama suhteliselt suure nurga, et ikka terve nägu pildile mahuks. Ehk siis moonutab "lusikanäoks". See efekt ongi iseloomulik kalasilm objektiivile. Moonutused on seda suuremad, mida laiemalt objektiiv pildile püüab.

Inimsilmale kõige lähemal on jah 50 mm. Samas portreeobjektiivina kasutatakse sageli just 70+ mm objektiive. Seda selleks, et saaks keskenduda rohkem näole ja taust liialt segama ei tuleks. Lisaks on nendega kergem rõhutada mingit konkreetset teravat kohta (nt ainult silmad on täiesti teravad). Mida laiem on nurk, seda rohkem tulevad esile kõik inimnäo konarused, kumerused, jmt.

Muidugi annab tegelikult ükskõik mis objektiiviga ka väga ägedaid portreepilte teha, kui seal taga on üks loominguline ja piisavate oskustega/kogemustega inimene.

Harrastaja

karikate emand ütles ...

Tänan huvitava kommentaari eest, Harrastaja!