reede, 26. aprill 2013

Metsik lugu

Kui vennanaine Z on meil külas käies meie kassi Tiigrikest silmanud, siis on ta ikka öelnud, et neil Austraalias on just sellised kassid: punased, kõrgete jalgade, peene keha ja pika sabaga.
Kuid ta ei ütle seda sugugi nostalgitsevalt vaid pigem võõristavalt.
Kuna ta on lisanud, et talle üldiselt kassid ei meeldi, siis olen arvanud, et selles asi ongi.

Nüüd aga olen paarist kohast lugenud, et austraallased on hädas metsistunud kodukassidega, kes rüüstavad aedu, kriibivad autosid ja levitavad haigusi. Algselt Austraalias kassiliiki ei elanud, see on sisse toodud ja nagu mõnigi teine elujõuline võõrliik, on kassid muutunud seal pigem probleemiks ja nuhtluseks. Metsikuid hulkurkasse on seal nüüd nii palju, et nende tekitatav laastamistöö (eriti lindude kallal) ja reostamine on paljude meelest tõsiseks probleemiks. Loomade varjupaika võib neid ju anda, kuid paljud neist ongi nüüdseks juba kodustamatud ning inimesed ei tahagi neid endale. Kassiprobleem on kasvnud nii suureks, et inimesed on kurjad naabrite peale, kes lasevad oma kodukassil õues kolada.

Nii et sellest siis Z võõristav pilk - tema meelest oleme me kodustanud taltsutamatu räpase metslooma.
Tuleb tunnistada, et Tiigrike on isemeelne ja distsiplineerimatu elukas küll :)
Aga eks see väike jonni- ja kiusupunn ole armas ja naljakas ka :)


Üks artikkel National Geographic'ust.

Pilt ja üks kommentaar sealtsamast:





Kommentaare ei ole: