Esmaspäev, 27. detsember 2010

Viisakus

Sõbranna küsis, miks ma pean alati viisakas olema?
Et kas see on teiste säästmiseks? Ja mis mõte on säästa teisi enda arvelt?

Täitsa huvitav küsimus... et milleks jääda viisakaks, kui üks saab ikkagi rusutud ja see olen siis mina? Või - kas see üldse on nii, või ainult näib nii?

Esimese asjana meenub viisakuse-teemaga seoses üks film, kus isekas ja auahne võlurist ema ütles oma võlurist pojale, kellest ta lootis kas just maailmavalitsejat, aga igal juhul niiditõmbajat ja võimsat meest:
"Sa võid teha kõike, aga sa ei tohi olla ebaviisakas, sest see näitab nõrkust."

Teiseks meenuvad Väikese Tüdruku hiljutised sõnad, kui ta rääkis sellest, kuidas koolis ka sõbrannad üksteisele igasuguseid inetusi ütlevad ja siis jälle ära lepivad, ning selgitas, miks tema pole nõus nii käituma:
"Sõimata ja inetusi öelda suudab igaüks, aga viisakaks jääda igaüks ei suuda. Sellega ma näitangi, et tegelikult olen mina neist tugevam."

Ja ma olen oma väikese tütrega nõus - viisakaksjäämisega saab näidata oma tugevust.
Aga miks seda tugevust vaja on...?
Vast ehk selleks, et teine oma survet ei tugevdaks vaid läheks otsima haavatavamat ohvrit :)?

Teisalt on ka selge, et on õige jätta inimestele alles nende väärikus - ka siis, kui nende jutt tundub mulle loll või nad ise vastikud. Ka minu jaoks ebameeldiv inimene kannatab - pole mõtet olla see, kes neid kannatusi juurde toob, kui on võimalik ja sa jaksad seda mitte teha. Pealegi näitab lihtsalt kogemus, et kui ma leian oma vastumeelsuse väljendamiseks viisakad sõnad, tundub see õige, kui ma aga sõnu valida ei suuda, siis jääb jube räpane tunne sisse - ja ma tean, et ärritudes kaotan mingi osa võimest olukorda analüüsida. Niisiis ei säästa ma viisakusega mitte ainult vestluskaaslast, vaid ka iseennast.
Nii et minu jaoks on viisakus omamoodi 'tööriist' või 'toimetulekumehhanism' :)

Ja kuigi räuskajad peavad viisakust nõrkuseks, arvan ma, et kusagil sisimas nad teavad, et asjalood on teistpidi...
Ega see neid just meeldivamaks tee :) - kui suhe on tähtis, siis nad jäävadki püüdma vaest 'viisakat' endast välja viia ja endaväärsemaks muuta. Ja küllap see teinekord ka õnnestub... aga meeldiv see pole. Parem on ikka jääda viisakaks ja arukas on hoida eemale neist, kes selle raskeks teevad, arvan ma.

Kommentaare ei ole: