Ah, kuidas mulle meeldib selles vanuses tüdrukutele kinki teha!
Me ostame alati mõne ehte, tavaliselt kaelakee. Ja siis maiust.
Seekord valisime hõbedase keti väikese kahvaturoosa südamega hõbedase raami sees.
Eriti hea meel oli mul sellele tüdrukule kinki valida, kuna ta on selline nunnu, ja ükskord ta nii palus, et ma VT ikka tooksin tema sünnale, aga ta elab nii X-kohas, et 4*takso oleks läinud jube kalliks ja sealkandis pole nagu istuda ka kusagil, ainult elumajad - nii et ma leidsin, et see oleks liialt kurnav. Ja ta on sündinud tegelikult märtsis, nii et kui ma ükskord viisin VT pimedas tema koju, siis kartsin kogu aeg, et olen ära eksinud. Olin pärast seda retke nii väsinud, et ütlesin VT'le kohe, et M sünnipäevale saab ta edaspidi ainult siis, kui on nõus üksi taksoga minema ja tulema.
Ja mul oli nii jube kurb, kui ma eelmisel aastal viisin VT L sünnipäevale Ahhaa-keskusesse, ja seal tuli minu juurde M ja palus mind pea-aegu mu jope küljes rippudes, et ma VT ikka tooksin. Aga olin juba otsustanud ja teadsin, et ma ei jõua seda teha. Ostsin talle Ahhaa-keskusest ilusa ruumilise pildi, mille üle tal VT sõnul oli väga hea meel olnud, aga süda ikka siiamaani kripeldas, sest M on armsake! :)
Täna läksin aga peo lõppu oodates istuma miskisse aasia köögi restorani Võru tänava alguses, ja lugesin seal näguderaamatut.
Väga tore raamat! Mu enda intuitsioon kinnitab siinräägitut. Eks siin oli ka väga elementaarseid asju, nagu: aukus ja lillakad silmaalused annavad märku elujõu vähesusest :D. Kuid raamatu alguses oligi öeldud, et nagunii me kõik loeme juba väikelapsest peale nägusid - kui seda teha süstemaatiliselt, võib see lihtsalt rohkem abiks olla. Inimese jutt endast eksitab meid vähem.
Mina näiteks olen peamiselt metalli-nägu ja see tähendab, et mu energia on sissepoole, enesearendusele suunatud.
Mees on maa-nägu - taskakaalukas, usaldusväärne inimene.
VT on tule-nägu - väljendusrikas ja elav loomus.
Tõesti klapib!
Sõin indiapärast kana, midagi nii tavalist, et isegi nimi pole meeles - oli see tikka masala või mughlai chicken curry? Uute asjadega on mul nii, et isegi kui ma mõtlen, et oleks täna põnev ja prooviks midagi muud, siis KAHETSEN! Väga harva juhtub - kui üldse kunagi -, et see uus on sama hea või parem kui need vanad head asjad, mis menüüs alati on silma jäänud. Igatahes, kuigi ma selles restos varem käinud polnud, maitses see täiesti tuttavalt - mis oli tore.
Istusin, sõin ja lugesin vaheldumisi, kui tuli üks perekond ja ema märkis, et neil oli kella neljaks laud kinni pandud.
"Neljakesi olete, jah?" päris teenindaja.
Ja isa möirgas üle saali: "Viiekesi - tütar on rase!"
Algul tundus see veidi naljakas, aga kui ta jäigi suht kõva häälega rääkima, siis hakkas kahju temast kuidagi. Kui sa ikka oled juba nii vana, et su tütar on rase, siis võiks osata muul moel suur mees olla, kui suure häälega üle söögisaali rääkides.
***
Mõtlesin kirjutada ka raamatutest, mida sel nädalal lugesin, aga neid oli tegelikult üsna palju ja... nagu ei taha nii suure asjaga alustadagi.
Panen siis lihtsalt pildi sel nädalal kuulatud CD'dest - päeval palju Björki ja öösel chill-out (see Forgotten Summer).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar