Kolmapäev, 7. mai 2014

Katsetuste aeg

Olen viimasel ajal proovinud päris mitut uut asja.

Ühest juba rääkisin - see on nn. oil pulling, õli suus loksutades kehamürkidest vabanemine.
Ei oska öelda, kas see toimib, kuid minu meelest jätab see meeldiva tunde suhu ja kuigi enamik peseb hambaid pärast seda protseduuri, kaldun mina pärast ühe ja teise katsetamist nende kilda, kes pesevad hambad ja keele enne ära ja jätavad suu õliseks. Mina kasutan mandliõli, mis on meeldiva maitsega. Olen proovinud ka kookoserasvaga, aga see oli kuidagi raskem. Kookoserasv on ju alguses valge ja tahke - seda suus sulatada on kuidagi veider :)

Teine asi, mida proovisin, oli et kõigepealt hoiad peas juuksepalsamit ja siis pesed šampooniga.
No minu puhul see päris kindlasti head tulemust ei andnud. Kuigi juuksed olid väga kohevil ja VT kiitis mu puhvis soengut, oli neid raske kammida ja elektrit oli juustes ka. Aga palsamit ma peamiselt selleks kasutangi, et mu juuksed staatilisest elektrist tingituna mööda seinu üles ei roniks, kui seina ääres seisan, ja et oleks kergem kammida. Minu puhul palsami toime ei avaldunud, kui 'balsameerisin' juuseid enne šampooniga pesu. Seda ma enam ei katseta.

weheartit.com
Ja eile proovisin esimest korda smuutisid teha. Ühte einesse panin 2 banaani, pool väikest mangokonservi ja supilusikatäie sõbranna toodud maasikamoosi. Ja klaasi piima. Sõin seda miskid 4 tundi vist, mis mind jahmatas, sest üks tüdruk, kelle blogi ma loen (või õieti - vaatan), sööb ühes smuutis ära 7 banaani ja päevas kuni 20 banaani! Välja näeb minu meelest väga terve ja ilus! Tema piimatooteid ei tarbi, ainult puu- ja köögivilju, marju, pähkleid, kookospiima jne, ehk siis ta on vegan.

Aga seda kokteili lürpides hakkas mulle pähe kerkima, et kas pole nii, et Indias ei soovitata korraga süüa piima ja puuvilju - et see tekitab kõhus käärimise? Olin siis valmis hirmsaks käärimiseks, aga minuga küll midagi ei juhtunud. See puuvilja-piimakokteil sai paks ja maitsev ja täitis nii tublisti kõhtu, et õhtul sõin vaid ühe munavõileiva. Ma ei suuda taibata, kuidas see Aleven11 tüdruk suudab üle 10 banaani päevas süüa/juua? Ja veel 7 tükki ühe einena?
Arvan, et hakkan kord nädalas sellist mõnusat puuviljasmuutipäeva tegema, ainult piima osas ei suuda otsustada.

Üldse, viimasel ajal olen jälle palju komistanud juttudele sellest, kuidas piima- ja lihatööstuses 'tarvitatavad' loomad on halbades elutingimustes ja stressis... Endal on ka isu veganiks hakata, samas ikka muretsen, kas saan niimoodi kõik vajalikud toitained kätte? Ära jääksid ju ka või, juust, piim-keefir-jogurtid, munad... Tunnen vastutust maakera ees ja samas - oma keha ees on meil ju ka vastutus.

Siiski olen juba end harjutanud rasvu mujalt saama, nimelt üks uus ja väga suurt naudingut pakkuv asi mu elus on: roheline tee mee ja kookoserasvaga. Kookoserasva (coconut oil, aga ta on kõva ja valkjas nagu rasv) soovitatakse süüa 2 supilusikatäit kolm korda päevas, enne sööki. Ma nii vapper siiski pole, aga rohelise magusa teega on see väga maitsev ja ma usun, et ka väga kasulik. See on üks luksus, mida ma endale praegu luban ja millega ma mõtlen asendada piimatoodetest saadava rõõmu, kui ma tõepoolest peaksin veganiks hakkama.

weheartit.com
Samas ei saa minust kindlasti paduveganit: kui lähen külla, siis taldrikus sonkima ei hakka. Vähemalt esialgu mitte.

