Robert Sternbergi käsitlus armastusest

Sternberg jagab armastuse kolme ossa: esiteks kirg, mille juurde kuulub romantika, füüsiline külgetõmme ja seksuaalne iha; teiseks intiimsus, mis hõlmab soojust, lähedust, seotust ja teineteise mõistmist; kolmandaks otsustus/pühendumine, mis tähendab otsust kedagi armastada ja soovi seda armastust hoida. Tema jaoks väljendab sõge armumine ainult kirge. Romantiline armastus on kirg koos intiimsusega. Ülim armastus on kirg, intiimsus ja pühendumine. Sõprusarmastuses on intiimsust ja pühendumist, kuid puudub kirg. Tühi armastus koosneb vaid pühendumisest - osalised väljendavad armastuse žeste, kuid üksnes seotustunne hoiab suhet koos. Meeldimine põhineb intiimsusel - inimene ei tunne kirge ega pühendumist. Kohtlane armastus on sageli täis kirge ja pühendumist, kuid selles puudub intiimsus.

Allikas: Helen Fisher "Miks me armastame?"

*

Huh, milline kergendus on selle raamatu lugemine pärast Robin Norwoodi "Naisi, kes armastavad liiga palju".
Norwood rääkis, et kui sa mõtled kogu aeg oma kallimast ja teed tema pärast mis iganes suudad, siis oled mitte armunud vaid sõltuvuses ja see on haige. Fisher aga selgitab, et armudes tõuseb dopamiinitase ajus kõrgele, mistõttu oleme eufoorias. Serotoniinitase võib aga tugevalt langeda, mistõttu on meil kinnismõtted oma armsama kohta. Paljud värskelt armunud Helen Fisheri uurimuses, kinnitasid, et mõtlevad oma kallima peale 95% ajast või lausa kogu aeg (keskmine oli 85% ajast) ja ei suuda neile midagi keelata. Seega pole inimene veel hull, kui ta on hullupööra armunud. No JUMAL TÄNATUD! :D

Mulle tegi kangesti nalja see 'kohtlase armastuse' termin. Võibolla teile kerkib silme ette ustavanäoline maatüdruk/-poiss, kes sõna suust ei saa, aga mina nägin hiljuti üht lahedat osa tõsielusarjast(?) Millionaire Matchmaker, kus oli üks hull 33-aastane matsakas miljonäripreili, kes ei suutnud miski pinnimise peale välja mõelda, millised iseloomujooned talle valitava mehe juures olulised oleksid ja muudkui aga seletas, et peab olema pikk ja seksikas ja... Kui siis pandi valimisse pikk ja seksikas poiss, torumees, kellele see hüsteeriliselt kekutav pontsu kohe üldse ei meeldinud, siis Hello Kitty valis kohe selle kompu ära. Kompu ütles matchmakerile, et "palun ei! ma ei taha temaga kohtama minna!", aga matchmaker ütles, et tahab selle poisi abil tüdrukule õppetundi anda. Noh, kohting algas mõnitusega - poiss viis tüdruku rattaga sõitma. Tüdruk oli ... väga paks ja kartis jalgrattasõitu. Poiss mõnitas teda kogu kohtingu, küsis näiteks: "Kas sulle meeldib oma kallimatele kingitusi osta?" ja kui Hello Kitty vastas jaatavalt, siis mees ütles umbes, et: "Siis võib sellest isegi midagi tulla!" Ta tegi täitsa selgeid vihjeid, mida ta kingiks sooviks ehk - mida ta sellest suhtest ootaks - ja naine läks kõigega kaasa ja lihtsalt itsitas ja sõi teda silmadega kogu aeg. Mingil hetkel ütles mees: "I'm an asshole!" ja Hello Kitty vastas: "I like assholes." Ja siis ütles mees, toitu täis suuga mäludes: "Would you give me a handjob under the table?". Klipp läks edasi nagu see olekski võinud toimuda, kes teab, mis seal tegelikult toimus, aga selge oli see, et minema see naine küll ei läinud ja tema lõppjäreldus oli, et kohting oli suurepärane. Ja selge on see, et sellise inimesega nagu too Hello Kitty, on võimatu intiimsust saavutada, sest tal pole mingit lusti partnerit mõista. Mehe vastumeelsus tema suhtes oli ilmne, ja tüdruk ignoreeris seda suure kaarega.

Ma mõtlen, et on inimesi, kes peavad muretsema, et äkki neist ollakse huvitatud vaid nende raha pärast. Ja on inimesi, keda ei taheta isegi nende miljonitest hoolimata.

Kui hea ja vaba, kui selliseid muresid pole, mis? :)

Pildid: weheartit.com