Järjekordne lugu komplitseeritud armuloost.
Möldripoeg Johannes on lapsepõlvest saadik olnud armunud lossipreili Victoriasse, ja kui noormees linnas haridust omandamas käib ja luuletusi hakkab avaldama, selgub, et ka Victoria on temasse armunud. Siis selgub, et Victoria on kihlatud ning käitub nüüd väga vastuoluliselt. Siis, et ta kihlatu sai surma. Siis, et Victoria on alati Johannest armastanud, kuid kuna ta isa oli laostunud, tuli tal abielluda rikka mehega, kes paraku enne pulmi küll suri. Nüüd aga ei laseks Victoria ennast takistada ja armastaks Johannest. Paraku on Johannes omakorda vahepeal kihlunud. Johannese kihlatu armub lõpuks teise mehesse ja Johannes saab uudise Victoria surmast tuberkuloosi, ning Victoria vahetult enne surma kirjutatud kirja, kus noor daam räägib, et on tegelikult ka lapsest peale, alati ja väga Johannest armastanud.
Kas saab olla nii, et sa armastad kedagi, aga arvad, et see keegi pole väärt kuulma tõde (- et sa armastad teda)? Kas saab?
2 kommentaari:
Sa oled Hamsuni rea peale sattunud :)
Mina olen lugenud ainult Nälga ja Maa õnnistust, mulle see teine meeldis rohkem. Nälg oli ikka päris depressiivne raamat.
Noh, tegelikult olid mul kõik need neli juttu samade kaante vahel, kuid kuna nad on ju täiesti iseseisvad lood, siis kirjutasin eraldi postid :)
Postita kommentaar