Tundub, et veganluse juures on tähtis iseenda suhtumine. On ju palju inimesi, kes sellise toitumuse juures suurepärase tervise saavutavad. Või veel!, ma lugesin väga hiljuti lausa kartulidieedist. Inimene sõi kaks kuud ainult ilma soolata keedetud kartuleid, ainult taimeõli võis lisada, et libedamalt alla läheks. Ja tema oma blogis loetles palju kasulikke aineid kartulis, mis meie jaoks on ju pigem väheväärtuslik köögivili oma tärklise ja süsivesikute kõrge sisaldusega. Oli väga rahul dieedi tulemustega!... Ja teine mees (Leo Babauta, ZenHabits blogi kirjutaja) alustas mais just "no food reward" kuud, mille jooksul ta sööb üht asja korraga ja neid asju on vist neli, mida ta võib süüa: kartulid, brokoli, seitan ja tempeh - mul pole õrna aimugi, mis need kaks viimast asja on. Soola ja suhkrut kasutada ei või, hommikukohvi joob mustalt. Asja mõte on selles, et väga sageli me kühveldame endale sisse toitu, kui oleme ärevil või vajame lohutust, või soovime end pärast rasket tööpäeva lihtsalt kuidagimoodi premeerida ning toit on kõige käepärasem, ja ei mõtle üldse selle peale, kas meie keha vajab tegelikult kotti kommi või krõpsu või teist taldrikutäit õhtupraadi. Kui süüa kogu aeg samu tervislikke asju, siis oled toidu osas tähelepanelik ja teadlik, ning ei söö ka üle, sest hakkad sööma ainult nälja pärast - nagu tegelikult peakski olema -, sest lihtsalt ei taha brokolit või kartulit ülemäära vitsutada, võtad ainult nii palju, et tühi kõht enam ei vaevaks.

See on igati peen plaan, aga eriti meeldib mulle see, et ei pea üldse menüüd kavandama :D
Mulle pole see kerge: mõelda, mida suht soodsat perele valmistada, et kõigile maitseks ja vaheldust ka oleks. Ma ise sööksin suurima heameelega igaks issanda hommikusöögiks kaerahelbeputru, lõunaks aurutatud köögivilju ja õhtuks omletiveerandiku leivatükil või veganina: ühe mõnusa smuuti. Ja teed ja kohvi. Aga ei anta niimoodi elada :D

Tegelikult oli mul eile plaan ka köögiviljasmuuti teha: tomatist, paprikast, sellerist ja õunast. Pluss vesi. Aga kõht oli nii täis, et ei jaksanud, see smuuti jääb tänaseks.

8 kommentaari:

Tikker ütles ...

Minu meelest sõltubki söömisel hästi palju sellest, mida sa oma toidu vastu tunned :) Ma kommenteerisin samal teemal pikemalt ühe tuttava blogipostitust, vaata sealt, vaata Sille blogipostitust kindlasti ka.
http://mindovermatterblog.net/2014/04/reasons-for-eating-well/

Bill Clinton on vegan :) See on see argument, mida ma kasutan alati, kui keegi kahtleb, kas ikka saab kõik vajaliku kätte. Kui nii kuulus mees avalikult veganlust propageerib, siis ju peab saama :) Ise ma muidugi olen alati olnud täiesti kindel, et saab.

Googelda food combining ja loe selle kohta - ma seda teemat just ise uurisin pikemalt. Puuvilju tuleks üldse eraldi süüa, st tühja kõhu peale, sest kõige muuga lähevadki käärima.

Minu enda ideaal on toortoitlus põhirõhuga puuviljadel, võimalikult lihtsad ja terviklikud toidud. Ma olen sellest valgusaastate kaugusel ja täitsa võimalik, et ei jõua sinna kunagi. Vegan tahaksin olla võrdselt nii sellepärast, et ma ei suuda taluda mõtet, kuidas loomi-linde kasvatatakse kui ka sellepärast, et ma usun kindlalt: mu tervisele oleks see hea. Aga mulle maitseb liha :) Ja ma ei kujuta ette elu täiesti ilma piimatoodeteta (ehkki nende tarbimine on loomulikul moel oluliselt vähenenud).

Ja mu igapäevased lemmiktoidud on pasta või riis erinevate köögiviljade ja mingisuguse lihaga. Aga toidu kombineerimise reeglite järgi ei kõlba see kohe mitte - köögiviljad kas liha VÕI teraviljatoodetega, aga mitte liha ja teraviljatooted koos.

Nii ma siis lihtsalt loen ja jätan meelde ja katsun tasapisi oma harjumusi muuta, aga eelkõige söön seda, mis maitseb... Ja söön seda armastusega.

