Reede, 15. aprill 2016

Tähistaeva killuke...

Jätsin eile õhtul unejutuks ühe Hallo, kosmose saate käima (kärgperejutuga, mis loenguna kahjuks oli absurdne, aga pereteraapiasse ma usun - sinna jõuavad inimesed, kel on mingi integrity) teadmata, et kui üks saade saab läbi, algab automaatselt uus saade.

Keset ööd ärkasin järsku imelise muusika peale...
Kuna mul unerohi veel täiega töötas, krabasin voodi kõrvalt korvist esimese ettejuhtuva paberasja (õnneks oli see lihtsalt ajaleht) ja kirjutasin selle peale "1.30 Volk tähistaeva killuke".

Kuna ma olin jube uimane, siis hommikul ei saanud ma üldsegi mitte aru, misasi see olla võiks, aga ära ka ei visanud, vahel jälle vaatasin ja mõtisklesin...
Nüüd just tuli meelde.

Olin öösel hääle järgi ära tundnud, et selles saates rääkis Igor Volke (see oli see Volk), nihutasin saateaja 1.30 peale ja ...
oooo... oohoooo...
Nii ilus!
Ja kui armsad sõnad!
Keerake aga julgelt alguses häält juurde (aga võibolla teil nagunii on koguaeg küllalt häält - minu arvuti ja telekas on alati vaevukuuldav) või kasutage kõrvaklappe, et 'kõiki hääli' kuulda.

Tore, et ma niimoodi kobistades selle loo leidsin :)




Tähistaeva killuke lõikab ründepilve pooleks
olles tibatilluke end ma usaldan ta hooleks
Looja, võta tähed oma sülle
tiivad saades end ma kiilun kahe pilve vahele
Looja sinisilmi piilun vaatamata rahele
Ma valisin öise aja, et tulla su ligi
Ma valisin valjema kaja
ehk kuuled nüüd ometigi, ometigi
ometigi!
Sa valisid öise aja, et tulla mu ligi
Helendama, õpetama
helendama, õpetama mulle
armastust


Esitab Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, solist Merit Männiste

1 kommentaar:

Lendav ütles ...

Tõesti väga ilus! Aitäh!