Positiivsest mõtlemisest

Lugesin ajakirja Psychology Today artiklit "Four Things Pop Psyhology Gets Wrong" ("Neli asja, millest populaarpsühholoogias valesti räägitakse") ja üks mõte torkas eriti silma (ma visualiseerimisest üldse rääkima ei hakka :D).

Positive Thinking "Positive thinking can be helpful, but when not balanced by a realistic assessment of a person's situation, it can also be harmful. I've seen the harm it's done to people who live with chronic pain or illness. When they're repeatedly told that if they'd just think positively, they'd get better, they then blame themselves when that fails to happen. I think of it as the tyranny of positive thinking. We're in bodies, and bodies get sick and injured and older. Yes, it's good to stay positive in the sense that people should continue to try to improve their health. But peace is to be found by accepting how we are, difficulties included: "Right now, I'm struggling with my health. It's very hard, but I'm doing the best I can." This self-compassionate thinking alleviates suffering and opens the door to peace and well-being. Accepting, with grace, the life we've got is a major theme of my book; people write to me every day saying it's such a relief to have found a book that doesn't just tell them that if they "think positively," everything will magically be better." - Toni Bernhard, author of How to Be Sick: A Buddhist-Inspired Guide for the Chronically Ill and Their Caregivers.

Umbes siis:
"Positiivne mõtlemine võib kasuks tulla, kuid olla ka kahjulik, kui see ei toetu inimese olukorra realistlikule hindamisele. Olen näinud kahju, mida see on teinud inimestele, kes elavad kroonilise valu või haigusega. Kui neile korduvalt öelda, et nende olukorra paremaks muutmiseks piisab vaid positiivsest mõtlemisest, siis hakkavad nad iseennast süüdistama, kui seda ei juhtu. Mina mõtlen sellest kui 'positiivse mõtlemise türanniast'. Me asume kehades ja kehad jäävad haigeks, saavad vigastada ja vananevad. Muidugi on hea jääda positiivseks selles mõttes, et inimesed peaksid jätkama püüdmist oma tervist parandada. Kuid rahu leiame pigem enda aktsepteerimises koos oma probleemidega: "Praegu on mul tervisega probleeme. Mul on väga raske, kuid ma püüan hakkama saada nii hästi kui oskan." Selline endast hooliv mõtlemine leevendab kannatusi ja avab ukse rahu ja heaolu juurde. /.../"

*

Ma mõtlen, et muidugi on hea positiivselt mõelda selles suhtes, et meeles hoida häid asju oma elus. Või selles mõttes, et teadlikumalt nautida neid pisikesi mõnusid, mida elu pakub - nagu hommiku esimene ringutus, kohv (kuigi ma ise ikka mõtlen, et kohv tuleks maha jätta, haha!) või puuviljaampsud või igapäevane õue-õhk...

weheartit.com

Aga kinnitada endale, et ma olen rahul ja õnnelik, kui ma pole - see on õudne! See on hälbeline, minu meelest :D  Siit tulevadki inimesed, keda ei saa usaldada, sest nende positiivsuses on midagi hüsteerilist. Baas puudub, juuri pole, nad on õhule ehitatud, need inimesed. Kui inimene on otsustanud, et talle meeldivad tema elu valdkonnad (töö, pere, suhted sõpradega) ja ta siis tunneb ängi või vimma, siis ta salgab need maha eelkõige enda ees ja tuleb teistelegi õpetama, kuidas positiivne mõtlemine elu heaks teeb. Aga pigem on see lihtsalt enesetunnetusest hoidumine ja ma ei usu, et on hea seda kellelegi soovitada.

Meenub, et Ally McBealis oli tegelane Richard Fish, kes ikka naljakastõeseid asju ütles, ja üks asi mis ta ütles oli umbes, et: "Õnn peitub ühesainsas sõnas: eitamine!"

Mulle tundub, et see positiivne mõtlemine, millest siin räägitakse, on pigem pessimistidele: kui inimene (enam) ei usu, et ta oma elu tegelikult ilusaks saaks teha, aga ta tahab ilusat elu (nagu me kõik), siis ei jää tal üle muud, kui endale kinnitada, et 'päike ongi väljas', kuni ta seda uskuma jääb. Ilmselt on see parim, mis mõnigi võib saada, kuid mina eelistan 'päris päikest', ma usun 'päikesesse' :D, ma olen valmis ootama, kasvõi palju elusid. Aga ma pole valmis ennast petma.
Ja ma arvan, et see on hea asi... :)
... aga eks me kõik oleme oma elunägemuse jutlustajad...

weheartit.com