Oil pulling on viimasel ajal nii popp teema, peaks ise ka ära proovima. Mind on kõhklema pannud just mõte, et ÕLI MAITSE suus tundub jälgina... Aga tõepoolest - mandliõli äkki...

Manjana ütles ...

Mul on hulk tuttavaid veganeid. Nende toitumise uba ei ole tervislikkus, vaid puhas eetika loomade suhtes - et loomade kasvatamine inimeste heaks pole eetiline. Vegan võib end vabalt paksuks süüa, kuna nende küpsetised on võrratud ja üldse käib sinna juurde kokkamise anne, ma arvan.

mina ei suudaks piimatoodetest loobuda ja igasugune soja jm piimad on kolekallid. see muu maailma erinevad hirmujutud seoses piimaga on mulle alati kummalised tundunud. näiteks, et ainult lapsed joovad piima või et lõunasöögi kõrvale on piima joomine ebaloomulik jms. kui ma paar päeva piimatooteid söönud pole, kohe hakkavad küüned murduma. ma arvan, et kui maitseb ja allergiat pole, siis on piim igatpidi normaalne.

Mina kasutan puuviljadega piima asemel keefiri, mulle maitseb nii rohkem. üldse on 1 mu lemmik magustoite keefir moosi ja suhkuruga. poe jogurtid on kuidagi igavad. ja üle 1 banaani ma küll kruusi peale ei pane.

karikate emand ütles ...

Nii tore oli teie pikki arvamusavaldusi lugeda! :)

Jah, mis söömise eetilisusesse puutub, siis tõesti ei saa peatuda lihast hoidumisel, sest ka piimalehmad (juustu- ja jogurtilehmad ka :D) kannatavad oma elutingimuste pärast. Kui me oma tarbimisharjumustega kujundame maailma, siis - see on valus koht järele mõtlemiseks.


Tikker,
aitäh soovituste eest - vaatan kindlasti neid lehekülgi.

Mina täpselt sama moodi: tasapisi loen, tasapisi panen teadmisi kõrva taha ja olen rahul sellega, et muutun tasapisi.

Minul on liha ärajätmine kerge olnud. Samas, kui Mees oleks grillikunn, siis vist ikka sööks :D Viinerit ja vorsti küll üldse ei taha!

Olen küllalt mugav ja silte lugeda väga ei viitsi. Aga näiteks makaronides on ka muna ja täna vaatasin, et isegi köögiviljapuljongi kuubikule oli kirjutatud, et võib sisaldada muna ja/või piimapulbrit! Nii et kui ikka paduvegan olla, siis tuleb kusagilt miskid erilised makaronid välja otsida. Ja munata kookide retseptid - neid on tegelikult palju.


Manjana,
mul on ka piimatoodetest raskem loobuda kui lihast. Näiteks millalgi siin talvel ostsin ainult hädavajalikku, ja kuna VT piima ei joo, siis seda ei ostnud, ja oi jummel, kus mul tekkis piima-isu!!! Kord nädalas siis ikka ostsin ja limpsisin poole tassi kaupa...

Olen ka palju kuulnud seda, et täiskasvanute organism üldse piima ei vaja... Ma ei oska midagi arvata sellest jutust, juurdlen küll. Isu piima ja piimatoodete järele minul kindlasti on! Ma mõtlen, et võibolla selle teooria pooldajatel on kõigil selline kehatüüp, millega piimatooted ei passi ja nad kogu südamest arvavad, et kõigi kehad reageerivad piimale nii nagu nende omad...

Tikker ütles ...

Taimetoite on ka igasuguseid, tervislikke ja ebatervislikke. No friikartulid on ju ka vegan, millest me räägime :)

Mina usun seda, et täiskasvanud inimesel pole piima(tooteid) vaja. Ainus kasulik piim on emapiim, ütlevad nad. Ja kaltsiumi (ja valku ja kõike muud vajalikku) saab küllaldaselt taimsetest allikatest ka. Iseasi ongi see, kas noid taimseid allikaid tarbitakse.

Mina ei söö üldse vorsti ega viinerit. Ok, vahel külas, kui pakutakse, koju ostan ainult puhast suitsusinki või täissuitsuvorsti. Nojah, Rebaseonu ehk ainus garanteeritult puhas tootja, nende lett kadus nüüd Pärnust ära, seega mul polegi enam kuskilt seda puhast kraami osta. Toidu sisse ostame hakkliha või tavalist liha või kanafileed... Vahel õnnestub saada nö õnnelikult kasvanud loomade liha, see on hea... Enamasti aga ikka poest. Masendav.

