Laupäev, 18. juuni 2011

DEEPAK CHOPRA "Elu pärast surma. Tõenduse taak"

Raamat sellest, kuidas me oma uskumuste ja meelsusega mõjutama seda, mida me pärast surma kogeme. Samuti on meie kogemused mõjutatud kultuurist, mille keskel me elame. Selle pärast kohtuvad mõned inimesed kliinilises surmas viibides oma sugulastega ja taipavad, et jääksid päriselt surres nendega kokku, mõned näevad paradiisiaeda, mõned läbivad erinevaid ’taevaid ja põrguid’, nähes neis olendeid vastavalt kas kannatamas või rõõmustamas, mõni tunneb end lahustumas ’jumalasse’, mõni hajumas olematuks, mõni usub peatset ümbersündi. Kui inimene elustatakse, jutustab ta täie veendumusega sellest, kuidas asjad tegelikult on, kusjuures nende kirjeldused maapeal toimunust (arstid-sugulased tegid seda-teist) on tõesed, kuid surmajärgse tegelikkuse kirjeldused erinevad. Chopra usub, et kogeme midagi nii uudset, et peame selle enda jaoks mõistetavaks tõlgendama ja siin tulevadki mängu senised uskumused.

Chopra kirjeldab siin väga lahedat katset, kus inimestel paluti kuulata vaiksel sosinal räägitud juttu ja sellest nii palju sõnu kui võimalik üles märkida. Mida katseisikutele ei öeldud oli see, et mingit juttu polnudki: sosistati seosetuid sõnud. Ometi märkisid katseisikuid lausejuppe :). Sest inimene püüab seosetuses näha loogikat ja korda, süsteemi!

Mõnus jutuvestja Chopra on selle raamatu kirjutamisel kasutanud palju mitmesuguseid infoallikaid: raamatuid, teadusajakirju, internetti :)... Raamatu eesmärgiks on tabumärgi kõrvaldamine surma-teema küljest. Surm on lihtsalt üks osa elust mida võib tervitada samasuguse armastuse ja tähelepanuga, nagu iga teist eluperioodi.

Veel üks huvitav valdkond, mida Chopra siin puudutab, on kaugnägemine ehk selgeltnägemine, näiteks mingi inimesega seotud info ära arvamine või tema surnud sugulastega ühenduse võtmine. Chopra usub, et kõik on oma olemuselt energia, ka informatsioon – niisiis on võimalik seda energiat tunnetada ja see tagasi infoks töödelda. Mida teravam elamus või mälestus, seda tugevam emotsionaalne laeng sellel infol on ja seda kättesaadavam see meediumile on. Niisiis ei võeta ühendust mitte surnu hingega vaid lihtsalt energeetilise infoväljaga. Ehh, või umbes nii :D...

Infoväljade abil teadmiste saamiseks peab Chopra ka hullude geeniuste andeid. On inimesi, kelle IQ on väga madal ja enda eest hoolitseda nad ei suuda, kuid ometi on nad mingil alal üliandekad. Üks selline oli väikese lapsena oma hooldajate teadmata ära õppinud soome, araabia ja mandariini keele – kusjuures ta ei hoidnud raamatuid õigetpidi käeski :D Põnev mõelda, mida kõike ka meie teaksime, kui oskaksime nendesamuste infoväljadega ühenduses olla.

* Otseühendus infoväljaga näib võimalik ja me liigume aina lähemale tõdemusele, et aju on meele vastuvõtja, mitte selle looja.
(minu paksendus).

Veel äratas tähelepanu mõte, et paljud inimesed ’hakkavad vaimseteks’, et saada neid asju, mis on neile tavalisel moel rabeledes kättesaamatuks jäänud – ehk lähtuvad ka vaimsuses ikka oma ego tahtmistest. Neil on ka vaimsus samasugune töö ja võitlus ’asjade saamise nimel’, nagu kõigil inimestel. Ta nimetab seda „spirituaalseks materialismiks“. See on huvitav... kuid kui sa midagi ei taha, siis oledki ju ’virgunu’ valmis – kui aga tahad, siis pead selle nimel tööd tegema. Või kuidas...

Chopra soovitab:
* Kui oled õnnelik, siis mine endasse ja tunneta õnne kogejat. Kui oled kurb, siis mine endasse ja tunneta kurbuse kogejat. Nad on üks ja sama. Sinus on vaikne väike punkt, mis jälgib kõike, näeb kõike. Ole selle vaikusega, millal aga saad. Märka seda, selmet sellest mööda libiseda. Lähedane tutvumine on su suurim liitlane. Mina olen on su olemus. Pole midagi võõrast selles, et lihtsalt olla.
See ongi põhimõtteliselt ainus, mida mina mediteerides teen. Ma ei püüa midagi kujustada, hingamist või mõtteid jälgida, mantrat korrutada, paaniliselt pead tühjendada – ainus mis ma püüan on oma sisima vaikuse ja puhta, rahuliku rõõmuga üheks saada. See ei õnnestu alati, kuid see pole oluline. Vähemalt praegusel eluperioodil ma elutee ’kilomeetriposte’ ei loe. On mis on, muud pole nagunii :p

(Link aastavanusele postitusele 'mina olen' kohta).

Chopra kirjutab alati huvitavalt.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

aga eluski olles kogevad erinevad inimesed neid samu põrguid ja paradiise ja lahustumisi ja nii edasi. Kas siis siit lahkudes jätkub kõik see, olenevalt inimese teadlikkusest ja ettevalmistusest üleminekuks.

aitäh jagamast. Memento mori!

Skarabeus ütles ...

http://teadvus.wordpress.com/
*
Seda blogi tasuks lugeda.

karikate emand ütles ...

Jah, täitsa huvitav oli.
Lisasin selle blogi omale Feedly voogu.