Teisipäev, 18. mai 2010

Always... the hours

Kirjutan oma tillukese Asusega, millel pole t2pit2hti. Suure arvutiga ei taha nagistama hakata.

Olen sattunud veidrasse mulli... kuid see on mulle vanast ajast tuttav ja v6imalik, et see ongi seisund, milles end k6ige kodusemalt tunnen.

Esiteks vaatasin millalgi noorte 2pardite filmi "Shopping".
See meenutas mulle (v2rvigammalt, meeleolult, aktsendilt) filmi "On the Edge", ehk '22re peal', 'noateral', 'serval' - eesti keelde t6lgiti see nime all "Enesetapuklubi" ja suurem osa tegevusest toimub psyhhiaatriahaiglas, kus 5 enesetapukatse teinud v6i enesetapum6tetega noort saavad grupiteraapiat. Neist k6ige nunnum ja pealtn2ha kobedam, Toby, on ainus, kes filmi k2igus end t6epoolest ka 2ra tapab, k6igile ootamatult. Peategelane aga hakkab elule toibutama yhte t2tsa 2rakeeranud tydrukut, keda (seksuaalselt) erutab veri. V6eh! :)
Vaatasin seda ka taas kord.

Eile hommikul vedelesin voodis ja ei lugenudki ega midagi. Justkui poleks m6elnud ka... Pidin p2rastl6unal minema T88tukassasse, kuid tegelikult ma ei otsi t88d ja valetamine masendab mind meeletult. Raha ma ka sealt eriti ei saa. Mitte nii palju, et see valetamise lihtsaks muudaks. Haigekassa kindlustuse saaks ka, aga mul yks tervisemure vaid on ja see haiglani ei 2gene niipea. Ah, ja antibeebipillid muidugi. Nojah. J6llitasin lage ja m6tlesin, et ei tahakski t2na voodist v2lja tulla, kuid peab... v6i kas ikka peab? T88tukassasse minna oleks m6istlik, aga... m6istlikkus pole kohustuslik. Niisiis uurisin Mehelt, kas tal on midagi selle vastu, kui ta mu ravi ise t2ismahus kinni plekkima peab, ja tal polnud. Niisiis ma T88tukassasse ei l2inud...

Lugeda ikka ei saanud, yritasin arvutis kaardiladumist m2ngida, aga ei huvitanud seegi. Teadsin, et tahan yhte raamatut, mida ma kunagi lugenud polnud - Sylvia Plath'i "Klaaskuplit" - see on mul juba ammu v2lja kirjutatud..., et v6iks tuua raamatukogust. Siis oli aeg 2ra k2ia dushi all ja veidi koristada. Tegin l6unas88gi, olin lapse juures, kuni ta 6ppis, triikisin ja koristasin ja l2ksin raamatukokku Plathi v6tma. Peale romaani olid seal ka tema luuletused - v6tsin ka need. Seej2rel jooga, varsti 6htus88k jms.

Raamatukogus on praegu mu Mehe n2gu yleval. Kui ma yksi k2in, siis on see minu meelest armas, aga kui Mees kaasas on, siis on see kuidagi rusuv... kuigi tema ei tee sellest kunagi mingit numbrit. Ilmselt ma m6tlen, et kui minu n2gu v2ljas oleks, ma hiiliks kaugelt ringi ja muretsen, et ta v6ib sama tunda. Blogtree edetabelis oli fotopostitustega kyll paha olla, kuigi ma muidu ei arva, et ma end lausa varjama peaks.

Loen siis 6htul Plathi ja teisel lehekyljel r22gib ka tema elamisest orkaani keskel vaikses kohas - h2mmastav! Nii:

* /.../ olin kuidagi reageerimisv6imetu. Liikusin oimetuna ringi keset mind ymbritsevat melu ja minu sees oli v2ga vaikne ja tyhi, otsekui viibiksin ma keeristormi keskmes.


Rahunesin kohe, naeratasin omaette, panin raamatu k2est, kuulasin pleierist Bizet'd ja j2in kenasti magama, kuigi 6htused tabletid olid mul otsa saanud, 6ieti - mul oli neid yks, oleksin pidanud v6tma kaks. Uued saan alles 28. mail. Ma vahepeal t6esti kuritarvitasin neid, yleminekul t88inimesest vabaks inimeseks; arvasin, et j2tkub, loendasin neid valesti, arvestades 1 tbl p2evas ja m2rkasin oma viga alles siis, kui purgis oli 5 tabletti, ehk kaheks ja pooleks 88ks.

Nojah, magasin kolm tundi ja 1.10 2rkasin yles. Ootasin tunnikese, siis sain aru, et und ei tule enam. Lugesin Plath'i, sain l2bi, kunagi p2rastpoole kirjutan ka. Kell viis tegin kohvi, et ma enne magama ei j22ks, kui V2ike Tydruk kooli saata tuleb. Aga ega vist oleks j22nud niikuinii. Igatahes kohe peaks helisema 2ratuskell, p2ike paistab, linnud laulavad - olen 6nnelik!

To look life in the face,
always,
to look life in the face
and to know it
for what it is.
At last to know it,
to love it
for what it is, and then,
to put it away.
Leonard...,
always
the years between us,
always
the years.
Always
the love.
Always... the hours.
VIRGINIA WOOLFi enesetapu'noodist' abikaasa Leonardile, minu lemmikfilmist "The Hours" (Tunnid)

2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Alles see öö mul oli,kui läksin kell kaks magama,püherdasin kella kolmeni,tõusin,kohvitasin,sõin,lugesin,vaatasin telekast ID Mystery kanalit ja ootasin,millal lapsele võileibasid tegema hakata( ehkki ta peaks sellega ise hakkama saama,ta ei saa/tee).Plathi poleks ma seda siin lugemata kunagi ise võtnud,samuti Anne Franki. Mõtlesin,et ilmselt nad on piisavalt igavad minule,kuigi tean neist enam-vähem kõike.Aga vist siiski ei ole.Tänan.

karikate emand ütles ...

Oh, tead... see teiste järgi raamatute võtmine on kahtlane asi. Peab ikka olema kogemus, et samad asjad meeldivad. Ja ikkagi - on mõned raamatud, mis meile Mehega mõlemale väga meeldivad, kuid suure osa poole raamatutest, mida tema loeb, ma iial ei vaatakski. Põhiliselt siis põnevikud: ulmepõnevikud, ajaloolistel sündmustel põhinevad põnevikud. Mul on põnevust siin nagunii pigem üleliia :D

Öised ülevalolemised on maagilised - kui kohustusi pole.
Kui oled üleval sellepärast, et närv on 'elamisest' püsti ja selge on see, et pärast magamata ööd on ootamas uus ja hullem päev, siis..........