Ma usun, et mu näonahale ja üldisele enesetundele mõjuks jube hästi, kui ma kõik loomse ära jätaks ja taimse puhul ka põhirõhu värskele kraamile paneks. Miks ma seda proovinud pole - sest kui ma üritaks vägisi kõik harjumuspärase ära jätta, tuleks hästi palju isusid ja enese liigne sundimine ja kõige keelamine pole ka üldse mitte tervislik.

Minu meelest on toitumisharjumuste muutmine peenike kunst, kus tuleb kombineerida oma teadmisi, tahtejõudu ja isusid... Mida rohkem ma loen ja tean, mis oleks parem, seda rohkem ma mõistusega enam teatud asju ei taha. Kui ma ebatervislikku toitu koju ei osta, siis ma lihtsalt ei saa seda süüa :) Aga jah, siinkohal tulebki mängu see, et natukene keelamine (valin poes kommi asemel puuvilja vms) on kasulik, aga liigne keelamine mitte. Kuidagi sisemusest peaks see tulema... Et tõesti ei tahagi enam osta ega süüa teatud asju, sest tean, et kehale on muud asjad paremad. Ja selle kõige juures tuleks siis veel vaadata, et poes ülejäänud toidusse põlgusega ei suhtuks, muidu mürgitad nende mõtetega oma kasuliku toidu ka ära ;)

Ühesõnaga... Me lihtsalt sööme võimalikult palju värsket. Puuvilju on alati kodus hunnikutes, kurk-tomat-brokoli kah enamasti olemas. Ja üldiselt ma ostan väga väheseid ja valitud asju, mille koostisainete nimekiri on lühike. Selveri lahtine pasteet on üks asi, millest pole suutnud loobuda ega viitsinud katsetada ise tegemist, majonees on teine, mille tarbimisest loobuda ei suuda, seda küll teeme vahel ise ka. Ülejäänud asjad on pigem sellised nö algained. Ma ju küpsetan leiba ka ise, sest see maitseb mulle rohkem kui poeleib :) Ja saia me sööme ainult külas :) Piim ja munad tulevad mahetalust...

Meie oleme hädas põhiliselt sellega, et ei viitsi otsida uusi retsepte, aga vanadest harjunud toitudest on kohutaval kombel kõrini.

Pastas enamasti muna siiski pole, aga kui mingitki sorti spetsiifilist toitumist harrastada (olgu siis lihtsalt tervislik, vegan vms), tuleb ikkagi silte lugeda, pole midagi teha. Minul on siltide lugemine suisa haiglane harjumus, teen seda igal pool :D

Aga meie pere toitumisharjumusi vaadates, mingid edusammud ikka on ka. Näiteks mahla me enam ei osta (sest meie lemmikuid virsiku- ja ploominektarit ilma suhkruta pole). Piima tarbisime varem vähemalt 15 liitrit nädalas (olen eluaeg olnud tõeline piimasõltlane), nüüd ainult 6 liitrit nädalas. Jogurtit ei söö enam üldse, ei tunne puudust ka. Küpsetan palju harvemini - varem oli üle õhtu kook laual, aga nisu on üks asi mida tahaks minimeerida. No ideaalis jätaks ma igasuguse gluteeni ära, sest usun, et tervisele oleks see jällegi ainult hea.

Okei, ma parem jään nüüd vait, sest ma võiks lõpmatuseni heietada :D

Mari ütles ...

Ma usun, et taimetoit v6iks olla väga tore, kui see tuleks meie oma aiast v6i vähemalt mahetalust. Palju imporditud puu- ja köögivilja sisaldab suurel hulgal pestitsiide.Ma ei tea, kui tarbida palju sellist toitu, kuidas see v6iks pikemas perspektiivis meie tervisele m6juda.

Ja ma usun, et on vahe, kas süüa liha v6i piimatooteid masstoodangust v6i tuleb see 6nnelikuna ja heades tingimustes elanud loomadelt.

Manjana ütles ...

veganlus on väga keeruline. ma enam ei mäletagi, mis selle Kalevi šokolaadikommi nimi oli, kuhu pole piimapulbrit pandud. Tiina äkki. tuttavad veganid omavahel arutasid kunagi seda küsimust. üksi on vegan suht raske olla, ma kardan, kuna infot on kole palju vaja teada, kui täiesti perfektne olla tahta.
tegelt on olemas ka ovoveganid, kes söövad muna ja laktoveganid, kes söövad piima.

