Pühapäev, 5. juuni 2011

Lõikus

Pärast tunniajast pusimist sain lõpuks blogisse sisse - oma kirjakasti deleted kaustas oleva kirja kaudu :D Kõverate teede emand olen :p

Täna toimus meil kaks põnevat sündmust.

Esiteks lasime kassikese koridori uudistama ja see tuhmu eksis seal ära. Mina olin kindel, et ta liigub nii ettevaatlikult ja aeglaselt, et oskab lõhna järgi tagasi tulla, sest niisama ukse taga nuuskimas on ta mitu korda käinud. Kui kassike juba 5 minutit ära oli olnud, hakkas Väike Tüdruk muretsema ja vahetas pidžaamad korralike riiete vastu ning läks kassi otsima. Peagi tormas ta pisarais tuppa tagasi ja palus meid appi otsima, sest kass nutab kusagil, aga tema ei saa aru kus. No meie tiigrike oli ainult korrus kõrgemal ja täpselt sama asetusega ukse taga, mis meil on, ja nuttis seal, anudes sisselaskmist. Ma loodan, et ta võõrast ust ei kraapinud... :( Ta oli nii segaduses, et tõmbas meid nähes selja küüru ja vingerdas eest, nii et pidin ta vägisi sülle krabama. Esimesel võimalusel volksas ta mul käest ja sööstis nüüd siis juba õige ukse taha. Ma ei teadnud, kumba esimesena paitada ja rahustada - kas last või kassi. Kuna kass oli kuidagi solvunud moega, nagu me oleks tema kiusamiseks oma kodu teisele korrusele lohistanud, ainult et väikest ilmsüüta kassikest tillist tõmmata, siis rahustasin hoopis Väikest tüdrukut, kelle süda kloppis hullemini veel kui kassil.
Oh seda väikest Tiigrikest - nii ilus, aga samas nii lollu ja kardu-punnu :p







Teine põnev sündmus oli Väikese Tüdruku juuste lõikamine.
Mina olen tahtnud seda juba ammu-ammu teha, sest tema ei viitsi neid kammida ja minul pole ka neid vaja :p Pealegi higistab ta oma tohutu juuksepahmaka all koledasti, kuna ta ei taha neid patsis kanda.

Nüüd, kus juuksed olid juba vööni, nõustus ta lõpuks need ära lõikama.
Tulime vannist, kammisime juuksed ära ja ta näitas, kustkohas. Noh, lühem kui ta enne tahtis, aga mina lõin rõõmsalt käärid sisse, sest pole ju vaja pikki juukseid, kui need on tüliks. Juba vähem kui minuti pärast otsustas Väike Tüdruk, et ma lõikan lühemaks kui tema näitas (mis polnud tõsi - tegelikult ma jätsin tagant veel 3-4 cm pikemaks, sest tahtsin kaarega lõigata, mitte päris sirgelt) ja hakkas nutma. Suurt nuttu jätkus veel tund aega pärast juukselõikust, kuigi ma tegin fotosid ainult selleks, et talle näidata, et selja tagant ja külje pealt näivad tal üsnagi pikad juuksed olevat. Ta nentis, et fotode peal justkui oleks jah normaalse pikkusega juuksed, aga peeglis näeb ta välja nagu poiss.


Siiski hakkas ta mõne aja pärast läbi nutu enda-moodi nalju heitma (Näiteks küsis ta: "Kas sul hakkab täna ka kell kaheksa depressioon?" - Ta pidas silmas meditatsiooni, ja ta teeb neil kahel asjal suurepäraselt vahet. Väga hea nali 9-aastase kohta, minu meelest.)

Lõpuks oli nii, et kuigi talle oma uus soeng ei meeldi, on ta sellest üle ja lustlik...

Minu meelest ei sobi talle juukselahk keskel, kuna tal on ümar näoke. Sobiks, kui tukk klambriga üles panna, ka küljepoolne lahk oleks parem. Aga tema on kindlalt keskel oleva lahu poolt.

Esimesel pildil on Väike Tüdruk täna enne juuste lõikamist ja teisel lõigatud juustega. Pildil on juuksed märjad, eks kuivades läksid nad lainesse ja tõesti ka lühemaks.

Alumiste piltide kohta selline lugu. Väike Tüdruk küsis minult pliiatsit ja ütles, et kirjutab mulle kirja. Ja kui ma üles vaatasin, oli ta mu seina kallal. Olin üsna jahmunud, kuna ta pole ka titana seinale kritseldanud. Küsisin, et ega ta ometi kättemaksuks mu seina sodida kavatse? Väike Tüdruk hakkas naerma ja ütles, et ta tõepoolest plaanib kirjutada "fakk juu". Kui ta end rääkides keeras, siis nägin, et tal oli seal ikka üks paberitükike vahel :)
Huhh, need lapsed... :D

1 kommentaar:

luize ütles ...

Meie viisime oma kassi eelmisel nädalal õue esimest korda. Jalutusrihm ka ja. Oh õudust, kuidas ta kartis. Alguses seisiski ukse taga ja mäugus, aga eemal murulapil ikka suuskis ringi ka natuke. Nii need toakassid on. Loodetavasti ta ikka harjub ja hakkab õues ka meeldima.