Tikker ütles ...

Ma arvan, et midagi pole vaja olla 100%. Oluline on iga pisike samm, mille astud. Sööd natuke vähem liha, natuke rohkem värsket - ongi juba parem. Sööd veel natuke vähem liha ja veel natuke rohkem värsket - ja on veel rohkem parem. Ja nii edasi :)

Mina usun ka, et on suur vahe, kas loomne toit on tulnud õnnelikelt või õnnetutelt loomadelt.

Aga kui pole võimalik süüa ainult ise kasvatatud/mahedalt toodetud toitu (olgu see siis taimne või loomne), siis on ikkagi kõige kasulikum värske kraam, arvan ma. Ka kogu ülejäänud toidu koostisained on ju kuskil kasvatatud. Taimset päritolu koostisainete puhul samamoodi pestitsiididega, loomset päritolu koostisainete puhul samamoodi mõeldamatult masendavates tingimustes.

Ja kui mul on valikus näiteks tavaline banaan või mahepasta, siis miskipärast mulle tundub, et sellest banaanist saab mu organism rohkem kasulikku :)

Nii et lõppkokkuvõttes taandub kõik ikkagi sellele, kas ma armastan seda banaani kõige kasuliku pärast, mida see minu kehale annab või kardan seda süüa, sest see on pestitsiide täis ja äkki need mõjuvad mulle halvasti. Ja kui ma kardan, siis see ilmselt mõjubki mulle halvasti. Nii ma siis pigem katsun armastada ja pestitsiididele mitte mõelda.

On vedanud neil, kel on nii piisavalt valikut poes kui rahalist võimalust värsket mahekraami tarbida. Mul siin Pärnus pole ei üht ega teist :P

karikate emand ütles ...

Tikker,
jah, just - friikartulid on ka vegan! Ma olen ka sellele korduvalt mõelnud ja muianud :D Nimelt olen lapse vahel ikka mäkki või hesburgerisse viinud, kui pean temaga koolist otse kusagile minema ja koju sööma vahepeal ei saa minna. Siis võtan friikartuleid ja lohutan ennast, et vähemalt on vegan-toit :D

Mis puutub toortoitu, siis - ajurveeda järgi olen mina vata tüüp, kellele sobivad toored puuviljad, aga keedetud köögiviljad! Ja eile oli mul võimalus seda ka proovida - tegin selle köögiviljasmuuti ära ja... ei olnud normaalne tunne seda süüa. KEETSIN ÄRA :D, mis siis, et õun oli sees, ma ei saanud ju seda ometi välja võtma hakata smuutist. Supina - meeldis! :D


Mari,
ma just eelmisel nädalal uurisin vennalt, et millal ta juba selle kanakuudi ehitab omale. Tõesti - vabalt peetud kanade mune sööks julgesti. Aga vennal pole suurt motivatsiooni, kuna nad kavatsevad perega millalgi aastaks Austraaliasse minna. Ja tema vanemal tütrel on munade vastu allergia ka, kahjuks.

Mürkidest räägitakse palju...
Kas ma eksin, või lisati esimese järgu kantserogeensete 'ainete' hulka hiljuti ka ÕHK. Linnaõhk.
Mürkidest ei pääse, pigem tuleb oma kehal aidata neist vabaneda...


Manjana,
jah, tunnen ka, et üksi oleks vegan raske olla, kuna iga päev tuleb ise ratast leiutada :D
Õnneks on maailm vastavaid blogisid täis.


Samas... olin mõned kuud, võibolla ka aastad :D tagasi salvestanud endale eestikeelse vegan-retseptide lehekülje. Ja kui nüüd paar nädalat tagasi leidsin, et on aeg seda põhjalikult tundma õppida, oli see kadunud :´(
Välismaised on selles mõttes igavamad, et pea igas retseptis on koostisosi, millest mina pole midagi kuulnud, ja kui ma peaks üle 2 km kaugusele sellele asjale järgi minema, siis ka ei viitsiks.
Ja turg - turul valetatakse :(
Arvad, et ostad eesti tomatit, aga tegelikult on ikka hollandi omad.

Aga siin olen Tikri, Sille Poola ja Luule Viilmaaga väga nõus, et loeb, mis pilguga sa oma toitu vaatad - kas armastuse või hirmuga.